Lätlased põletavad gaasi, eestlased põlevkivi, Leedus on hüdroenergia ehk hinnatõusu anatoomia

Mis toimub Baltikumi ja Eesti energeetikas ning miks on elekter nii kallis? Director/Inseneeria vaatles ühte päeva elering.ee elektrikaardil veebruaris 2021 ja detsembris 2021 ning võrdles tulemusi. Numbrid kirjutab lahti Paavo Kangur. 

17. veebruaril 2021, kell 12.00 avaldus järgmine pilt! Tartus külma 10 ja Tallinnas 9 kraadi. Idatuul 1 kuni 3 m/s. Tuuleparkide toodang 20 MWh, päikeseenergia toodang 7,6 MWh, kaod võrgus 52 MWh. Planeeritud tarbimine 1517 MWh, tootmine 1332 MWh ja elektrihind 73,77 eurot/megavatt-tund.

On selge, et tuulepargid ja päike ei kata isegi võrgukadusid. „Tollel tunnil tootsid Eestis suuremas mahus elektrit nii põlevkivijaamad kui koostootmisjaamad. Võib oletada, et sellel tunnil olid töös ka vanemad põlevkiviplokid, mis on saanud viimastel aastatel väga vähe töötunde,“ kommenteerib Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster. „Lisaks töötasid koostootmisjaamad Väos, Irus, Mustamäel, Tartus ja Pärnus.“

Tol hetkel kaeti puudujääki selgelt Venemaa elektriga, näitab elering.ee kaart. Venemaalt tuhises sisse 205 MW, Lätist 328 MW, Ida-Virumaalt läks Soome edasi 511 MW, Soomest tuli Tallinna 6 MW. 

„Kui näed elektrit tulemas Venemaalt Eestisse, siis ei ole see kaubanduslik voog, vaid füüsiline. Kaubanduslikus mõttes saab elekter tulla Venemaalt Lätti ja Kaliningradist ka Leetu. Eestisse Vene elekter kaubanduslikult otse tulla ei saa. Küll võib Lätist Eestisse jõudva elektri hulgas olla Vene elektrit,“ selgitab Köster. „Konkreetselt numbriliselt ei ole seda võimalik eristada. Eestist läheb Soome elektrit pigem harva. Enamasti tuleb ikkagi Põhjamaade elekter Soomest Balti riikidesse. Näiteks 2020. aastal läks meilt Soome suunas elektrit tühine kogus ehk üksnes 35 gigavatt-tundi, sealt siia tuli 6623 gigavatt-tundi. Ma ei soovita vaadata vaid ühte tundi või päeva. Turg on üsna dünaamiline. Hinnad ja energia liikumise suund muutuvad pidevalt, mis on hea. See näitab, et turg toimib. Elektrihindu ja -voogusid riikide vahel tuleks lisaks meie lehele vaadata ka NordPooli lehelt. Sealt näeb, kust tuleb elekter ka Lätti või Leetu.“ 

Detsembriks on toimunud 10-kordne hinnatõus

8. detsembril 2021, kell 17.00 avaneb veebilehel elering.ee järgmine pilt: Soomest sisse 126 MW, Narvast 16 MW, Pihkva järve tagant 93 MW, Lätist 245 MW ja elektrihind 642 eurot/MWh. Eesti tootmine 986 MWh, seejuures tuulepargid 15,5 MWh, päike null ja kaod 40 MWh ning tarbimine 1476 MWh. Taas oli tuule ja päikese panus olematu. 

Seejuures on elekter 10 korda kallimaks läinud. Miks? „Elektri börsihinna kujundab kõige kallim elektrijaam, mis on vaja tööle panna selleks, et vastaval tunnil tarbimine ära katta. Viimaste päevade kohati väga kõrgete hindade taga on ka asjaolu, et odavamad pakkumised on otsa saanud. Seda on mõjutanud mõnede jaamade remondid ja hooldused ning külmem ilm,“ selgitab Köster. 

