Palju õnne, rahvuslik kiil!

Miks Nordica start nii raskelt läks ning mis lubab meie lennufirmal pilvede vahelt juba päikest oodata

Eesti rahvuslik lennufirma Nordica tähistab 8. novembril esimest tegutsemisaastat. Kas firmas välja mõeldud plaanid lubavad loota ka teist, kolmandat ja viiendat sünnipäeva? Räägib Kait Karu, firma müügiosakonna juht.

Tõenäoliselt on Nordica maailma kõige kiiremini loodud lennufirma – ettevõtte loomiseks kulus e-riigile kohaselt vaid mõni minut ning lennuettevalmistused tehti vähem kui 30 päevaga. Kuigi kõik pole sujunud tõrgeteta, selgitab Kait Karu siin, miks siiski usutakse, et Nordica suudab Estonian Airi saatusest hoiduda. Loo aluseks on tema ettekanne läinud kuul peetud JCI aastakonverentsil.

Nordica pöörane algus

Kui lennufirma töösse tekiks kuuajane paus, poleks hiljem mõtet enam üritadagi. Seetõttu tõusis Nordic Aviation Groupi (Nordica) esimene lennuk Tallinnast lendu juba läinud aasta 8. novembri varahommikul ehk kõigest 14 tundi pärast esimese pileti müümist ja vähem kui 24 tundi pärast Estonian Airi pankroti väljakuulutamist. Tõsi, loodud lennufirmal polnud siis veel kindlat brändi, oma lennukeid, meeskonda ega ka iseseisvat piletimüüki. Sisuliselt vahendati vaid lende, et tagada lennud Tallinnast ja Tallinnasse.

Nii lendaski brittide BMI firmalt renditud lennuk Tallinnast Amsterdami ja tagasi, lennujaamas tervitamas ajakirjanikud koos Nordica inimestega. Nordica õnneks jäi see vahejuhtum ajakirjanikel märkamata, aga nii mõnigi kahvatas, nähes, kuidas BMI stjuardess lennukiukselt lurtsti kohvitermose asfaldile tühjendas. See oli aga väike mure kõige selle kõrval, mis järgnes.

Teise päeva õhtuks oli Nordica opereeritavatest lendudest kolm tühistatud ning kaks lennukit oli rivist väljas, üks Tallinnas, teine Kopenhaagenis. Ühe lennuki probleemid tekkisid täiesti jabural põhjusel – koristaja aktiveeris kogemata lennukiukse turvaslaidi ja lennuk istus maa peal, kuni vastava õigusega mehaanik Stockholmist lõpuks kohale jõudis.

Esimese kuu jooksul tehti 600 lendu, millest jäi ära 15. Sageli teadsid reisijad tõrkest enne kui Nordica, sest puudus otsekontakt pilootidega ning infot tuli küsida firmalt, kellelt lennuk renditud oli. Või saadi Nordica probleemidest teada hoopis Eesti meedia vahendusel. See oli pöörane algus, mil Nordica inimesed töötasid 24/7.

Lennundusäri muutunud mängureeglid

Maailma lennundusäri kasvab tänavu 5%, kuid kahjuks mitte meie regioonis. Ning vabaks läinud lennundusturg on Euroopat kõvasti raputanud.

Enne lennundusturu vabanemist leppisid uute lennuliinide avamises kokku kahe riigi ministrid. Aga alates 1997. aastast on lennuturg Euroopas täiesti vaba… ning näiteks Iiri firma Ryanair võib rahumeeli vedada reisijaid Tallinnast Bremenisse, kui ta seda vaid soovib. See on toonud kaasa tohutu hindade languse ning sihtkohtade ja reisijate arvu kasvu, ent mitte ainult. See on lennundusvaldkonda oluliselt konsolideerunud/kokku koondanud.

Ameerikas, kus turg vabanes paarkümmend aastat enne kui Euroopas, on vabanemise mõju eriti hästi näha: seal teevad praegu ilma vaid kolm suurt lennufirmat: American Airlines, Delta ning United. Odavlennufirmadest on selgelt esile kerkinud odavlendude kontseptsiooni looja Southwest.

Kuigi Euroopas hoitakse veel oma rahvuslikest lennufirmadest kümne küünega kinni, pole muutustest pääsu. Ungarlaste Malev on juba lõpetanud, KLM ja Air France on üheks firmaks liidetud. Samas Lufthansal, mis lendab peamiselt seal, kus öist taevast valgustavad üksteise kõrval asuvad miljonilinnad, läheb endiselt hästi.

Märksa keerulisemas olukorras on Euroopa ääremaade lennufirmad. Seda kinnitavad kasvõi Estonian Airi, Air Lituanica ja Air Cypruse pankrott 2015. aastal, Air Malta võitlus ellujäämise eest ning probleemid airBalticus ja SAS-is. Ka Euroopa Komisjoni uuringud näitavad, et enamikes Euroopa ääremaades on lennundussektori konkurents tugev ning ellujäämine keeruline.

