Katrin Reinhold: hea meeskonnaga on kõik tööd tehtavad

Humanitaarvallast reaalainete maailma sisenenud ja end seal kehtestanud Katrin Reinhold on veendunud, et meeskonnatöö tagab ettevõtmistes edu ning just hea meeskond on see, mis muudab kõik tööd tehtavaks. Viimased neli aastat on ta juhtinud TEHIK-ut, töötades valdkonnas, millest sõltub 1,3 miljoni inimese elu ja tervis. Kirjutab Gerli Ramler. 

Katrini jõudmine IT-valdkonda on tõsiste väljakutsete ja eneseületamiste rida, mitte lapsepõlveunistus. Ta õppis Õismäe Humanitaarkeskkoolis, kuid ühel hetkel tekkis tunne, et raamatuid on omajagu neelatud ja keeligi õpitud, mistõttu tahaks elult midagi muud. Ta mõtles minna arstiteaduskonda või jääda ainult matemaatika juurde. „Avatud olid ju tegelikult kõik võimalused,” meenutab naine, kes otsustas viimasel keskkooliaastal hakata neli korda nädalas käima Tallinna Tehnikaülikoolis matemaatika täienduskursustel.

Sisseastumiseksamid said tehtud nii Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda kui tehnikaülikooli, kuid valik langes perekondlikel põhjustel Tallinna kasuks. Ent tee, mida mööda Katrin pidi nüüd käima hakkama, oli väga keeruline. „Enamik inimesi, kes sattusid minuga koos informaatikat õppima, olid Hugo Treffneri ning Nõo kooli tugeva taustaga. Nad olid minust mitu sammu ees, sest ma ei teadnud isegi seda, kuidas flopiketas arvutisse käib! Kui teistel olid juba eelnevalt olemas süvateadmised programmeerimisest ning kõrgemal tasemel füüsikast, siis minu jaoks tähendas esimene semester sisuliselt seda, et esmaste tasemetööde tulemustel mind põhikursustele ei võetudki. Mäletan, kuidas infotehnoloogia õppejõud ulatas mulle raamatu „Programmeerimine algajale” ning ütles, et tööta see läbi ning ehk kevadel võtan su põhikursusele.”

Tagantjärele mõeldes naerab Katrin, et kui ta oleks ette teadnud, kui raske on humanitaarkoolist minna ülikooli ja seal reaalaineid õppida, siis äkki poleks julgenudki seda teekonda ette võtta. Ta pole aga allaandja ja on kindel, et süsteemsus ja järjekindlus viivad lõpuks ikkagi sihile. 

„Arvan, et see sihikindlus on mul pärit lapsepõlvest. Meie kodus oli ikka põhimõte, et kui mingi asi on väärt tegemist, siis on see ka väärt hästi tegemist. Olen oma töös pühendunud ja alati valmis juurde õppima. Mind kannustavad targad inimesed ning mitmed juhid on andnud mulle inspiratsiooni – näiteks oli mul juht, kes oskas minust paremini programmeerida. Sain aru, et kui tunnen ise seda tööd, on mul eeldused inimesi ja nende tegemisi juhtida. Olen oma karjääri jooksul käinud läbi kõik astmed ning see annab võimaluse mõista oma töötajate rolle ja sihte. Ja kui juhina eksida, on oluline vea tunnistamine ja vabandamine.”  

TEHIK kui kolmas laps

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) loodi selleks, et tõsta kokku Eesti tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna IKT-kompetentsi ja vältida teenuste dubleerimist. „Eesmärk oli, et 1+1 ei oleks enam kaks, vaid veidi rohkem ja et erinevad, kuid ühe asja eest seisvad osapooled ei peaks enda allasutustesse värbama dubleerivalt IT-inimesi ning ressursside pärast võistlema ja konkureerima. Sellist allasutust ei loo riik just iga päev ning juba seetõttu tundus mulle, et kandideerimiseks on õige aeg ja koht,” tunnistab Katrin, kes eelnevalt töötas Riigi Infosüsteemide Ameti asejuhina. 

