Kinopildi täiustumisele võib järgneda nanoekraani kasutuselevõtt

Kinotehnoloogia arenedes täiustuvad järk-järgult nii pildi- kui helikvaliteet. Muudatused ootavad ees ka kinoekraani, kus n-ö lahtirullitud kanga väljavahetajaks võib saada kas nextLED- või hoopis nanoekraan. Kirjutas Inseneeria kaasautor Riina Kallas.

Praegu kinodes toimuvale digirevolutsioonile võib ennustada mõne aasta pärast jätku kinode üleminekuga laserprojektoritele. Forum Cinemas programmijuht Tõnis Lõhmus tunnistas, et pilditeravuse puhul on 4K-resolutsioon tänaseks juba üsna tavapärane. „Võimalik, et see tõuseb lähima kolme aasta pärast 8K-ni, kuid sealt edasi on juba väga keeruline minna,“ nentis ta.

Kinoturg areneb ja laieneb

Kinotehnoloogia areneb väga kiiresti ja tehnika, mis oli veel kolm aastat tagasi kallis, on täna saadaval mõistliku hinnaga. See võimaldab luua keskuste juurde väikeseid kinosaale, kus nädalavahetuseti aega veeta. Mitmed kinod – näiteks Haapsalus, Kuressaares ja Jõhvis – on üle elanud digirevolutsiooni ehk võtnud kasutusele digiprojektorid.

Täna käib Lõhmuse sõnul 2008.– 2009. aastal soetatud tehnika väljavahetamine ja saalide tehnilise kvaliteedi paranemisest on võitmas kogu kinoturg. Pealinna suuremad kinod mängivad ka suurematele panustele ning kui 2014. aasta detsembris avas uute omanike kätesse läinud Kosmos Eestis ainulaadse IMAX-i (lühend väljendist Image MAXimum) tehnoloogiaga kino, ei jäänud Coca-Cola Plaza ootama, vaid asus Lõhmuse sõnul looma konkureerivat lahendust. Nii valmiski oktoobris PLF-kontseptsioonile (premium large format – preemium laiformaat, toim) vastav Scape ́i saal.

Lõhmuse selgitusel tuli lähtuda olemasoleva saali suurusest ja sisustada see vastavalt võimalustele. Kogu varustus maksis kokku ligi miljon eurot. Võrdlusena võib välja tuua, et sama palju maksab üks väike 3–4 saaliga kobarkino.

Balti- ja Põhjamaade esimene laserprojektor

Coca-Cola Plaza panustas laserprojektorile Barco DP4K-60L, mis on tehnika viimane sõna ja mille 4K valgusjõud on mitu korda suurem, kui seni Eesti kinodes kasutusel olnud digiprojektoritel. Vaataja peaks seda kogema erksama pildina, mis säilib ka pärast 3D-prillide ettepanemist. Laserprojektori heledus ulatub 56 000 luumenini ja kui ksenoonlambid kaotavad esimese 300 tunniga poole oma valgusjõust, siis laser kaotab 30 000 tunniga vaid viiendiku. „Tänu valgusallika pikemale elueale on selle eeliseks väiksemad hoolduskulud. Laserpojektor võimaldab 3D-filme näidata 60 kaadrit sekundis. Puuduseks on vaid see, et veel ei ole jõutud toota filme, mis sellist võimsust demonstreerida lubaks,“ selgitas Lõhmus.

Võrdluseks – Kosmose IMAX 3D HFR formaadi kaadrisageduseks on 48 kaadrit sekundis ja tavapäraseks kinostandardiks peetakse 24 kaadrit sekundis. Barco laserprojektoriga piisab filmi näitamiseks ühest projektorist, samas kui Kosmose IMAX-i tehnoloogiaga tuuakse film ekraanile kahe 4K-digiprojektoriga.

Üks olulisemaid Imaxi kriteeriume näeb ette suurt ja laia, veidi ettepoole kaarduvat ekraani. Pärast saali süvendamist on Kosmoses ekraani mõõtmed 22 x 13 meetrit, pindalaga 286 ruutmeetrit.

Scape`i ekraanilaius jääb paari meetri võrra alla (20,7 x 8,7 m) ja ruutmeetreid tuleb kokku 180. Suur muudatus oli ka helisüsteemi väljavahetamine uue põlvkonna Dolby Atmos 51.2 helisüsteemi vastu, mis koosneb 68 erineva kanaliga kõlarist ning jõuab kinokülastajani viiest erinevast suunast.

Kino tulevik

Milliseid tehnilisi lahendusi võib kinopublik oodata aga tulevikus? 2008. aasta tõi kaasa vaimustuse ruumilistest 3D-filmidest ja näis, et 2D on peagi minevik. Peagi aga publik pettus neis, sest paljude 2D-filmide „konverteerimine“ 3D-sse ei õnnestunud ja tänu sellele kannatas filmide kvaliteet. Üks probleeme oli kummituslike varjude teke – nn ghosting, millele peaks nüüd lõpliku lahenduse tooma laserprojektorite kasutuselevõtt.

Osa väiksemaid kinosid reklaamib täna ka 4D- ja 5D-formaati, kuid nagu selgub, ei ole suurt vahet, kas tegemist on 4D-kino, 5D- või isegi 15D-ga. Eelkõige sõltub dimensioonide arvu märkiv number sellest, kui mitmele eriefektile on kinoomanik plaaninud marketingis rõhuda.

Lisaks 3D-pildile liigub vaataja 4D-kinosaalis koos tooliga mitmes eri suunas ning istmete kõrvalt puhutakse kinokülastajale filmiga sünkroonis peale tuult, veepiisku vms. Kõige ärevamatel hetkedel puudutavad spetsiaalsed toed inimeste jalgu või selga ja see võib tekitada üsna kõheda tunde. Seni on sellised kinolahendused sobitunud kõige paremini teemaparki, kus nad pakuvad lõbusat lisameelelahutust olemasolevale temaatikale. 4D-formaadi filmid on kallid ja enamasti lühiajalised, selles formaadis ei ole tehtud ühtegi täispikka filmi.

Aastatel 2008–2010 oli populaarne, et asjad lenduvad ekraanilt välja ja vaat et puudutavad publikut. „Avatar“ aga näitas, et filmi tehes võib ka ekraani sügavuse peale mängida. Tulevikus on Lõhmuse sõnul tõenäoline, et 3D-projekteeritakse ekraanile ilma, et selle nautimiseks peaks filmiseansi ajal prille kandma.