Kesk-Rootsis on hind kuus korda odavam kui Eestis

9. detsembri 2021 keskpäeval avaneb pilt, kus Eestis ja Soomes on elektri hind 270 eurot/MWh, aga Kesk-Rootsis seevastu 40 eurot/MWh. Läinud talvel olid anomaaliad väiksemad?

Põhjala elektrimüügisüsteemi NordPool Balti üksuse juht Ingrid Arus selgitab: „Jah, täna on Eestis veel Soomega sama hind, kuid homme juba erinev, sest kuuel tunnil on kaablid Soome ja Eesti vahel täis ja hinnad nendel tundidel erinevad. Rootsi süsteemihaldur on sellel aastal töökindluse tagamiseks vähendanud turule antavaid võimsusi, samuti piirab Norra süsteemihaldur viimasel kuul võimsusi Norra ja Rootsi vahel. See on ka üks põhjus, miks Norrast ja Rootsist odavam elekter meieni ei jõua.“

Rootsi on jaotatud neljaks hinnapiirkonnaks. Nende piirkondade vahel ei ole alati vajalikku võimsust, et energia saaks vabalt liikuda põhjast (soodne tootmine ja ühendused Norra odava hüdroenergiaga) lõunasse, kus on suur osa tarbimisest ja ühendused Kesk-Euroopa, Poola ja Leeduga. 

„Ideaalis võiks odav elekter liikuda Rootsi esimesest ja teisest piirkonnast kolmandasse ja neljandasse piirkonda. Vaadates homset (10. detsember) kaarti, siis jah, pudelikael on Rootsi teise ja kolmanda piirkonna vahel, ehk kogu võimsus, mis nende piirkondade vahel on turule antud, on ära kasutatud ja Rootsis sees erinevad hinnad,“ kommenteerib Arus. „Soomel on ühendused Rootsi esimese ja kolmanda piirkonnaga. Võimsus Rootsi esimese piirkonnast (SE1) Soome on homme maksimaalselt ära kasutatud ja seetõttu on ka hinnad erinevad. Rootsi kolmanda piirkonna (SE3) kaudu liigub energia samuti Soome, kuid võimsust on üle ja hinnad on seetõttu võrdsed.“

Kuidas muuta Eesti hinnatõus talutavaks? 

„Hinna kujunemisel mängib täna suurt rolli ilmastik – külm ilm, mis suurendab tarbimist, samuti vähene tuule- ja hüdroenergia tootmine turule. Energiatootmise sisendhinnad on jätkuvalt kõrgel tasemel, nii gaas, kivisüsi kui ka CO₂ kvoot. Samuti on osad elektrijaamad hoolduses nii Baltikumis kui Soomes. Ühe võimaliku tegurina samuti vähenenud import Venemaalt Lätti. Kindlasti on ka pudelikaelad süsteemide vahel,“ selgitab Ingrid Arus. 

„Kui vaadata kõiki mõjutegureid, siis ega Eesti lühikeses perspektiivis väga palju üksinda teha ei saa. Siiski, tuleks koordineerida regioonis jaamade hooldusi ja samuti hoida maksimaalselt töös ülekandevõimsused. Eile, 8. detsembril, tuli uudis, et kolme riigi süsteemihaldurid püüavad leida kokkuleppeid Venemaalt impordi suurendamiseks, mis on tugevalt vähenenud pärast Astravetsi tuumajaama käikulaskmist Valgevenes.“

Pikemas perspektiivis vajab Eesti kindlasti uusi tootmisvõimsusi, nagu meretuulepargid, pumpjaam. „Mis täpselt ja millistel tingimustel, on vaja energeetikute ja poliitikute vahel kokku leppida. Mäletame, et pärast Ignalina tuumajaama sulgemist plaaniti uue tuumajaama ehitust Leetu, millest räägiti aastaid, kuid kokkuleppele ei jõutud ja projekt jäi realiseerimata. Samuti on vaja uusi tarku lahendusi tarbimise juhtimiseks ja energia ladustamiseks,“ räägib Arus.

