Otsides ükssarvikut

Baltimaade suurim ärifestival sTARTUp Day meelitas Emajõe Ateenasse
põnevaid esinejaid üle maailma. Ühena esimestest astus üles kaheksa aastat Silicon Valleys töötanud Rainer Sternfeld, kes pärast kodumaale naasmist juhib Jaapani investeerimisfondi NordicNinja VC Põhjamaades ja Balti riikides. Kirjutab Paavo Kangur.

Sternfeldil on vedanud. Ta asus õppima tootearendust ja mehhatroonikat Tallinna Tehnikaülikooli ajal, kui maailmas toimus järjekordne tehnoloogiline pööre. Ta on saanud teha suuri asju rohkem kui üks kord. Ta oli kaasas ka GrabCADi algusaastatel (platvorm, mis ühendab kõiki mehaanikainsenere üle maailma), kuid tahtis väga midagi ise luua.

Enne Räniorgu siirdumist töötas Rainer ABB-s Baltimaade arendusjuhina. Tema esimene projekt oli tarkvaraprogrammi loomise juhtimine ABB
elektrikilbi tehase tarbeks.

Ajastus oli jälle suurepärane ja varsti juhtis ta ABB-s mitmeid arendusprojekte, sealhulgas uue linnaku rajamist Jüris ning elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku hanget. Paralleelselt oli Rainer koos sõpradega asutanud projektistuudio Flydog, mis loodi küll pigem loomingulise potentsiaali avamiseks.

Kuhu ujub Balti heeringas

Raineri ettekande teema oli How to reinvent yourself ehk kuidas ennast taasleida. „Ettekande eesmärk oli tutvustada meie ettevõtte lugu, mis on teinud läbi neli arenguetappi. Ma ei osanud ette näha, et jõuame Räniorgu ja hakkame tegema andmeplatvormi NASA-le,“ selgitab Sternfeld.

Kõik algas sellest, et Balti heeringas (Clupea harengus membras) ujub sinna, kus on fütoplankton ehk toit. Meresüsteemide instituut tahtis sellest täpsemalt teada saada ja tellis Flydogilt uut tüüpi mereandmepoi arenduse ning ehituse. Andurid mõõtsid fütoplanktoni liikumist veesambas, veel täpsemalt öeldes vee elektrilist läbitavust, tihedust ja temperatuuri.

„Projekteerisime poi, ehitasime selle valmis ja saime aru, et selliseid poisid on vaja ka mujal maailmas ja lisaks seda, et andmete töötlus polnud efektiivne. Otsustasime, et võtame bussi ja sõidame nelja sõbraga Euroopa kliendid läbi ja täpsustame nende ootused. Saime teada, et küsimus pole niivõrd riistvaras ehk poides ja andurites, vaid tarkvaras ja ennekõike andmehalduses. See andis idee välja töötada andmete platvorm Marinexplore, mis võimaldaks andmete ühilduvust ehk tuua kokku kogu olemasolev keskkonna info, mis laekub satelliitidelt, radaritelt, poidelt ja laevadelt. Kuna näis, et enamik klientidest ja
potentsiaalsetest investoritest olid Ameerika Ühendriikides, sõitsin paariks kuuks sinna olukorda hindama,“ jutustab Rainer Sternfeld. „Ühel hetkel juhtus see, et kõrvalprojektidest sai uus elu sisu ja põhiprojekt.“

Kolimine Ameerikasse

Tagasiside oli hea ja 2012. aastal kolis Rainer koos perega Californiasse, aga teised tiimi liikmed jäid Tallinna. „Hakkasime vaikselt laienema ja lõpuks oli meil tiimiliige Houstonis, Montrealis, Rios, Los Angeleses, Krakówis ja Tartus. Meie tiim oli laiali üle maailma, sest otsisime talente olenemata asukohast.“

Elu Räniorus ehk Silicon Valleys on kallis ja tööpäevad pikad. Pendeldamine Sunnyvale’i ja San Francisco vahel võtab aega, kuid paljud tahavad seal elada ja kasvuettevõtet arendada. „Eesti kogukond on seal vahva ja sõbralik. Kõik saavad aru, et sinna ei tulda logelema ega laisklema. Seal olemine on privileeg. Elu on kallis ja see on nii-öelda pileti hind, et seal olla,“ jutustab ta. „12 kuuga jõudsime selleni, et meid võeti tõsiselt. Tulime välja avatud andmete baasil platvormiga, mille vastu tundis huvi ligi 8000-liikmeline kogukond. Ka andmeplatvorm laienes ja pöörasime pilgu ookeani probleemistikult kogu saadaolevale geofüüsikalisele infole, mis koguti kokku nii mandrilt kui ka atmosfäärist. Lahendasime universaalset andmeühilduvuse probleemi ja see omakorda võimaldas arendada toodet mitmetele tööstusharudele.“

