Miks s*** mõnikord tiivikusse lendab. Kaks peamist põhjust, miks poliitikutel närv täitsa mustaks läheb

Veel samal teemal:

ავტორი

Eesti ühest populaarsemast raadiosaatest „Keskpäevatund“ välja kasvanud väljend on saanud sünonüümiks poliitikute ärritusest tingitud sõnakasutustele. Miks poliitikud vihastavad, nii et maa on must? Palusime asju selgitama endise peaministri ja ligi dekaadi majandusministri tooli täitnud Juhan Partsi. Uurib Martin Hanson. Parts laveerib väga oskuslikult kõrvale küsimusest, millised on olnud tema enda karjääri kõige suuremad ärritumised. Küll […]

Parts laveerib väga oskuslikult kõrvale küsimusest, millised on olnud tema enda karjääri kõige suuremad ärritumised. Küll toob ta elukogenud poliitikuna välja kaks peamist põhjust, mis on olnud poliitikute puhul pea iga ebakorrektse keelekasutuse põhjuseks.

1. Ebakonstruktiivne poliitiline kooslus

Kui valitsuse juhtiverakonnal tekib kiusatus ülbitseda ja verbaalsete siltidega oma üleolekut näidata, siis see on kindel märk, et sellel koalitsioonil pikka eluiga ei ole. Poliitik ei saa olla liialt emotsionaalne ja labiilne, kuid ei saa olla ka tuim ja plekine. Parts nimetab siinkohal ära vajaduse oskusliku poliitimprovisatsiooni järele – emotsioonide näitamine peab viima edasi ideed, mitte olema lihtlabane jala taha panemise võte. Üks toob kasu, teine kahju.

2. Meediapeks

Poliitikutele tundub alati, et ajakirjandus on kirjutanud nende objektiivsest jutust kokku rumala subjektiivse joru, mis ei peegelda tegelikkust. Sellest tekib kiirelt vastakus, trots ning emotsionaalsematel inimestel ka ebaviisakad väljaütlemised.

Samas leiab Parts, et meediapeks, mis omakorda ärritab poliitikut, on ühe surnud suhtlusringi teine aste, mitte esimene. See tähendab, et meedia negatiivne suhtumine poliitikasse ja poliitikutesse on tihti tingitud poliitikute äärmiselt põlglikust suhtumisest aja- kirjanikesse, kes on võtnud ergastatud vaatluse alla nende elu ja tegevuse või kirjutanud neile südamelähedasest teemast oma vaatenurga järgi valesti.

„Võtame näitena uue välisministri kandidaadi (intervjuu toimumise ajal ei olnud Keit Pentus-Rosimannus veel Eesti välisministriks kinnitatud – toimetus), kelle kohta Risto Berendson Postimehest kirjutas äärmiselt negatiivsena, et tegemist on neoonjänkuga. Pakun, et selle sõnakasutuse taga on asjaolu, et ajakirjanik süüvis tugevalt Autorollo juhtumisse,“ nendib Parts.

თეგები

#Juhan Parts #juhtimine #Martin Hanson

გაზიარება

Miks s*** mõnikord tiivikusse lendab. Kaks peamist põhjust, miks poliitikutel närv täitsa mustaks läheb

1. Ebakonstruktiivne poliitiline kooslus

2. Meediapeks

ახალი ისტორიები პირდაპირ თქვენს ფოსტაში