Mektory ime: lammutamisele mõeldud majast tippkeskuseks

Kolm aastat tagasi ei saanud tõenäoliselt paljud aru, mis asja TTÜ toonane innovatsioonija ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak täpselt ajab, kuid ta ei jätnud jonni. Täna pole Tallinna Tehnikaülikooli aga ilma Mektoryta ette kujutada võimalik. Kirjutab Kristin Rammus.

2013. aastal oli Raja tn 15 hoone nõukaaegse remondiga, kitsaste koridoride ja tumedate seintega IT teaduskonna maja ning keegi ei uskunud, et vaid mõne kuu pärast avab seal uksed ülikooli innovatsioonikeskus.

Mustamäe mändide all asuv punastest tellistest neljakorruseline hoone peidab oma 4500 m² pinnal kaasaegse tehnoloogiaga seminariruume, konverentsisaali, inspireerivaid stuudioid, prototüüpimise laboreid ja ettevõtete demoruume, nn ööklubi ja palju muud põnevat.

Kuidas kõik alguse sai…

Tea Varrak, kes on innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor ja innovatsiooni ja ettevõtluskeskuse Mektory direktor, otsis kolm aastat tagasi ülikoolist ruume, kuhu saaks rajada innovaatilist keskust, mida ta oli näinud erinevate riikide ülikoolide juures nii Ameerikas, Aasias kui Euroopas. Eelkõige saadi inspiratsiooni lähemalt naabrilt Soomest, Aalto Design Factoryst.

„Rektor pakkus uhkeid ruume uues IT majas, aga see oli liiga „euro“. Seejärel kutsus toonane ülikooli finantsdirektor Ardo Kamratov mind vaatama üht esialgu vanamoodsana tunduvat maja, mis oli plaanis lammutada. Jalutasime läbi ülikoolilinnaku siia, vanasse IT teaduskonna majja ja esimesest hetkest oli selge – see ongi MEIE Mektory maja! Kuigi 1986. aastal vangide poolt ehitatud majal puudusid õiged ehitusjoonised; seinad ja põrandad olid kõverad, ülemistel korruste ruumides oli talvel jääkülm ja suvel liiga palav, oli selles vanas majas midagi väga ligitõmbavat, sooja ning hingelähedast. Juhtkonna nõupidamisel 8. märtsil ütles rektor: „Tea, siin on Sulle naistepäeva kingitus – võta see 4500 m² lammutamiseks mõeldud maja ning ehita midagi vägevat!““ rääkis Varrak.

Ülikool toetas projekti rahaliselt, kuid peagi selgus, et nende vahenditega saab ainult ühe korruse kaasaegseks ringi ehitada. Sellega algasid tõelised väljakutsed. Tuli leida partnereid, pöörduda ettevõtete, asutuste poole. „Me ei kutsunud ettevõtteid TTÜ Mektoryt sponsoreerima, vaid kutsusime neid partneriteks Eestisse loodavasse esimesse innovatsioonikeskusesse, millest võiks kujuneda kokkusaamiste, innovaatiliste ideede genereerimise ja teadusarendusprojektide ning partnerluse algatamise koht,“ ütles Varrak.

Ega alguses olnudki partneritele midagi ette näidata. Pimedad, remonti nõudvad ruumid ja hullumeelne idee – käivitada viie kuuga uus keskus. Oli n-ö ausõna peale antud lubadusi ja ka teadmine, et lubadusi tuleb alati pidada. „Ettevõtete poolt ülesnäidatud usaldus – see oli väga tänuväärt! Need head partnerlussuhted kestavad tänaseni ja oleme seni partneritega kui üks pere. Mis kõige tähtsam – oleme oma lubadusi pidanud,“ tunneb Varrak heameelt.

„Ettevõtted panustasid erinevalt. Esimene leping oli Samsungiga, edasi Ericsson – nemad rajasid demokeskused. Näiteks Akzo Nobel (Sadolin) hoolitses selle eest, et meie keskuse seinad saaksid ilusad ja kirkad värvid, Tallinna Botaanikaaed rajas Mektory botaanikaaia ja Lincona AS kattis konverentsisaali põranda tammeparketiga. Silberauto AS andis Mektory käsutusse kaks elektriautot – tiigrikest, nagu neid kollase ja mustakirjute logodega autosid hellitavalt kutsutakse,“ loetles Varrak partnerite panuseid keskusesse. Tänaseks on Mektorys 93 ettevõtluspartnerit.

