Naised jätkusuutliku ettevõtte esireas

25 aastat tagasi asutatud Ragn-Sells oli esimene jäätmekäitleja Eestis. Nüüdseks on ettevõte laienenud üle riigi ja pakub taaskasutusele suunatud teenuseid. Meestekeskses valdkonnas tegutseva ettevõtte juhtkonnast poole moodustavad aga naised. Kadri Kütt uuris, kellega tegu ja mida nad jätkusuutlikkuse tulevikust arvavad.

 Teenuste juht Anne Jõesaar (AJ) tuli Ragn-Sellsi tööle 21 aastat tagasi kommunaalvaldkonnast ja töötas alguses klienditeenindaja-logistikuna. Aastate jooksul on ta Ragn-Sellsis pidanud kümmet ametit ja seda tõusvas joones. Olmejäätmete teenuste juhtimisega alustas ta 2005. aastal. 2012. aastast vastutab ta ka pakendijäätmete ja 2016. aastast ohtlike ning ehitusjäätmete juhtimise eest. „Selle aasta algusest on minu põhitöö rohkem müügi ja klienditeeninduse juhtimine ning aruandlus. Kliendi algus ja lõpp on minu omad, vahepeal on Ingrid.”

Ingrid Uibokand (IU) liitus tarneahela juhina Ragn-Sellsi tiimiga sel aastal ja tema jaoks on tegemist täiesti uue valdkonnaga. Ingrid alustas karjääri Magnum Medicalis ja on pikalt töötanud moevaldkonnas nii Baltikas kui ka Kaubamaja Grupis. Ta on tarneahela fänn ja oma valdkonda ka ülikoolis õpetanud. Ingridi jaoks on see ametkoht Ragn-Sellsis tema karjääri loogiline jätk. „Olen töötanud kõikides tarneahela valdkondades, kuna otsustasin selle järjekindlalt ette võtta, ja mul oli sellest viimane osa puudu. Väljakutsed ja projektid, mis siin ees ootasid, olid mulle teada ning töö äge ja põnev.”

Ragn-Sellsis neljandat aastat pearaamatupidaja rolli täitev Eda Lukk (EL) tuli organisatsiooni pärast 17-aastast staaži tootmisettevõttes. Ta on kogu elu raamatupidamisega tegelenud, alustades algtasemest kuni kontrolleri ametini. Pidev eneseareng on säilitanud Eda huvi raamatupidamise vastu. Ragn-Sellsi tööle tulek oli tema jaoks huvitav valdkonna- ja keskkonnavahetus.

Ragn-Sellsi personalijuht Kaire Parve (KP) alustas karjääri sekretär-juhiabina. Ta töötas pikalt riigiteenistuses nii kohalikus omavalitsuses kui ka riigikantseleis. Ühel eluperioodil töötas ta mööbliettevõttes ja tegi seal kõike, mida parasjagu vaja oli. Seejärel asutas Kaire oma ettevõtte ja viis läbi koolitusi ning osutas teenuseid personalijuhtimise ja tööohutuse valdkonnas. Kaheksa aastat tagasi kandideeris ta Ragn-Sellsi klienditeeninduse juhi kohale. Vestluste järel anti talle aga võimalus valida personalijuhi positsioon. „Minu vastutada on töötajate rahulolu, tööohutus ja tervishoid, asjaajamine, sisekommunikatsioon, volitused ning hüved.”

Mida töö jäätmekäitlusvaldkonnas on kaasa toonud?

EL: Ragn-Sellsi tööle tulles muutus ka mul kodus sorteerimine. Teadvustad neid asju paremini ja käib vaikne lähikondlaste harimine. See on väga hea kogemus, kui satud ettevõttesse, mis on globaalses mõttes oluline. Valutame sisemiselt jäätmekäitluse probleemide üle südant.

KP: Minul on alati õnnestunud töötada ettevõtetes, kus ma tõsiselt usun sellesse, mida teen. Ragn-Sellsis saavad inimesed koridori peal kokku ja räägivad jäätmetest nii, et silmad säravad. See on vägev, kui tunned, et inimesed teevad seda, mida tahavad teha. Siin on mõistmine, et sa teed midagi suuremat kui ainult su töö, ja see annab hea tunde. Tööjõuturul on meie positsioon soodne, kuna keskkonnasõbralikkus ja roheline mõtteviis on in. Otsime inimesi, keda see teema kõnetab. Kui paneme sinna juurde meie avatud suhtlemise, vabaduse otsustada, arenguvõimalused ja väärtuslike inimeste hoidmise, moodustab see keskkonna, mis hoiab inimesi siin pikka aega.

