
ეს ისტორია ჯერ არ არის ხელმისაწვდომი ქართულად
ვაჩვენებთ ორიგინალს gruusia. თარგმანი მზადდება.
Nõuandeid e-esinemiseks
Veel samal teemal:
Me kõik kõneleme nüüd päris sageli veebikaamera ees. Margo Loor annab näpunäiteid, kuidas ennast e-esinemiseks ette valmistada. Eestis olid eduka kaugtöö, netikaubanduse, e-õppimise jms tingimused-eeldused juba ammu enne pandeemiat olemas. Kasutasime neid võimalusi kas episoodiliselt või püsivalt efektiivsuse tõstmiseks või paindlikumate töötingimuste pakkumiseks. Siiski tuli paljudele e-kanalis töötamisele ülemineku vajadus ootamatult ja valmisolek selleks oli […]
Me kõik kõneleme nüüd päris sageli veebikaamera ees. Margo Loor annab näpunäiteid, kuidas ennast e-esinemiseks ette valmistada.
Eestis olid eduka kaugtöö, netikaubanduse, e-õppimise jms tingimused-eeldused juba ammu enne pandeemiat olemas. Kasutasime neid võimalusi kas episoodiliselt või püsivalt efektiivsuse tõstmiseks või paindlikumate töötingimuste pakkumiseks. Siiski tuli paljudele e-kanalis töötamisele ülemineku vajadus ootamatult ja valmisolek selleks oli pigem madal, nii juhtide ja töötajate oskuste kui ka süsteemide ja protsesside tasemel.
Üheksa kuud on möödunud ja kui nüüd küsida inimestelt, kas nad eelistavad töötada pigem (maa)kodust või kontorist, siis on palju rohkem neid, kes enam kontorisse ei kipu. Tundub, et isegi kui pandeemia vaibub, jäävad kontorid tühjemaks ja kaugtöö, vähemalt Eestis, jätkub varasemast palju suuremas mahus. Vahetu kontakti eelistajad ütlevad, et ekraani kaudu suhtlemine on väsitavam, koosolekutel on keerulisem osalejate tähelepanu hoida ja osa inimlikust kontaktist jääb ikka puudu. Kaugtöö eelistajad kogevad ja möönavad sama, aga nende jaoks on liikumise pealt kokkuhoitud aeg ja süsinik ning paindlikkus liiga suur väärtus, et sellest uuesti loobuda. Uus normaalsus on seega arvatavasti tunduvalt vähem kontorikohti ja palju rohkem kaugtööpäevi.
Tee, nagu päriselt
Huvitavate lugude ja näidete, selge sõnumi ja hästi jälgitava struktuuriga esinemine on nauditav olenemata kanalist. Ega ilmaasjata ei ole inimesed juba palju aastaid YouTube’i vahendusel TEDi loenguid jälginud. Korralikult ettevalmistatud koosolek toimib nii online kui ka offline.

Jah, e-esinemisi on põhimõtteliselt võimalik teha autos istudes jope seljas, aga see on sama kui e-kirjas või Slacki vestluses loobuda kõikidest õigekirjareeglitest. Lavale või koosolekuruumi me ju ei läheks jopes ja ei teeks esitlust istudes. Me paneksime viisakad riided selga, hoolitseksime korraliku välimuse eest ja astuksime inimeste ette kõnelema.
Täpselt samamoodi võiks suhtuda ja valmistuda e-esinemiseks. Asetame arvuti/veebikaamera riiulile või reguleeritava kõrgusega lauale, tõuseme püsti ja astume sellest pool sammu eemale. See tekitab päris esinemise tunde ning võimaldab näiteks ka veidi liikuda või käsi kasutada. Riietume korralikult olenemata sellest, et väljaspool kaadrit võiks ju ka ujumispükstes ja toasussides olla. Paneme natuke parfüümi peale. Meie osalejad seda ei tunne, aga me ise tunneme ja see paneb meie keha ja meele olekusse, millega nad on esinemise puhul harjunud. See kõik kumab meist välja ka publikule. Viimasena võtame pingelisemate esinemiste puhul lähedale veeklaasi, et esinemisärevusest kuivanud huuled matsuma ei hakkaks. Füüsilises maailmas hoolitseb selle eest harilikult ürituse korraldaja.
Jah, e-esinemisi on põhimõtteliselt võimalik teha autos istudes jope seljas, aga see on sama kui e-kirjas või Slacki vestluses loobuda kõikidest õigekirjareeglitest.