Küsimusi rohkem kui õigeid vastuseid

Kliimamuutusi on raske ennustada, aga on selge, et teema muutub järjest tähtsamaks. Ilmastikunähtus El Nino jäi aasta hiljemaks kui ennustati, hoolimata sellest, et planeet on viimase paarikümne aastaga andureid täis pikitud. „Tegelesime kliimaandmete ühilduvuse probleemiga, kuid kliima ennustamiseks sellest ei piisa. Kadunud professor Lembit Roosimölder, kes õpetas meile tootearendust, ütles esimeses loengus, et kui tahate vastuseid kõigile küsimustele kahe minutiga, siis minge alkoholipoe nurga taha,“ meenutab ta. „Ma ei ole kliimateadlane, seega ei ole minult suurt mõtet küsida, millal hakkab Otepääl lund sadama. Kuid kuna ehitasime tööriistu ekspertidele ja lõime kliimaandmete ligipääsusüsteemi, siis saame aidata inimesi, kes nende küsimustega tegelevad.“

Kui Eesti poiste töö vastu hakkasid huvi tundma NOAA ja NASA, arenesid sündmused kiiresti. „NASA hoiustab palju kliimaandmeid ning -mudeleid, millele Pariisi kliimakokkuleppe järel tahtsid ligi pääseda suur hulk inimesi kliimateadlastest kindlustusfirmade riskianalüütikuteni. Meie süsteem kiirendas ligipääsu ja hoidis kokku tööaega.“

Platvormist Marinexplore kasvas 2014. aastal välja Planet OS, mille aastal 2017 ostis ära globaalse haardega küberturvalisuse ettevõte Intertrust Technologies. Raha tehingus ei liikunud, omanikku vahetasid aktsiad. „Asusin Intertrustis juhtima andmeplatvormide osakonda ja töötasin seal firmas kaks aastat, enne kui pöördusin tagasi Eestisse,“ räägib Sternfeld. „Pidime müüma, sest kliendibaasi ülesehitamine ei läinud piisavalt kiiresti.“

Ka täna tegutseb Planet OS emafirma Intertrust Technologies rüpes, mille omanikeringi kuuluvad näiteks elektroonikahiiud Sony ja Philips.

Otsides ükssarvikut

Idufirmade maailma kirjeldab Raineri sõbra Rain Rannu produtseeritud mängufilm „Ükssarvik“ („Chasing Unicorns“), mis jutustab väljamõeldud Eesti iduettevõtjate loo. Loomulikult on Rainer filmi näinud ja peab seda üsnagi tõepäraseks. Selles filmis seiklevad noor mees ja naine Tallinnas ning Räniorus, üritades lahendada iseenda probleemi, kaasata investorit ja teenida ka esimest miljonit.

„Sa otsid ideed, mis lahendab väga paljude inimeste probleeme. Seejärel otsid investorit, sest investori rahadega ostad aega, et toode välja arendada. See on kulukas, sest sa ei tea kõiki vastuseid. Planet OS ei saanud ükssarvikuks, kuid olime teel sinna. Nüüd töötan jaapanlaste investeerimisfondi jaoks ja otsin Põhjalast ning Baltimaadest uusi ükssarvikuid. Kogu aeg ei jaksa ise idufirmade loomise katlas põleda,“ võtab Rainer oma teekonna kokku.

sTARTUp Day programmijuht Sven Illing: Eesti on põnev tehnoloogiariik, mida lihtsalt peab nägema

Jaanuari lõpus ülikoolilinnas toimunud rahvusvaheline tehnoloogia startup-ettevõtete konverents sTARTUp Day üllatas 4000 külastajat tippesinejatega USA-st ja Euroopast. Tegemist oli järjekorras neljanda ärifestivaliga. Millega meelitate kohale miljardifirmade asutajaid või näiteks Tinderi endise kommunikatsioonijuhi Euroopas?