Lätlased põletavad gaasi, eestlased põlevkivi, leedulased impordivad

10. detsembril 2021, kell 9.00 on elektrihind Eestis 290 eurot/MWh ja tootmine 1000 MW, millest tuulepargid annavad 136 MW ja tarbimine ligi 1500 MW. Puuduolev osa tuleb Soomest.

Nordpoolgroup.com näitab taas, et kõige odavam on elekter Põhja-Rootsis (42 eurot/MWh) ja elektrihind Eestis kattub hindadega Prantsusmaal või Hollandis. 

Eestis on elekter kallis, sest sõltume impordist ja pööraselt kallinenud CO₂ kvoodist. Samas, eestlaste põlevkivilembus on suhteliselt süütu, võrreldes sellega, mis toimub Soomes ja eriti Poolas, kes põletab kordades suuremas mahus kivi- ja pruunsütt. Lätlaste energeetikas domineerivad Daugava hüdroelektrijaamad ja gaas ning leedukatel tuulikud ja Kruonise hüdroakumulatsioonijaam ning importelekter. Tervikuna sõltuvad kõik Balti riigid importelektrist. Laiemas pildis on Euroopa elektriturg jäänud spekulatiivse CO₂ kvoodihinna ja Vene gaasi hinnasurve alla. 

11. detsembriks pakub NordPool järgmist pilti: Soome võtab 2700 MW Rootsist, 300 MW Venemaalt ja müüb 1016 MW edasi Eestisse, millest ligi pool läheb Lätti. Kusjuures Soome elekter jõuab Lätti nii otse kui ka ringiga läbi Venemaa. Läti omakorda toidab Soomet Vene gaasiga läbi Eesti. 

Spetsialistid ütlevad, et kõrge elektrihinna põhjuseks on kallinenud gaas. Kuna gaasihind on tõusnud aastaga vähemalt neli korda ehk siis 20,25 eurot MW/tunnilt uskumatu 97 euroni/MWh-lt, siis lihtsalt nii on. Kuna tarbimise tippe kaetakse Euroopas gaasielektrijaamadega, siis selline hinnatõus on majanduslikult seletatav. 

Kas CO₂ kvoot on saatanast?

8. detsembril jõudis spekulatiivse CO₂ kvoodi hind 88,88 euroni tonnist (https://ember-climate.org/data/carbon-price-viewer/), kuid kired olid lõkkel juba tasemel 25 eurot tonnist ja suurtootjad n-ö katkusid juukseid juba novembris, kui hind ületas taseme 60 eurot/tonn. 

Eesti Energia on öelnud, et 1 MWh elektri tootmiseks kulub üks tonn CO₂ kvooti ehk sisuliselt peab ettevõte tasuta elektrit tootma. Suur osa rahast, mis elektrimüügist saadakse, läheb omakorda CO₂ kvoodi ostmiseks. „Sellise elektrinõudluse ajal, nagu me detsembri alguses nägime, on Narva soojuselektrijaamadel täita väga oluline roll, et kodud oleks soojad ja tuled põleksid. CO₂ kvoodi hinnatõus teeb nende töö kalliks, kuid nad pole täna turul sugugi kõige kallimad tootmisjaamad,” kinnitab Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2021. aasta III kvartalis 80,3 eurot/MWh (+63,5% aastavõrdluses), kuid CO₂ kvoodi hind on kasvanud veelgi jõulisemalt.

Suvel, kui päike paistab ja soe tuul puhub, on olukord parem, aga talvel võib inimestel hakata külm. Kuna talvel tuleb kütta fossiilseid kütuseid, on tulevikus peidus mitmeid ohte, neist kõige traagilisem on surnuks külmumine. Tänavu on elekter ja gaas kallinenud kordades, rohepööre näib aga olevat sama kauge unistus nagu turismilend Kuule.