Heli ja valgus
Telestuudios näevad operaatorid ja helitehnikud kõvasti vaeva, et saata eetrisse korraliku kvaliteediga pilt ja heli. Kodustes tingimustes e-esinemiseks valmistudes saame samuti üht-teist ette võtta, et publik kuuleks ja näeks meid võimalikult hästi.
Veebikaamera edastab palju paremat pilti, kui olete hästi valgustatud ruumis. Tasub arvestada, et inimsilm näeb veebikaamerast paremini, nii et ruum, mis ei tundugi endale eriti hämar, võib veebikaamera jaoks olla juba üsna pime. Paneme niisiis põlema üldvalguse ja võimalusel keerame enda peale ka laualambi või mõne teise kohtvalgusti. Kohe on näha, kuidas veebikaamera pildi teravus ja värvide kvaliteet paraneb. Päevavalgus on isegi talvel enamasti tugevam kui kodused valgustid, seega leiame võimalusel hea päevavalgusega koha. Vajadusel saab juurde osta väikese statiivi peal seisva nutitelefoni mõõtu LED-valgusti ja kui arvutisse ehitatud veebikaamera on kehvake, siis ka eraldiseisva veebikaamera.

Heli puhul on hea teada, et sülearvuti mikrofon on suundmikrofon – see eeldab lähedalt, otse ja kõvasti rääkimist. Kui keerate pea kõrvale, muutub teie jutt sülearvuti mikrofoni jaoks taustaheliks, see lõigatakse ära ja publik ei kuule midagi. Arvuti kohale kummardunult on muidugi pikalt esineda tüütu, nii et üks juhtmega väline mikrofon on e-esineja parim sõber. Kasutada saame näiteks telefonide käed-vabad-komplekte ja juhtmega variant on kindlam, sest siis ei katke ootamatult bluetooth-ühendus ning kõrvaklappide aku ei saa tühjaks. Selliselt saame olla arvutist veidi kaugemal, vajadusel mõnevõrra liikuda ja pöörata rääkides pead. Samuti võtab üsna suu lähedal asuv mikrofon maha ruumi kaja. Suuremad, kõrvapealsed klapid, mille küljes on varrega mikrofonid, on sageli veidi naljakad esineja peas vaadata. Kui esineme ruumis, kus peale meie teisi ei viibi ning mis ei kaja, annab peakomplektist veel veidi rohkem vabadust konverentsimikrofon, näiteks Eestis levinud Jabra.
Paar sõna taustast
Fotosid tehes oskavad inimesed enamasti jälgida, mille taustal ennast ja teisi pildistada. E-esinemise puhul kipub aga tausta olulisus ununema ja nii võib seal näha sagivaid pereliikmeid, avatud ustega riidekappi või veidi segamini kööki. Enam levinud videokoostöö tarkvarad võimaldavad virtuaalse tausta kasutamist või tegeliku tausta hägustamist. Virtuaaltaust töötab paremini, kui oleme hästi valgustatud ruumis, meie taust on enam-vähem ühtlane ja me ise eristume sellest selgelt värvi poolest. Kui me virtuaaltausta mingil põhjusel ei saa või ei taha kasutada, siis sätime ennast istuma seina (parem oleks vältida roosakat seina – seda on arvutil raske eristada) taustale ja kõik on hästi. Kindlasti väldime ereda valgusega tausta, näiteks akent, sest akna taustal e-esinedes jääb meist järele vaid must siluett.
Tasub arvestada, et inimsilm näeb veebikaamerast paremini, nii et ruum, mis ei tundugi endale eriti hämar, võib veebikaamera jaoks olla juba üsna pime.
Rahulik koht
Enamik apse, mis meid e-esinemistel tabab ja meis närvipinget tekitab, on seotud ümbritseva keskkonnaga. Kolleeg, naabri vibrotrell või lemmikloom hakkab täpselt „õigel“ ajal meiega suhtlema ja siis üritame lisaks publikule veenvate sõnumite saatmisele teise käega kaadriväliselt segajale märku anda, et ta vaikiks ja ootaks. Kõiki segajaid ei õnnestu ette näha, aga kui teha enne peas väike riskihaldus, siis saab tervet hulka neist siiski maandada. Üsna enesestmõistetavalt on segajate riski eriti raske maandada, kui üritame e-esineda autoroolis (mis on ju ka nagunii ohtlik ja lausa keelatud), tänaval kõndimise käigus, kohvikus või mujal avalikus ruumis.
