Konsensuse kunst Balti riikide kiirraudtee rajamisel

Kuidas jõuda otsusteni, kui kõik kipuvad liikuma eri suunas? Rail Baltica kiirraudtee ehitust koordineerinud RB Rail ASi Eesti filiaali direktori ametikoha hiljuti maha pannud Aivar Jaeski räägib konsensuseni jõudmise kunstist. Küsis Tanel Raig.

Aivar Jaeski on sõjaväelise taustaga mees. Ta alustas redeli alumistelt pulkadelt ja ronis kõrgeimate auastmete ja ametiteni välja. Pärast 2017. aastal reservi arvamist pani Jaeski oma sõjaväelise juhtimiskogemuse proovile keerulises kiirraudtee ehitusprojektis. Laveerida tuli kolme Balti riigi huvide, kultuuri ja arvamuste vahel…

Vedasite projekti, kuhu on kaasatud kolme riigi organisatsioonid ja rahvusvahelised eksperdid. Mis kõige raskem oli?

Konsensuse saavutamine, nagu ikka rahvusvaheliste projektide puhul. Arvatakse, et Balti riigid on sarnased, kuid asjadest saadakse vahel väga erinevalt aru. Me ei suhtle Rail Baltica projekti ellu viies keegi oma emakeeles ning see tekitab juba vääriti mõistmist ja tõlgendusi. See omakorda tähendab, et aega läheb rohkem. Me oleme Eestis ju harjunud tegema asju kiiresti, efektiivselt, elektrooniliselt, ent kui Hispaanias peab leping olema pitsatiga ja paberkandjal, siis juba paberite postitamine edasi-tagasi võtab aega.

Balti riike peetakse ühtseks, kuid kiirraudtee ehitamisel on kuulda üsna suuri erimeelsusi. Millest need on tekkinud? Kas juhtimiskultuur on erinev või tegu siira sooviga saada oma riigile parim tulemus?

Osalesin oma sõjaväekarjääri ajal kolme Balti riigi ühisprojektides, nagu Balti jalaväepataljon, Balti brigaad, Poola ja Balti riikide kaitseplaneerimine. Võin öelda, et probleemid on samalaadsed nagu Rail Balticu puhul: erinev juhtimiskultuur, kogemus ja taust, keeleoskus… Samas on eesmärk üks ja selle nimel on tehtud kompromisse.

Eks iga riik tahab endale parimat ja vaatab tähelepanelikult, et keegi talle liiga ei teeks. Eesti peab oma seisukohti kaitsma ja arvestama nii poliitiliselt kui ka äriliselt, et oleme Euroopa ääremaa. Investeeringute saamiseks tuleb rohkem vaeva näha. Pean tunnustama Eesti esindust Euroopa Liidu juures, kes on Rail Balticu projektile välja ajanud 85% kaasrahastuse. Sellele saavutusele on muidugi kaasa aidanud ka Läti ja Leedu kolleegid. Teised Euroopa raudteede suurprojektid, nagu 5,1 miljardit maksev Fehrmarnbelt raudteeprojekt Saksmaa ja Taani vahel, 8,4-miljardine Brenner Base raudteetunnel Itaalia ja Austria vahel, 25-miljardine Lioni–Torino kiirraudtee Itaalia ja Prantsusmaa vahel, on saanud vaid 40–50% ulatuses Euroopa maksumaksja toetuse. 

Mis on aidanud siiski raudteeprojekti koos hoida?

Iga maja kõige olulisem osa on vundament – projektide edu põhineb seaduslikul raamistikul. Rail Balticu jaoks on oluline riikide kokkulepe ja selle alusel koostatud dokumendid. Need panevad paika vastutuse ja ülesannete jaotuse. Loomulikult on suur roll ka Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametil (CINEA), kes omakorda reguleerib ja kontrollib Euroopa maksumaksja raha kasutamist.

Kas Rail Balticul on lisaks kolme riigi koostööle ka konkureerimist?

Muidugi on parasjagu ka sellist sõbralikku, toetavat konkurentsi. Lätlased on Rail Balticu viinud Riia lennujaama ette, mis kindlasti tõstab selle atraktiivsust regioonis. Leedukad ühendavad Valgevenest tuleva kauba Kaunase transiitjaamas Rail Balticuga, mis annab sealt tulevatele kaubavoogudele suurema hoo. Eesti viib 1435 mm raudtee Muuga sadamasse, mis ühendab kogu trassi meretranspordi võrgustikuga. Igal riigil on oma ambitsioonid. Fakt on see, et kõige kasulikum on see raudtee Leedule, seejärel Lätile ja siis Eestile. Miks nii? Sest kõik kaubad, mis Eestisse tulevad, peavad läbima need kaks riiki. Sõltub kokkulepetest, kuidas seda kaubavedu hakatakse maksustama või soodustama, kuid lõpptulemusena on see nagu ühine katel, kus ei saa ühes nurgas paksemat suppi keeta. Me oleme omavahel seotud.