Ta lisab, et mõistis kohe, kuuldes uue IKT-asutuse loomisest ja teades sotsiaalkaitse infosüsteemi versiooni SKAIS2 tagamaid, et see on suur väljakutse. „Minus tekkis heas mõttes äratundmisrõõm, et saaksin oma tänaseid teadmisi rakendada uue organisatsiooni loomise juures ning oluliseks kaalukeeleks oli, et saan õppida juurde täiendava ja tähtsa valdkonna, mis mõjutab peaaegu iga inimese elu Eestis. See oli tegelikult tohutu võimalus, mis esiteks tõmbas mind välja senisest mugavustsoonist ning teiseks võimaldas panna end proovile uues sektoris. Olen seda meelt, et 40-aastasena ja 20 aastat tööturul olnuna on inimesel pool tööaega elus veel ees. Seega on vajalik iga päev midagi uut õppida ja professionaalselt areneda, et olla tasemel ka 20 aasta pärast.” 

Katrini ootused uuele ametikohale on täitunud kuhjaga. TEHIK peab looma väga suure missiooniga sisu, kuna inimesed satuvad tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid kasutama hetkel, kui neil on elus mingi probleem või väljakutse. „Kui täna mõelda, kui mahukad on selle valdkonna vajadused ning kui võimsad on arenguvõimalused, siis kandideerimise hetkel ei osanud ma vist aimatagi, kui palju tööd siin tegelikult teha tuleb,” tunnistab ta. „Vahel naerame mehega kodus, et meie 10-aastase tütre ja 8-aastase poja kõrval on TEHIK minu kolmas laps.” 

Planeerimine on tähtis, kohanemine kõige olulisem 

„Minu tööpäevad on väga planeeritud. Mulle ei meeldi dubleerivad kalendrid ega rabistavate otsuste tegemine. Alati on terve hulk regulaarseid ja kavandatud asju, näiteks koosolekud ning inimestega kohtumised. Samuti on minu jaoks väga oluline olla olemas kõigi töötajate jaoks, et oleksime kõik ühises inforuumis. Minu tuppa võib astuda sisse iga töötaja, et anda tagasisidet või saada abi. Keegi ei pea üksi kogu koormat kandma,” jutustab Katrin. 

„Teisalt on kohanemisvõime planeerimisest veelgi olulisem, sest alati võib juhtuda mõni intsident, kuhu pean kiirelt sekkuma ning mida kriisijuhina lahendama. Kiireloomulisi probleeme ja intsidente juhtub ikka, aga samas on meie meeskonnas olemas usaldusväärsed ja tublid inimesed, kes võtavad vajadusel teiste teemade lahendamise üle. Ma olen väga õnnelik suurepärase meeskonna üle, kes on valmis kohe akuutsetesse tegevustesse kaasuma.”

Katrin on oma sõnul täielik hommikuinimene. Enne laste sündi meeldis talle jõuda kontorisse teistest varem, vaadata suurtele teemadele värskelt otsa, võtta aeg maha ning keskenduda. Täna püüab ta tähtsamate teemadega tegelemiseks leida segamatut aega pigem päeva jooksul. Lisaks on juhi töös palju nõndanimetatud suure pildi loomise tegevusi: osaleda erinevatel koosolekutel, saada ülevaade, kuidas projektid edenevad ning arutleda strateegilistel teemadel, mis on TEHIK-u väärtuspakkumine jne

Ühtne meeskonnavaim kui parim konkurentsieelis

Täna töötab TEHIK-us 150 inimest, aasta lõpuks on spetsialistide arvu plaanis kasvatada aga 170-ni. „Nii suures mahus IT-teenuste pakkumine on mõnes mõttes nagu tootmistöö, kus peavad olema protsessid paigas, tehnoloogia õiges kohas ning inimesed täitma õigeid rolle. Oluline on pidev areng ning võin öelda, et sellise skaleeruva asutuse ülesehitamine on toimunud piltlikult öeldes kivi kivi haaval, et leida kõvem pinnas ja pakkuda kvaliteetseid teenuseid,” selgitab Katrin. „Seejuures ei ole heade tehnoloogiainimeste leidmine kerge, kuid meie asutuse eelis on valdkond, mis on ühtaegu nii tehnoloogia mõttes väljakutseid pakkuv kui ka ühiskonna jaoks oluline. Meile kandideerivad tööle missioonitundega inimesed, kes tahavad anda oma panuse Eesti e-riigi arengusse ning tunnetavad, et TEHIK on tõesti nende CV kõige kõvem rida. Põnev töökoht teeb ise pool reklaamitööd meie eest ära.” 