Oleme ka ise väga rahul, et Tartusse tulid Euroopa kahe kõige värskema ükssarviku (Glovo ja Vinted) asutajad, General Motorsi asepresident, nimekad investorid USA-st ja ka Euroopast. Näiteks kahte riskikapitalifondi kogumahuga 1,2 miljardit eurot haldava EQT Ventures’i juhtivpartner ja asutaja. Esinejate kutsumine käib läbi isiklike tutvuste. Konverentsi korraldab Tartu startup-kogukond paljuski vabatahtlike baasil.

Mind kutsuti appi, kuna teati, et mul on kontaktivõrgustik nii Eestis kui kaugemal. Olen käinud idufirmade konverentsidel 15 aastat ning 2010. aastast ka Silicon Valleys. Sellegipoolest ei tundnud ma varem isiklikult mitmeid meie esinejaid. Sageli jõuan just tippesinejateni tutvuste kaudu.

Isiklikud tutvused on olulised, aga millega sellised esinejad siiski kohale meelitate?

„Müüme“ kaugemalt tulevatele esinejatele Eestit kui põnevat tehnoloogiariiki, mida lihtsalt peab nägema. Enamasti ei ole nad Eestis käinud, aga on Eestist kuulnud. Mõnikord nad teavad, et siit on tulnud ükssarvikuid. Aga eriti e-riigi ja e-residentsuse kaudu oleme maailmas ikka üllatavalt tuntud ja hinnatud. Näiteks Hispaania ükssarviku Glovo asutaja Sacha Michaud ütles, et tuli esinema Eesti hea maine pärast IT-valdkonnas.

Kas Tartust saab uus Räniorg?

Tartu on juba mini-Räniorg. Tartust on alguse saanud mitmed suured IT-ettevõtted, näiteks Playtech, Bolt ja Nortal. Kaugtööst rääkides võiks ära mainida, et Tartust on alguse saanud ka kaugtöövaldkonna idufirma Xolo. Kui varem oli tehnoloogiafirmade asutajate, investorite, advokaatide ja nii edasi kontsentratsioon Silicon Valleys niivõrd palju üle teistest piirkondadest maailmas, siis nüüd on võimalik leida alustavatel tehnoloogiaettevõtetel tarka kapitali üha rohkematest idufirmade tõmbekeskustest. Euroopas on tõsised tõmbekeskused London ja Berliin, tõusev täht on Pariis. Põhja-Euroopas on tegija Stockholm, aga üha rohkem ka Helsingi ja Tallinn.

Tulevikumaailmas on kaugtöö ilmselt väga tavaline. Talent võib valida elukohaks Tartu ja töötada näiteks USA või Hiina firma heaks. Mini-Räniorge tekib üha juurde. Väiksem keskus, kus on siiski piisav kogus talente, saab olla nii mõnegi üsna suure firma peakontor, kelle jaoks saavad digitaalnomaadid üle ilma tööd teha.

Kas Tartus on keskmiselt andekamad inimesed?

Ma arvan, et nii võib öelda küll. Tänu ülikoolidele ja heale elukeskkonnale on Tartul võimalus talente veelgi rohkem ligi tõmmata. sTARTUp Day ajal avati Tartu Ülikooli uus kaasaegne õppehoone Delta, kuhu koonduvad arvutiteaduse-, majanduse- ja matemaatikatudengid ja -teadlased, aga ka teaduspõhised ettevõtted. Tegemist on ettevõtlusmajaga, mis mahutab kuni 3000 inimest. See on järjekordne asjalik samm talendi ligitõmbamiseks ja nutika ettevõtluse arenguks Tartus ja Eestis laiemalt.

Kuidas isiklikud idufirmaprojektid edenevad?

Alustasin tarkvaraettevõtjana juba tudengina, kui asutasime Vision Groupi. Töötanud olen ka Tartu Teaduspargis ja arendanud kahte ärikiirendit. Investeerisime Eesti ja välisinvestorite raha alustavatesse idufirmadesse ja tegime kümnete välismentorite toel kolmekuulist mentorlusprogrammi. 2012. aastal asutasime GameFoundersi, mis investeeris 28 mängufirmasse üle maailma. Aastal 2014 asutasime riistvarafirmadesse investeeriva kiirendi Buildit. Mõlemas investeerimisportfellis oleme müünud ettevõtete osalusi ja kasvamas on tegusaid firmasid. Seega loodan, et teeme oma investoritele korraliku tootluse. Samas näib, et ükssarvikule me veel pihta ei ole saanud. Idufirmadesse investeerimise loogika eeldab tõelise tähe leidmist – see toob kõrge tootluse.