Võib olla ongi konkurents hea – see viib edasi? Või kas see on mastaapse rahvusvahelise kiirraudtee ehitusprojektis ka nii?

Kindlasti konkurents ja vaba turg viivad edasi. Näiteks kui meie lepingupartner avastas, et geoloogiauuringute läbiviimiseks on Eestis laborihinnad nii kõrgele viidud, et kasulikum on proovid Hispaaniasse vedada, siis nii ka tehti.  

Milline oli teie roll RB Rail Eesti esinduse juhina?

Olin RB Rail AS tütarettevõtte ehk Eesti filiaali esindaja. Mu esmane roll oli olla peakorteri esindaja kohapeal. Samuti pidin selgitama Riias asuvale peakorterile Eesti seadusandluse ja regulatsioonidega seatud tingimusi, mis puudutavad kohapealset tegevust, ning teavitama iga nädal projekti edenemisest peakorterit. Kuna esindasin projekti ka Soomes, siis oli minu ülesanne suhelda ka sealsete huvitatud osapooltega.

Lisaks pidin juhendama ja kontrollima projektijuhte, kes vastutavad kolme projekteerimislepingu täitmise eest. Olin ettevõtte kõneisik kohapeal, suhtlesin Maksu- ja Tolliametiga, Statistikaametiga, Tehnilise Järelevalveametiga, Keskkonnaametiga, Transpordiametiga jt raudtee rajamise teemadel. Vastutasin ka meie filiaalis töötava personali eest, tagasin tööohutuse, viisin läbi meeskonnaüritusi jne. Ampluaa oli lai nagu igal ettevõtte juhil.

Kui palju paindlikkust te pidite selle projekti juhtimisel üles näitama?

Eks iga juht peabki olema paindlik. Esmalt oli ju vaja arvestada COVID-19 mõjuga, mis on olnud märkimisväärne. Endise sõjaväelasena olen väga orienteeritud tulemusele ja tähtaegadele, nüüd aga oli vaja ka siin järeleandmisi teha. Me ehitame ikkagi 1435 mm rööpalaiusega raudteed, mis peab püsima vähemalt sada aastat. Kvaliteet on väga oluline faktor, millega arvestada. Lisaks on raudteeäri kogu Euroopas maha jäänud muu maailma arengutest. Näiteks Ameerikas pannakse ronge kokku automaatselt, kuid Euroopas käib see ikka veel käsitsi. Innovatsiooni toomine Rail Baltica projekti on hästi oluline.

Kuna ma ei ole hariduselt ehitusinsener, pidin kuulama, mida eksperdid ütlevad. Mõnikord oli nende arvamus vastuolus minu juhtimispõhimõtetega, aga ma usaldan alati eksperte.

Konsensuse ehitamine on suur kunst. Õnneks olen juba 10 aastat töötanud paljudes rahvusvahelistes struktuurides, mistõttu mul ei ole raske toime tulla erinevate arvajatega. Oluline on iseendale selgeks teha, kus on asja tuum – see aitab õigeid otsuseid langetada. Nagu iga uue asjaga, oli mul ka Rail Balticu projektis vaja harjuda uue olukorraga. Ma usun, et olin piisavalt paindlik, et projekti peaeesmärkidele kaasa aidata.  

Mida te oma kaitseväe juhtimiskogemusest saite kaasa võtta Rail Balticu projekti?

Olen jah teeninud 10 aastat välismaal (Belgias, Hollandis, Lätis) ning aastakese ka kriisipiirkonnas (Iraagis ja Afganistanis). Need kogemused on mind väga aidanud. Olen juhtinud mitmeid rahvusvahelisi meeskondi ja töögruppe. Tänu sellele on mul tekkinud ettekujutus eri rahvaste kultuurist, traditsioonidest ja harjumustest. See lihtsustab suhtlemist ja aitab inimestest aru saada.

Väeosa ülemana ja kaitseplaneerijana saadud kogemus on mul aidanud kiiresti süveneda eelarvestamise, struktuuri loomise ning planeerimise protsessidesse.  

Tegelikult on inimeste juhtimine kunst, millel ei ole šabloonseid vastuseid. Iga inimene ja olukord on unikaalne ja nüansse lisab ajafaktor. Edukam on see, kellel rohkem kogemust. Seepärast on ka Eesti presidendi ametile pandud vanuseline alampiir.

Kas on midagi, mida saaks kaitseväe juhtimissüsteemist tsiviili üle võtta?