Võiks ju lihtsalt tõdeda, et saatus on eestlaste vastu ebaõiglane olnud – airBaltic sai sisuliselt riigiabi 300 miljonit eurot, Estonian Air mitmeid kordi vähem, aga euroliidu ametnikud otsustasid just Eesti firmat karistada. See aga ei muuda olukorda…

Miks siis Nordica ikkagi edasi punnib?

Nordica eeliseks on olnud n-ö nullpunktist kõrgem stardipositsioon, sest alustades saime õppida Estonian Airi viimaste aastate kordaminekutest aga ka luhtumistest.

Väga lihtsustatult öeldes: Nordica äristrateegia ei ole sama, mis oli Estonian Airil, ei selle algusega lõpuaegadel. Laias laastus on meie strateegiliseks eesmärgiks Nordica kui hästi toimiv grupp, millel on üksteist toetavad, kuid sõltumatud üksused, mis tervikuna aitavad kaasa Nordica kui rahvusliku lennufirma iseseisvuse ning jätkusuutlikkuse tagamisse.

Miks me usume, et Eesti-sugusele väiksele riigile on rahvuslikku lennufirmat vaja?

Nordica eesmärk on tagada otselennud Euroopa keskustega, võimaldades äriklientidel partneritega otseühenduses olla, luues lihtsamaid reisimisvõimalusi. Tagada lennud Eestist ja Eestisse, viies seeläbi Eesti Euroopasse, mitte eeldades, et Euroopa peab ringiga meieni jõudma.

Teisalt on kohalik lennufirma kasulik kogu ühiskonnale. Maris Lauri 2013. aastal koostatud uuringu järgi on kohaliku lennuvedaja mõju Eesti majandusele 0,8% SKT-st, teisisõnu üle 150 miljoni euro. Kohalik lennufirma on otseselt seotud nii turismi arendamise kui ka kohaliku ettevõtluse toimimisega – ei võida mitte ainult lennufirma, vaid kogu Eesti, nii hotellid, restoranid kui ka kohalik transport, rääkimata ettevõtetest, kellega koostööd tehakse.

Tallinna lennujaam on teinud aastate jooksul tugevat tööd lennufirmade leidmise nimel, sest Eesti ei ole lennuettevõtetele unistuste sihtkoht. Eestlased küsivad õigustatult, miks meil pole otseühendust Londoniga. Vastus on kahjuks lihtne: see ei tasu ära, me teeniksime selle liiniga suurt kahjumit. Ka suured lennufirmad ei taha siia lennata, näiteks British Airwaysi lennukil kuluks Tallinnas käimiseks seitse tundi – selle ajaga jõuab ta mitu korda lennata Londonist Pariisi või mõnda teise suurlinna, kus on mitu korda enam maksujõulist klientuuri.

Kui Eesti lennunduses toimiks ainult vabaturg, jääks tänastest ühendustest paremal juhul alles üksnes 50%. Ainult kohalik vedaja on huvitatud eeskätt sellest, et reisijad jõuaksid otselennuga sihtlinnadesse (ennekõike tööpäeva alguseks) ning et neil oleks võimalik ka sama päeva hilisõhtul Euroopast koju jõuda.

Samas arvestab kodumaine lennufirma ärireisija kõrval ka puhkusereisijatega, luues otseühendusi puhkuse- ja linnareisi sihtkohtadega, kuhu oleks muidu keerulisem lennata.

Kui Eestil poleks oma lennufirmat ning meie reisijad peaksid lendama Euroopa sihtriikidesse vahepeatustega, tähendaks see praeguse mahu juures, et eestlaste lennureisid pikeneksid aastas 400 000 tunni võrra ehk 45 aasta jagu! Elu kinnitab seda väidet. Leedukate Air Lithuania sulges läinud aastal uksed. AirBaltic ütles toona: „Ärge muretsege, me päästame teid!” Tõsi, nad võtsid üle 10 liini, kuid tänaseks on neist alles jäänud ainult pooled.

Need olid põhiargumendid, miks Nordica loodi. Tahame pakkuda Eestist ja Eestisse häid ühendusi, mis ei ole – ja ei saagi olla – ühegi teise lennufirma südameasjaks.

Republic Airwaysi tee

Eesti riik võib südamerahuga doteerida praami-, rongi- ja bussiliiklust, kuid vastavalt EL-i seadustele peab rahvusvaheline lennufirma olema kasumis. Nordical tuleb nõudmiste ja muutustega kaasas käia, et ei korduks Estonian Airi teekond. Tuleb valida n-ö Republic Airwaysi tee.