Muide, mehi ja naisi on TEHIK-us tööl võrdselt ning Katrini meelest on tore, et aina vähem räägitakse n-ö meeste ja naiste erialadest. „Usun, et see müüt on tänaseks murtud ja kõigil on ühesugused väga head võimalused õppida ükskõik mida. Oma lastele ütlen ka, et nad võivad õppida, mida soovivad ning saavutada häid tulemusi. Kõige olulisem on huvi ja pühendumus!” 

Katrin kui n-ö inimeste inimene usub, et ühtne meeskonnavaim on parim konkurentsieelis. „Ei tehnoloogia, finantsid ega strateegia, vaid just meeskonnatöö on see võimas tööriist, mis tagab ettevõtmistes edu. Hea meeskond annab tunde, et kõik laual olevad tööd on tehtavad. Juhi suurim kohustus on saavutada tulemusi ning hoida ja motiveerida inimesi, kellega koos need tulemused ära tehakse! Siin ei ole abiks hierarhia ladumine, kuigi loomulikult on oluline, et inimesed teaksid oma rolli ja ülesandeid. IT-masinavärk on väga keeruline, sest iga protsess teenuse arendamisest kuni haldamise ning hoidmiseni peab läbima paljude inimeste töölaudu. Kõik see tuleb nagu kellavärk toimima saada!” 

Katrinile meeldib, kui inimesed on hoitud ja saavad nautida oma tööd mõnusas töökeskkonnas ja tundega, et nende töö muudab maailma paremaks. „Ise tahan ju samuti töötada meeldivas õhkkonnas ning tegeleda millegi sellisega, mis pakub sisemist põlemist ja indu ning annab võimaluse maailma natukenegi muuta. Asutuse juhina pean kogu aeg olema professionaalses mõttes heas vormis ning innustav. Olen mõelnud, et kui väsin sellest veduriks olemisest kunagi ära, tahaksin pöörduda tagasi n-ö juurte juurde ja olla jälle eksperdi rollis.”

2020 suurendas loovust ja inspiratsiooni

Viimane aasta on meie kõigi jaoks olnud veidi eriline. Katrin märgib, et kui eeldamine on kõigi viltuminekute ema, siis kriis on olnud TEHIK-u jaoks loovuse ja innovatsiooni ema, sundides töötajaid väga palju pingutama. „Innovaatilised ideed on ju meie ümber kogu aeg olemas. Nüüd aga oleme pidanud mõned ideed teoks tegema eriti lühikeses ajaraamis! Oleme teinud mitmeid COVID-19 lahendusi, aga ka loomulikult palju muud, näiteks paljuräägitud SKAIS-2, mis on tähendanud sotsiaalkaitse infosüsteemi erinevate teenuste arendamist alates perehüvitistest, täiendavatest vanemahüvitistest kuni abivahendite ning pensioniteemadeni. Oleme teinud need sündmuspõhiseks ja proaktiivseks, mis paljudes riikides on alles kauge tulevik ja ennenägematu innovatsioon. Samas on muidugi Eesti inimese IT-taiplikkus väga kõrgel tasemel, mis teeb meie inimesed nõudlikumaks ning sunnib mind ja minu tiimi iga päev veel rohkem läbi mõtlema, kuidas luua efektiivseid teenuseid, millega kliendid rahul oleksid.”