Laboriseadmete soetamiseks taotleti toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmest. Kohe alguses lõid kampa ka mõned saatkonnad, nt USA, Suurbritannia, Jaapan, kes rajasid majja oma kultuuri- ja innovatsiooniruumid. Tänaseks on tihe koostöö juba kaheksa saatkonnaga – eelpool nimetatule lisaks Saksamaa, India, Austraalia, Soome ning Hiina.

„Emotsionaalselt oli see väga tore, aga ka keeruline aeg. Kolisime oma pisikese 4–5-liikmelise meeskonnaga juba mais 2013 Mektory maja 4. korrusele. Tolmupilved hõljusid nii koridorides kui kabinettides ja ehitusega seotud müra oli vahepeal kõrvulukustav, kuid olime kõik südamega asja juures ja teadsime, mida teeme ja mille nimel,“ meenutas Varrak. „Koos oma toreda meeskonnaga leidsime põhitöö kõrvalt aega, et vajadusel värvida, koristada, kardinaid õmmelda, mööblit tassida vms. Nädalavahetused koos disainer Tarmo Luiskiga möödusid tööl ja oma nn lugu on iga maja ruutmeetri kohta. Järk-järgult kasvas ka ülikoolipoolne usk meie tegevusse. Seda uhkem oli tunne 12. novembril 2013. aastal TTÜ Mektory avamisel,“ lisas ta.

Koostöö lasteaialastest staažikate teadlasteni

Vähem kui kolme aastaga on innovatsioonikeskust külastanud üle 150 000 inimese enam kui 150 riigist. Eestis ei ole maakonda, mille kooliõpilased poleks Mektorys käinud.

Innovatsioonikeskuse uksed on avatud kõigile ja seda kuuel päeval nädalas. Nii on ülikooli külastanud kõrged diplomaatilised delegatsioonid, presidendid ja peaministrid, ettevõtjad ja tudengid, üldhariduskoolide õpilased ja teiste riikide innovatsioonikeskuste rajajad, kes on tulnud inspiratsiooni koguma, et oma linna või riiki sarnane keskus rajada.

Varraku sõnul on selline tunnustus TTÜ-le komplimendiks ning riigile oluliseks turunduslikuks sammuks, sest kõige enam levib sõna ikka inimeselt inimesele: keegi käib, näeb ja mõistab siin keskuses toimuvat ning räägib sellest omakorda edasi.

TTÜ Mektory peidab endas küll ühelt poolt põnevaid ruume, ent selle taustal tehakse sisukat tööd ettevõtlus- ja inseneeriamaailma ühendamisel. Põhiline eesmärk on viia kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad, et lahendada praktilisi tootearendusprobleeme ja genereerida uusi tulevikku vaatavaid ideid. Samuti aidata siduda teoreetilist õpet praktilisega ja ettevalmistada paremal tasemel ja ettevõtetega koostöökogemusi omavaid insenere ning innustada üliõpilaste idufi rmasid edasi liikuma. Mektory ökosüsteemi kuulub nii abi ideede genereerimisest, koolitustest ja meeskondade moodustamisest, lõpetades toimivate start-up ettevõtete ja võimalike investorite kokku viimisega. Tegeletakse ka järelkasvuga, et näidata juba kooliõpilastele, et inseneri elukutse on huvitav ja tehnoloogia elulähedane ning pühendutakse rahvusvahelistumisele, sest ainult erinevate kultuuride, tööharjumuste, ideede ja huvitavate inimeste ning lahenduste kokku viimine tagab tänapäeval edu.