AJ: Valdkond ise on pidevas muutumises ja me ei räägi ammu enam pelgalt prügist. Lisaks maailma ressursivajadusele toimub ka digiteerimise protsess. Jäätmekäitluse valdkonna väljakutsed on need, mis meid ettevõttes hoiavad. Roheline mõttemaailm on siin kõikidele külge jäänud. Mõnevõrra vähem võiks meie tegevust mõjutada poliitika ja selle raames sõlmitud kokkulepped.

IU: Võrreldes varasemaga tunnen, et valdkonnas sees olles saan rohkem ära teha. Paljud mõtlevad prügist, aga oluline on just materjalide väärtustamine. Ragn-Sellsil on kaalukauss hoopis teises kohas: keskkonnahoidlikel lahendustel, kliendikogemuse loomisel ja, mis kõige tähtsam – sellel, mida me saame selleks teha. Peame jälgima homset päeva, trende, tehnoloogiaid, seadusloomet ja seda, milleks meie ärikeskkond valmis on.

Kui palju olete oma senist karjääri teadlikult suunanud?

EL: Mina olen pigem võimalustega kaasa läinud ja tunnetanud, kui olen etapis, mis ammendub. Uudishimu, uued põnevad võimalused viivad edasi ja on mind innustanud.

IU: Mul on kogu aeg tekkinud võimalusi läbi eri valdkondade edasi liikuda. Mind motiveerib see, kui rajad ei ole sisse tallatud. Tarneahela valdkond on meie ettevõttes suhteliselt uus ja mulle see sobib. Tundsin, et olen nagu valge paber. Pidin kogu oma eelneva pagasi ümber kujundama ja valdkonna ning ettevõtte eesmärgid endale selgeks tegema. Moodustasin oma meeskonna, tutvusin nendega ja veendusin, et nendega saab suuri tegusid teha.

AJ: Mina ei ole oma karjäärile eraldi eesmärke seadnud, vaid see on loogilisena kulgenud. Olen alati tahtnud rotatsiooni teha ja selle käigus on mu tee tahes-tahtmata ülespoole kulgenud. Meie ettevõttes on alati võimalik oma arvamust avaldada. Meil on vabadus otsustada ja mitmesugustesse projektidesse panustada. Nii arened ise ka kogu aeg.

KP: Terve elu on karjäär ja ma olen julgenud vastu võtta võimalused, mis on mulle pakutud. Tihtipeale on ka sportlikku hasarti, et kas ikka saan hakkama. Pigem aga võtad natukene rohkem ette, kui juba oskad, ja arened selle kaudu.

Kui meestekeskse valdkonnana te jäätmekäitlust tajute?

KP: Meil on 2/3 koosseisust mehed, juhtimistiimis on see 50:50. Mina ei tunne, et on vahet, kas tegemist on meeste või naistega. Küsimus on inimese teadmistes ja selles, kuidas sind tunnustatakse. Usalduse krediit on siin kõigile suur.

AJ: Sool ei ole mingit rolli, meil on ka müügimeeskond suuresti  naiskond ja toimib väga hästi. Kui oma seisukohti enesekindlalt esitada, pole vahet, kas seljas on seelik või püksid. Oluline on hea energia ja see peab olema tasakaalus – peab olema nii naiselikku kui mehelikku vaadet, sest me räägime ju tiimist.

IU: Enda tõestamisega ei ole probleemi, kuigi minu valdkond on eriti maskuliinne. Pigem on meestel esialgu uudishimu, aga tunnet, et mind kuidagi teisiti võetakse, ei ole mul kordagi olnud.

Milliseid põhimõtteid te oma töös järgite?

EL: Ma hindan, kui juht annab hästi tagasisidet, ja püüan sellest ka ise juhinduda. Kui on lahendamist vajavad teemad, tuleb olla järjepidev ja pidevalt tagasisidet anda. Kui on muudatused, on vaja aeg-ajalt ka kätt hoida. Vahepeal löövad emotsioonid lakke ja siis tuleb need kuidagi sealt alla saada, aga see on põnevam osa. Noortelt õpime, kuidas teisiti mõelda, sest neil on tekkinud uued oskused ja seisukohad.

AJ: Minu jaoks on oluline inimeste kaasamine, sest kui on vaja muudatusi teha, siis on nad saanud kaasa rääkida ja kõik läheb valutult. Lisaks on oluline toetamine, koolitamine ja arendamine. Töötajal läheb silm särama, kui talle uus väljakutse pakkuda – juhina tuleb seda märgata ja toetada. Eri vanuses inimesi ei saa samamoodi juhtida ja see on üks juhi proovikividest.

KP: Ragn-Sellsi värbamisvestlusel küsiti minult, milline on hea juht. Vastasin, et hea juht ei tohi segada mul tööd teha. Püüan seda põhimõtet ka oma inimestega järgida. Toetuse ja motiveerimisega annad töötajale natukene suurema tüki, kui ta ise julgeks võtta. Samal ajal tuleb kõrval olla usaldav ja toetav. Ühel hetkel ei ole juhina koorem enam nii suur, kuna tead, et saad oma inimestega arvestada. Vabadus ja iseseisvus on meil hästi väärtustatud. Siin lastakse sul ise kõndima õppida, aga toetus on kogu aeg olemas, nii et väga kõvasti ei kuku.