Tõenäoliselt pole enamik inimestest sellest Ameerika edukast lennufirmast üldse kuulnud. Republic Airwaysil on rohkem kui 250 lennukit, mis teevad ainuüksi ühes päevas enam kui 1300 lendu! Põhjus, miks neid maailmas ei teata, on lihtne: nad ei vea reisijaid oma brändi all, vaid pakuvad opereerimisteenust kolmele suurele Ameerika lennufirmale. See tähendab, et lennuettevõte võimaldab oma litsentside, oskuste, teenuse ja varustusega opereerida liinilende teistel lennufirmadel, kes soovivad kulusid vähendada. Kulude kokkuhoid tuleb seejuures lennukipargi ühtlustamisest, regionaalsetel liinidel lennuteenuse sisseostmisest ja võimalusest keskenduda põhitegevusele.

Lennunduses on selge ja eristuv trend, et suured vedajad muutuvad järjest võimsamaks ning väikesemad regionaalsed lennufirmad veavad neile reisijaid ette. Nordica kasutabki juba aasta pärast asutamist seda mudelit, vedades reisijaid Austrian Airlinesi brändi all Viini-Vilniuse liinil. Lisaks on Nordical taskus veel kaks lennuliini lepingut: Kopenhaagen-Örebro ja Kopenhaagen-Gröningen. Need lennud maksab meile kinni sealne kohalik omavalitsus. See on äri, mis annab Norcicale nii vajalikku käivet kui ka kasumit, kusjuures tingimusel, et see ei kahjusta meie enda liine ehk Eesti inimesed saavad lennata siit Euroopasse meie enda lennukite ja pardameeskonnaga.

Loomulikult on Nordica edu võti pikemas perspektiivis Eestist väljuvad regulaarliinid, aga praegu on meil reaalselt võimalik muuta ettevõte tugevamaks ning pakkuda ettevedamise teenust suurtele lennufirmadele.

Optimistlikult edasi!

Kui aasta eest oli Nordica osa Tallinna lennujaama reisijatest 13%, siis tänaseks lendab Nordicaga iga viies reisija ning turuosa on tõusnud üle 20%. Nende lennukite asemel, mida aasta eest teistelt firmadelt koos meeskonnaga rentisime, on tänaseks 80% juba oma lennukid. Saame olla uhked nii oma CRJ-lennukite üle, millest vanim on kõigest 4,5-aastane, kui ka eestikeelse ja -maise pardateeninduse üle, mis reisijaid silmnähtavalt rõõmustab.

Möödunud aastal pinnuks silmas olnud lendude toimumise protsendiks on praeguseks 98. Püüdleme lähikuudel 99%ni, kuigi mineviku müüt „Nordica ei lenda“ teeb siiamaani peavalu. Tõsi, minevikku ei muuda, samas ostame ju pileteid tulevikku, et edasi liikuda. Ka lendude täpsus on paranenud, mis septembris jõudis 89%-ni. Kui hoiame aasta jooksul seda tulemust üle 87%, oleme Euroopa 20 täpseima lennufirma seas!

Loetud kuude ja isegi aastaga ei ole võimalik üksi rahvusvahelist lennuettevõtet luua, seega on koostöö usaldusväärse partneriga möödapääsmatu. Nordica teeb tugevat koostööd Star Alliance’i kuuluva Adria Airwaysiga, kellega jagame broneerimissüsteemi, lennugarantiid, vastutust. Koostöö puhul peame küll lähtuma partneri reeglitest, kuid teisalt annab see meile boonuseid, milleni jõudmiseks kuluks üksinda tegutsedes aastaid ning palju raha.

Tänu koostööle Adria Airwaysiga, mis kuulub Star Alliance’i , on meie kasutuses märkimisväärsed koodijagamiskokkulepped Lufthansa, Brussels Airlinesi ja Turkish Airlinesiga, mis laiendavad tunduvalt eestlaste reisimisvõimalusi ning teevad Eesti ligipääsetavaks suurele hulgale välismaalastele. Tänu sellele on vähem kui aasta jooksul müüdud Nordica lendudele pileteid enam kui 120 riigist ja seda on teinud rohkem kui 3000 edasimüüjat.

Sellest sõltumata ei jõua meie kodumaine lennufirma veel niipea kasumisse, kuid see pole olnudki selle ja ei ole ka järgmise aasta eesmärgiks. Arvestades, et riik doteerib rongiliiklust 30, praamiliiklust 20 ja bussiliiklust 10 miljoni euroga, on Nordica kahjum plaanipärane ja finantsmaailmas tavapärane, sest alustamisega kaasnesid suured ühekordsed kulud, mida veel eelarves tasakaalu ei saa. Ometigi on järgmise aasta kahjumiks planeeritud senise 15 asemel 5 miljonit ning aastaks 2019 on prognoositud juba jooksev kasum.

Esimese aasta tulemused ja tulevikumärgid on head. Arvestades selle aasta suvekuude 75%-list reiside täituvust, senist piletimüügi statistikat ja aasta lõpuni tehtud broneeringuid, loodame esimese aastaga jõuda ligikaudu 400 000 reisija piirini. See on Eesti lennundusturgu arvestades tugev tulemus! See ongi see, miks me ise Nordicas usume ja julgeme ka välja öelda, et edukaid tegutsemisaastaid tuleb rahvuslikul kiilil kindlasti veel rohkelt!