Tehnoloogiasiirde üksus tegeleb igapäevaselt ülikooli ettevõtlussuhetega. Spetsialistid aitavad ettevõtetel lahendada koos teadlaste ja tudengite meeskonnaga tootearendusprobleeme. Paljud TTÜ Mektory projektid ettevõtetega on interdistsiplinaarsed, hõlmates teostajatena nii õppejõude kui tudengeid erinevatest instituutidest. Suuremateks teadusarendustegevusteks aitame taotleda lisarahastust erinevatest fondidest (Archimedese nutika spetsialiseerumise meetmetest, EAS-ist, kus on avatud erinevad toetusmeetmed, nt innovatsiooniosakud, arendusosakud jne).

Ettevõtted leiavad praktilist väärtust ka majas paiknevatest laboritest. Näiteks saab rakendustelaboris ühe hiireklikiga testida oma rakendust pea kõikide viimaste mobiiliplatvormide peal. Virtuaalreaalsuse labor ootab huvilisi, kellega koostööprojekte teha. Eyetracking seade on kasulik vahend e-turunduseks. Prototüüpimiseks on majas avatud puutöö-, metalli-, värvimis- ja keevitamislaborid. Peagi avatakse ka Utilitase küttelabor.

Kõiki neid ja teisi ruume kasutavad ka tudengid ning õppejõud oma igapäevases õppetöös ning idufi rmad prototüüpide loomisel või ideede genereerimisel.

Start-up programmiga ärgitatakse ettevõtlikkusele igas vanuses noori. „Koolinoortele korraldame koostöös Swedbank AS-iga äriideede konkurssi „Bright Minds“, mille raames ei esitleta žüriile ainult reaalseid ideid, vaid sellele eelneb ka põhjalik koolitusprogramm. Tudengid saavad osaleda nii meie eelinkubatsiooni ehk ideede genereerimise programmis kui ka start-up konkursil. Majas tegutseb ka väike inkubaator meie start-up konkursi edukamatele tudengiettevõtetele,“ kirjeldas Varrak.

Et inseneeria valdkonnas ka tulevikus andekaid tudengeid jaguks, on innovatsioonikeskuse üks südameteemasid töö järelkasvuga: populariseerida loodus- ja täppisteaduse erialasid juba koolinoorte seas. TTÜ Mektory Tehnoloogiakool pakub selleks mitmeid kursuseid, töötubasid ja tehnoloogialaagreid.

„Aastas osaleb Tehnoloogiakooli tegemistes keskmiselt ca 15 000 noort üle Eesti. Oleme kaasanud partneritena 11 maakonda. Samuti algatasime suve hakul ühise haridusprogrammi USA saatkonnaga,“ sõnas Varrak.

Mektory katuse all asub ka Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus, mis tegeleb USA õppimise, teadustöö ja stipendiumite võimaluste tutvustamisega üle Eesti.

Kuidas edasi?

Laienemisplaane Tea Varraku sõnul innovatsioonikeskusel ei ole: „Meie tänane põhiline väljakutse on jälgida, et majas toimuv oleks sisukas ning tulemustele orienteeritud, kogu aeg ajakohane ning tegevused kõik uuendusmeelsed. Meil on mõningaid laboreid, millesarnaseid mujal ei ole. Eesmärk ei ole pürgida tippteaduse pärusmaale, selleks on meil ülikoolis omad kõrgetasemelised teadusgrupid ja ka laborid. Soovime, et meie keskuse uksed ja meeled oleks avatud igas vanuses ning rahvuses inseneeria- ja ettevõtlushuvilisele inimesele, kellega saaksime ülikoolina koostöökohad leida ja huvitavaid projekte ellu viia. Nagu ütleb ülikooli strateegia – tahame olla ülikool, mis toetab ning edendab ettevõtlikkust ja tahame, et ülikooli teadussaavutused jõuaksid ettevõtetesse. Nii saame omalt poolt kaasa aidata ja olla osalised Eesti majanduse kiires arengus,“ ütles Varrak. „Ehk nagu ütleb ka meie slogan – „Mektory – see on mõtteviis!““

***

Sõna MEKTORY ei oma iseseisvat tähendust, vaid tegemist on lühendiga fraasist „Modern Estonian Knowledge Transfer Organization for You“

Kristin Rammus on Mektory kommunikatsioonijuht.