IU: Minu jaoks on lähtuvalt mu valdkonnast oluline innovatsioon ja sellega kaasnev muudatuste juhtimine. Kõik projektid, mida teeme, peaksid toetama suurt eesmärki. Juhil peab ka suures pildis olema intuitsioon, kuidas antud keskkonnas tegutseda. Suure pildi tajumine, aga samas detailide märkamine ja hea meeskond annab võimsa kombinatsiooni.

Mida peate oma ameti ja valdkonna suurimaks väljakutseks?

EL: Muudatusi, millest saab eraldi välja tuua protsesside digiteerimise.

IU: Kõik asjad, mis puudutavad meie enda ressursse, on tehtavad. Meil on olemas soov, tahe ja me näeme, kuhu soovime jõuda. Mõnikord püüavad aga regulatsioonid ja välised tegurid, n-ö poliitilised kokkulepped, meie latti allapoole tuua. Siis leiame uue vaatenurga ja lahenduse, kuidas edasi minna.

AJ: Üks asi on suutlikkus poliitiliste muudatuste järgi kohaneda. Teine asi aga see, et peame suutma ette näha, kes ja millist muudatust tulevikus teha kavatseb. Peame pikemaajalisi arenguid planeerides teadma, kuhu riik ja see valdkond üldisemalt areneb. Hea on see, et ka kõrgemal tasemel küsitakse meilt ühistes aruteludes arvamust. Meil on olemas oma visioon, millises suunas peaks Eesti jäätmekäitlus ja keskkonnapoliitika arenema.

KP: Tööjõuturul peame olema väga hästi kursis trendidega ja nendest natukene eespool käima. Noorte jaoks on märksõna paindlik tööaeg ja on oluline, et nende vajadused saaksid kaetud, seejärel tuleb töö. Meil on ettevõttes läbilõige Eestist ja väga erineva vanuse ning staažiga inimesi. Peame tagama, et kõigil oleks siin hea olla. Võtame lahkelt vastu ka praktikante ja enamasti on nii, et kes on siia valitud, neil on teatud aja pärast töökoht olemas. Meil on vedanud inimestega, kes tahavad meile tulla. Igasuguste programmide ja boonustega saab ju inimesi meelitada, aga kui neil puudub sisemine tahe ning huvi, siis nad ei jää pikalt. Need, kes on meile tulnud ja jäänud, on ettevõttes väga kiirelt edasi arenenud. Ja meie nendega koos – maha jääda ei saa.

Kuhu jäätmekäitluse valdkond liigub?

EL: Kogu aeg leitakse uusi lahendusi materjalide kasutuselevõtuks. Toimub koostöö teadlastega, kuid arenguruumi on veel palju.

KP: Kus on teiste lõpp, seal on meil algus. Vanale antakse uus elu ja see ring peaks hakkama väga hästi toimima. Taaskasutusele tuleks mõelda juba alguses – tootearenduses. Peame liikuma ringmajanduse kontseptsiooni poole. Reformima seadusandlust, tootearendust, haridussüsteemi, maksusüsteemi ja keskenduma, nii et see toetaks jätkusuutlikku ühiskonnakorraldust.

IU: Ragn-Sellsil on võimalusi palju ja see just ongi põnev, et me ei ole ühes valdkonnas kinni. Ideid on palju ja pigem on küsimus selles, kuidas neid realiseerida. Praegu seisneb probleem kompetentsuses, sest me arendame toodet ja väärtust. Maailma rahvastiku kasv ja sellest tulenev ressursside puudus mõjutab meie äri ja innovatsiooni. Üks meie suurimaid muutusi on seotud digiteerimisega, nagu öeldud. Peame kogu aeg ka personali osas samm ees olema ja uude ärisse sisenedes mõtlema, milliseid inimesi meil vaja on. Suurt pilti tuleb endale ise luua.

Teadlikkuse järjepidev kasv

Ragn-Sellsi juhtide hinnangul on jäätmekäitlusega seotud teadlikkus iga aastaga kasvanud. Ettevõte teeb koostööd lasteaedade ja koolidega nii info levitamise kui ka järelkasvu tagamise eesmärgil. Lisaks koolitatakse ja nõustatakse teisi ettevõtteid, kuidas tootmist või igapäevast toimimist jätkusuutlikumaks muuta. Huvi valdkonna vastu on suur, sest üha enam soovitakse omalt poolt panustada. Jäätmekäitlus on Eestis erinevatelt mitmetest teistest riikidest loomulik tegevus ja tuleb kodust kaasa. Selle baasilt on ka lihtsam edasi liikuda.