TEHIK-us tuntakse uhkust vastutuse üle hoida Eesti inimeste andmeid. „Ja me teame iga päevaga, kuidas seda infot paremini kasutada. Näiteks võib tuua COVID-19 andmed, mille abil teadusnõukoja liikmed teevad valitsusele ettepanekuid ja mille põhjal langetatakse riigis juhtimisotsuseid. TEHIK avaldas esmakordselt tervisevaldkonnas COVID-19 avaandmeid, mida kasutavad kõik meediaväljaandeid. Jätkame ka perspektiivis taoliste tervisevaldkonna lahenduste ehitamist, kus meditsiiniregistrite andmevahetuspõhimõtted on sündmuspõhised. Arenguruumi on.” 

TEHIK ehitab ka kaasaegseid pilveteenustel põhinevaid lahendusi, näiteks möödunud aastal valmis tööelu infosüsteemi järelevalvemoodul. Kui riigil on juba mõnes süsteemis kasutusel efektiivsed koodijupid, on Katrini sõnul tähtis nende taaskasutus ning optimeerimine ja topelttöö vältimine. 

Peened rakendused vs suhtlus reaalsete inimestega

Küsimus lemmikrakenduste kohta paneb Katrini muigama. „Olen üle keskmise turvateadlik inimene ja kaalun väga põhjalikult erinevate rakenduste allatõmbamist oma nutiseadmetesse. Kasutan takso- ja toidutellimise äppi ning rakendust lapse kitarri hääldepanekuks. Loomulikult on mul HOIA äpp ning olen selle kaudu saanud ka teavitusi. Aga minu põhimõte on tõmmata rakendusi alla minimaalsuse printsiibil. Kasutan nutiseadmeid väga vajaduspõhiselt ning tegelikult tahaksin veeta aega rohkem päriselus pärisinimestega.” 

Tööst vabal ajal armastab Katrin tantsida – ta on eluaegne rahvatantsija ning osales näiteks ka viimasel tantsupeol. Lisaks harrastavad nad abikaasaga võistlustantsu. Katrin armastab balletti vaatamas käia, nii et neli korda aastas leiab teda ikka „Luikede järve” nautimas. „Tantsimine on mu ellu toonud palju rõõmu, aga kuna praegu pole siseruumides kooslused lubatud, käime mehega vahel õhtuti suusatamas. Meie pere maakodu on ka tõeline akude laadimise koht. Püüan seal end tööasjadest välja lülitada, niipalju kui see võimalik on.” 

Katrin Reinhold…

… on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) direktor. TEHIK on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas IKT kompetentsikeskus tervise, töö ja sotsiaalkaitse valdkonnas. TEHIK haldab infosüsteeme ja andmekogusid, mis puudutavad 1,3 miljonit Eesti inimest ning arendab e-teenuseid, mis muudavad riigiga asjaajamise kiiremaks ja mugavamaks.

… omab IKT-alaseid teadmisi ning kogemusi erinevatel juhtivatel kohtadel nii era- kui ka avalikus sektoris.

… on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli informaatika eriala ja omandanud Tartu Ülikoolis arvutiteaduse magistrikraadi.

… töötas aastatel 2014–2016 Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitjana.

… töötas aastatel 2006–2014 Swedbankis, kus tegeles DW/BI valdkonna arendustega.

… töötas aastatel 2002–2006 Maksu- ja Tolliametis (EMTA) infosüsteemide arenduse osakonna juhatajana.

TEHIK 

Tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste arendamise ning haldamisega tegelev Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) loodi neli aastat tagasi. Riigi noorim IT-maja on Sotsiaalministeeriumi IKT-osakondade ja Eesti E-tervise Sihtasutuse rolle ühendav kompetentsikeskus, kus on loodud ja arendatakse meie kõige tähtsamaid e-teenuseid nagu näiteks pensionid, perehüvitised, perearstide lahendused, samuti HOIA rakendus ja väga palju muud. Nelja aastaga on asutus kasvanud 50 töötajalt 150 inimese suuruse meeskonnani. 

Algusest peale on asutuse tegevust vedanud Katrin Reinhold, kes tänavu pärjati ka väärika preemiaga – 2020. aasta digiriigi kiireim kohaneja võitluses COVID-19-ga.