Tehnika
Publik annab väiksemate e-ürituste puhul palju rohkem andeks, sest me kõik oleme omal nahal kogenud viperusi ja pigem ollakse meeldivalt üllatunud, kui e-esinemine õnnestub ilma nendeta. Telesaate tasemel produktsiooni eeldatakse ainult kõige kõrgema taseme e-esinemistest ja seal minnakse tavaliselt hübriidlahenduse teed ehk tuuakse esinejad stuudiosse, kus nendega tegeleb professionaalne meeskond.
Sellele vaatamata on korralik arvuti jõudlus ja toimiv netiühendus iga e-esinemise vältimatu eeldus. Selleks ajaks on mõistlik mittevajalikud programmid kinni panna, et heli ja video oleks kvaliteetsem ning mõni teine tarkvara ei hakkaks ennast esinemise ajal värskendama, tehes masinale taaskäivituse. Tänapäevased sülearvutid vähendavad sageli oma jõudlust aku pealt töötades, nii on kindlam e-esinemise ajaks seade vooluvõrku ühendada.
Tänapäevased sülearvutid vähendavad sageli oma jõudlust aku pealt töötades, nii on kindlam e-esinemise ajaks seade vooluvõrku ühendada.
Kontorites on internetikiirus enamasti e-esinemiseks täiesti piisav, aga kodustes tingimustes tasub olla tähelepanelikum. Tavaliseks videokõneks piisab, kui ühenduse kiirus üles ja alla on 1,5 megabitti sekundis (Mbps), kõrgema resolutsiooniga HD-pilt vajab juba 5 Mbps. Ühenduse kvaliteeti saab parandada ja kiirust suurendada, kui liikuda oma wifiruuterile lähemale ning teha teiste sama võrgu kasutajatega enne kokkulepe, et meie e-esinemise ajal nad suuremahulist allalaadimist ette ei võta. Netiühenduse kiirust saab mõõta näiteks https://www.speedtest.net/ lehel.

Mis puudutab teisi tehnilisi vahendeid, siis on kasulik panna esinemise märkmed eraldi seadmesse, näiteks telefoni, tahvelarvutisse või lausa paberile. Kui teil just pole oma arvuti küljes mitut monitori korraga, siis te e-esinemisega samaaegselt ekraanilt esinemismärkmeid ega presenter view’d ei näe. E-esinemise alguses, eriti seminaride ja konverentside puhul, on hea toon käivitada käekellal stopper, mis mõõdab esinemise aega. Füüsilises ruumis esinedes näeme sageli konverentsikella või moderaatori nihelemist, aga e-keskkonnas oleme enamasti nendest signaalidest ära lõigatud.
Leia noogutaja
Noogutaja kaasamine on vana trikk füüsilisest maailmast, aga see on ehk isegi olulisem virtuaalses maailmas esinemise puhul. Tihti ei näe e-esineja oma publikut esinemise ajal üldse. Näiteks katab slaid suure osa ekraanist või on osalejatel veebikaamera välja lülitatud. Kuid meie loomulikud veenmisvahendid ei käivitu, kui räägime tühjale ekraanile. Meil on vaja, et vähemalt üks inimnägu vastu vaataks ja vahepeal noogutaks, meie naljade peale muigaks ja kulmu kortsutaks, kui midagi jäi segaseks.
Noogutaja kaasamine on vana trikk füüsilisest maailmast, aga see on ehk isegi olulisem virtuaalses maailmas esinemise puhul.
Kõige kindlam on see noogutaja ise kaasata – paluge mõnda tuttavat osalejat, et ta ei lülitaks veebikaamerat välja, rõhknaelutage (pinnige) tema veebikaamera pilt esinemise ajaks oma ekraanile ja suunake oma jutt justkui talle. Nii saate inimliku tagasiside oma jutule, et teha vajadusel väikeseid korrektuure. Veel üks väike lisanipp: nihutage noogutaja pilt ekraanil võimalikult lähedale oma arvuti veebikaamerale (enamasti ekraani ülaservas ja keskel). Kui vaatate tema pildile n-ö otsa, siis vaatate samal ajal ühtlasi otse veebikaamerasse ja publik tajub silmsidet, mis mõjub veel veenvamalt.
Mõjutegureid on e-esinemisel loomulikult rohkem, näiteks publiku kaasamine ja vahendid, heli ja pilti kokkupakkivad algoritmid ning kõik tavapärased avalikult kõnelemise aspektid: selged märkmed, visuaalsed vahendid, esinemisärevuse juhtimine ja muu. Aga see ei mahtunud praegu artikli raamidesse.