Koroonaviirus esitab elektroonikatööstusele väljakutse

Ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia mõjutab ka meie elektroonikatööstust, mille toodang annab ligi veerandi Eesti ekspordist. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (EETL) tegevjuhi Arno Kolgi sõnul on suurimaks probleemiks olnud tõrked tarneahelas. „Kui elektroonikaseadmeid tootvas ettevõtetes, kus ühes tootes kasutatakse sada komponenti, on kasvõi üks puudu, siis toota ei saa,“ nendib ta. „Raske on leida elektroonikatoodet, kus ei oleks sees ühtegi komponenti koroonaviiruse tekkekohast Hiinast.”

Paljud elektroonikafirmad olid valmistunud tarnete peatumiseks seoses Hiina iga-aastaste uusaastapidustustega, mistõttu seisakud varude olemasolul algul suuri probleeme ei tekitanud. „Praeguseks on seisakud siiski teatud mõju avaldanud, seda eriti trükkplaatide ja plastosade tarneraskuste tõttu,” sõnas Kolk. „Hiinale on püütud küll leida alternatiivseid tarnijaid Euroopast, sh Eestist, aga probleemiks on tunduvalt kõrgem hind, piiratud tootmisvõimsused ja sellest tingitud tarneraskused.”

Vajaminevate plastosadega on olukord veelgi keerulisem, kuna nende valmistamiseks vajalikud survevaluvormid asuvad plastitehastes. „Uute vormide tegemine kestab kuid ja võib maksta kümneid tuhandeid eurosid iga vormi kohta. Seega on tootmise ümberpaigutamine kallis ja aeganõudev,” selgitas Kolk. „Positiivne on aga see, et Hiinas näitavad viimased uudised viiruse kontrolli alla saamist ning tootmine ja tarned on hakanud taastuma.” 

Tarnet mõjutavad ka transporti puudutavad probleemid. „Euroopas kehtestatud liikumispiirangud ei laiene küll kaubavedudele, aga korduvad piiriületused koos tundidepikkuste järjekordadega igas piiripunktis pikendavad tunduvalt tarneaegu,” selgitas Kolk.

Koroonaviiruse pandeemia mõjub ka turgudele – kui näiteks meditsiinielektroonika tootmises on suur nõudlus, siis näiteks transpordivahendite tootmisega seotud valdkondades on märgata langust.

Samuti mõjutavad äritegevust reisikeelud ja suuremate kohtumiste ärajäämised, ka on tühistatud või edasi lükatud kontaktide loomisel tähtsat rolli omavad messid.

Kolgi sõnul võib oodata, et ettevõtete I poolaasta majandustulemused saavad pandeemia tõttu löögi. „Osaliselt saab seda kindlasti tagasi teha järgmiste kvartalitega, kuid majanduse taastumine võib kesta veel kaua.”

Riskiks on kindlasti ka maailma majanduse üldine jahtumine. „Börsipaanika ja majanduse üldise jahtumise mõjusid on veel vara hinnata, aga need on kindlasti olemas ja kui see trend jätkub, siis avaldab see negatiivset mõju ka elektroonikatööstusele,” selgitas Kolk.

Võimalused Eesti tootjatele

Kolgi sõnul võib pikemas perspektiivis süveneda trend tootmise tagasitoomiseks Hiinast ja tarneahelate lokaalsemaks ümber mängimine, sh Euroopasse ja ka Eestisse. „Peaksime siin selleks valmis olema nii ettevõtete tasandil kui ka riigina soodsat keskkonda pakkuma,” sõnas Kolk.

Seni peavad aga ettevõtted elus püsima ja püüdma säilitada võimalikult suurt osa spetsialistidest. „Selleks ootame riigi poolt mõistvat suhtumist ning tuge maksude ajatamise ning langetamise kaudu, samuti karantiinist ja tootmise seisakutest põhjustatud tööjõukulude ja -maksude kompenseerimiseks,” tõi Kolk välja. „Teeme üheskoos kõik, et kriis meie ettevõtteid maha ei murraks ning suudaksime sellest väljuda endisest tugevamate ja konkurentsivõimelisematena.”

Kuidas ettevõttel kriisiolukorras läheb?

Pakiroboteid tootva Cleveron AS juht, aasta tööstur 2019 Arno Kütt:

„Sulgesime oma Viljandi tehase ja Tallinna kontori alates 16. märtsist kuni 29. märtsini, et hoida meie inimeste tervist ja ennetada viiruse levikut. Töötajad toimetasid kodukontorites. Kuna meie majas on ka tootmine, siis nendele, kes ei saa kodus tööd teha, kompenseerisime töötasu 100-protsendiliselt,“ kommenteerib ta. „Edasisi tegevusi on raske ennustada. Pikemas perspektiivis on selge, et e-kaubandus kasvab kogu maailmas kordades ja selleks on loodud ka meie tooted, mis mõeldud just e-poest ostetud pakkide ja toidu üle andmiseks. Kuid lähimat tulevikku on väga keeruline ennustada, keegi ei tea, mis saab.“

FLIR Systems Estonia OÜ juht Meelis Bergmann:

„Meie toodetud kaameraid, mis aitavad tuvastada kõrgenenud kehatemperatuuri ja mis on kasutusel näiteks lennujaamades nakkuskahtlusega reisijate tuvastamiseks, tellitakse üle maailma. Seetõttu on praegu meie tootmismaht kasvanud ja meil on sotsiaalne vastutus tagada tootmine,“ kommenteerib ta. „Paljude tootmiseks vajalike materjalide kättesaadavus on aga raskendatud, kuna elektroonikakomponentide suurtootja Hiina tehased olid pikalt kinni. Oma töötajate kaitsmiseks oleme võimaldanud kaugtööd kõigile neile, kelle töö iseloom seda võimaldab, kuid tootmisliinil pole see lahendus paraku mõeldav.“