Kaitsevägi on väga organiseeritud ja struktureeritud organisatsioon. Tsiviilorganisatsioonid võiks ka olla paremini struktureeritud – liiga palju on hajutatud vastutust. Ma ei ole maatriksjuhtimise pooldaja.

Kas kindel struktuur ja selged käsuliinid oleksid kasuks ka tsiviilprojektides?

Kindlasti. See tagab selguse ja arusaadavuse töötajatele.

——-

Aivar Jaeski juhtimispõhimõtted

• Igale autojuhile on vaja autot, kontoriametnikule kontorit, ehitajale kiivrit ja turvavarustust jne. Olen oma töötajate eest alati püüdnud hoolitseda, et neil oleks hea ettevõttes töötada.
• Kui võtsin kord kaitseväes ühe väeosa juhtimise üle, siis algul tegelesin hunnikute viisi paberite allkirjastamise-kinnitamisega. Küll olid paberid, mille alusel sai sõdur laost sokke välja võtta, küll korraldused, mis autoga keegi autopargist välja sõidab jne. Minu eelkäija pidas väga oluliseks ise neid kõiki allkirjastada, mina delegeerisin selle kohustuse allapoole ja kontrollisin pisteliselt selle täitmist.
• Tihti ehitavad juhid enda ümber barjääri ja alluvad ei julge neile läheneda, et probleemidest rääkida, või jätavad juhid alluvate e-kirjadele vastamata. Ma ei saa päeva lõpetada enne, kui mul on kõik kirjad loetud. Vastamine võib mõnikord rohkem aega võtta, aga püüan seda alati teha. Aus suhtlemine on oluline ka seetõttu, et mõnikord tuleb inimesele öelda, kui ta on oma klaaslae saavutanud. Vahel on ambitsioone rohkem kui pädevust ja seda tuleb inimesele öelda.
• . Ma kontrollin nendest arusaamist ja selgitan, kui vaja.

———-

Aivar Jaeski

Aivar Jaeski sündis 1966. aastal. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi, läbis ta kohustusliku ajateenistuse kõigepealt reamehena Nõukogude armee Pihkva 76. dessantdiviisis.

Eesti Kaitsejõududega liitus Jaeski 1992. aastal. Teenima asus ta Kaitsejõudude Peastaabi Autokompaniisse. Ta läbis ohvitseride kursused, misjärel sai temast lipnik samas väeosas. 1995. aastal määrati nooremleitnandi auastmesse tõstetud ohvitser Autokompanii ülemaks. Kaks aastat hiljem reorganiseeris ta selle väeosa pataljoniks.

Pärast Balti Kaitsekolledži läbimist sai kapten Jaeskist Rahuoperatsioonide Keskuse ülem, kus ta vastutas reservi koolitamise eest. Ta valmistas ette ka üksusi Balkani rahutagamismissioonideks.

2002. aastal kutsus kindralleitnant Johannes Kert major Jaeski oma asetäitjaks Eesti sõjalises esinduses NATOs. Jaeskist sai Eesti sõjalise esinduse ülesehitaja NATO peakorteri juures.

2006. aastal määrati kolonelleitnant Jaeski juhtima Kaitseväe Peastaabi kaitseplaneerimise jaoskonda. Seal vastutas ta kaitseväe keskpika arengukava koostamise eest ja oli Eesti esindaja Eesti, Läti, Leedu ja Poola NATO strateegiliste kaitseplaanide koostamisel.

Aastal 2008 osales kolonel Jaeski kuuekuulisel NATO treeningmissioonil Iraagis missiooni staabiülema asetäitjana. 2009–2012 teenis ta NATO Ühendvägede staabis Brunssumis, kus ta vastutas NATO infooperatsioonide läbiviimise eest. Sellesse aega jääb ka tema missioonikogemus Afganistanist.

2012–2014 teenis Jaeski kaitseväe peastaabis tema enda loodud strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülemana. Ta ehitas üles ka NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse, kus ta täitis ülema asetäitja ametikohta. Sellelt ametikohalt saatis Eesti kaitsevägi ta 2017. aastal reservi.

Tsiviilteenistuses algaski Jaeski karjäär Rail Balticu projektiga kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail AS Eesti filiaali direktorina. Sellest ametist lahkus Jaeski selle aasta augusti lõpus.

——-

RB Rail AS

Kolme Balti riigi ühisettevõttena asutatud RB Rail AS on Rail Balticu projekti arendamise ja raudtee ehitamise põhikoordinaator. Riiklikke projekte viivad ellu järgmised asutused: Rail Baltic Estonia OÜ Eestist, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA Lätist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC Leedust. Nende asutuste juhendatavaid ehitustöid tehakse RB Rail ASi järelevalve all.

Allikas: www.railbaltica.org