Pereteci insenerlahendused kui rätsepatöö

Insenertehnilisi lahendusi pakkuv Peretec projekteerib ja valmistab tootmisprotsessi tõhusamaks muutvaid seadmeid, kusjuures kõik valmib n-ö rätsepatööna. Pereettevõtte juht ja omanik Vivo Pender (35) peab masinate ehitamist oma suureks kireks ja kuna kliente jagub, tekkis vajadus laieneda ja ehitada uus tootmishoone. Kirjutab Gerli Ramler.

Erinevalt enamik meie inseneridest, kes valdavalt on Tallinna Tehnikaülikooli taustaga, on tema omandanud Eesti Maaülikoolis põllumajanduse mehhaniseerimise eriala. Praegu omandab Pender masinaehitusinseneri 8. taset.

„Olen lapsepõlvest saati masinaid ehitanud, see on mu kirg. Alguses tegin oma lõbuks pisikesi rakiseid, keskkooli lõpus ostsin endale ühe treipingi, ülikooli ajal veel kolm… Mulle meeldis nende taga nikerdada ning uusi asju välja mõelda. Kui 2012. aastal ülikooli lõpetasin, tekkis võimalus oma ettevõttega alustada ning nii see läks,” meenutab ta algusaastaid.

Täna on ettevõttel kliente üle maailma – rehvitootjatest ning autotööstustest kuni toidutööstusteni. Peretec on valmistanud üle 600 prototüübi, millest maksimaalselt viis on ühesugused masinad. „Tegeleme seadmete tootearenduse ja tootmisega erinevatele tööstusharudele, aga mitte seeriatootmisega. Võib öelda, et teeme kalleid ja keerulisi lahendusi, mis aitavad meie klientidel oma tooteid valmistada kiirelt ning soodsalt. Meie poolt on masinaehitusteadmised ja -kogemused, kliendilt teadmised oma tööst. See nõuab sisuliselt iganädalast omavahelist suhtlust, mitmeid katsetusi ning arvukaid arendusi. Näiteks arendasime astelpajumarjade puhastamise liini – oma peaga ei oleks me seda välja mõelnud, sisend peab tulema ikkagi konkreetselt kliendilt. Tulemus oli äärmiselt innovaatiline ning komplimendiks ütlesid nad meile, et olid vaadanud sarnaseid seadmeid Lätist ja Hiinast, kuid need ei olnud nii efektiivsed,” räägib Pender.

Aia- ja metsasaaduste varumisega tegeleva OÜ Figuraata juhatuse liige Viljar Vaherpuu, kellega koostöös astelpajumarjade puhastusliin arendati, nendib, et liini arendusel järgiti täpselt tellija nõudmisi, vastavalt vajadusele on masinale tehtud lisaarendusi ja lubatud tähtaegadest peeti ka kinni. „Hetkel on meil juba töösse pandud ka liini järgmised moodulid,” lisab ta.

Projekteerimisest toote käivitamiseni

Pereteci Harku külje alla asetseva tehase uksel on silt „Treimine. Freesimine. Keevitamine. Stoosimine.” See tekitab küsimuse: „Millised projektid siin valmivad?” „Vahepeal peab tegema ka lihtsamaid töid, aga just need lihtsad tööd toetavad meid raskemates projektides,“ selgitab Pender. „Meie põhimõte on omada kompetentsi ja vahendeid pea kogu tarneahela läbilõikes algusest lõpuni, sest ainult nii saame vastutada lõpptulemuse eest. Selle tarbeks soetasime pingid ja seadmed masinate ehituseks. On oluliselt lihtsam, kui vajalikud seadmed on endal olemas! Pakume ka seadmete hooldust ja üha enam suuri tehaseid pöördub selles küsimuses meie poole. Teeme vajadusel nende tootmis- ja laomasinatele kiirremonti ning parandustöid.”

Ettevõte ei ole pidanud nende aastate jooksul endale reklaami tegema, sest kliendid leiavad Pereteci ise üles. „Mõnele oleme alustanudki tööd näiteks mõne toru keevitamisest ning suhtlemise käigus on nad aru saanud, et teeme ka suuremaid projekte. Teised tulevad ja ütlevad, et nägid mõnda meie logoga masinat teiste juures ja tehke meile ka. Aga tegelikult on prototüübimaailm päris karm. Ütlen ausalt – ükski masin ei valmi ideaalsena. Iga projektiga on probleeme, aga päeva lõpuks saame alati korda. See on hea tunne, kui klient on 100% rahul.”

Aastast 2016 teeb Peretec koostööd näiteks AS-iga Eesti Liinirongid, kellele ollakse abiks erinevate metalldetailide parandamisel ja uute valmistamisel. „Hindame kõrgelt tööde kvaliteeti ja kiirust – koostööaastate jooksul ei ole kordagi pettuma pidanud. Ka kiiret sekkumist nõudvates olukordades on nad alati meie jaoks olemas olnud,” kinnitab ettevõtte ostu- ja haldusspetsialist Tõnu Arvisto.

Kiidusõnad tulevad ka Saue Production OÜ tehnikajuhi Sander Schmidti suust. „Kui alustasime Pereteciga koostööd, toimus tootmine ja ettevõtte tegevus eramaja garaažis. Tänaseks päevaks on nad tootmise mitmendat korda kolinud ümber üha suurtematele pindadele. Selline kolimine lühikese aja jooksul näitab, et ettevõte on väga suures kasvufaasis ja juhi tehtud otsused on olnud õiged. Oma kogemusest võin lisada, et meie probleemidele on alati leitud kiire lahendus. Tehtud tööd on kvaliteetsed, mis on meile väga oluline, sest tegutseme ju toiduainetööstuse sektoris,” kinnitab Schmidt.

Prototüüp ja vähemalt 6 kuud tööd

Peretecil on üle 20 tööpingi alates keevitus-, trei- ja freesimispinkidest kuni spetsiifilisemate masinateni. Ettevõtte põhiline tegevus on siiski projekteerimine, mistõttu läheb igapäevatöö aina keerulisemaks. Juba ammu ei vajata inimesi, kes oskavad ainult keevitada, vaid tippspetsialiste, kes suudavad ka tehnilisi jooniseid lugeda ning aru saada, miks mõni masin ei tööta.

Peretecis arendatud käärtõstukid, lintkonveierid, tõsterobotid, haaratsid, lindilõikurid, rebimisseadmed ja laorobotid valmivad rätsepatööna vastavalt konkreetse kliendi vajadustele.

Täna töötab ettevõttes 28 inimest, neist kaheksa on inseneriharidusega. Kontorid asuvad Tallinnas ja Tartus. Vivo Pender ise oli aastaid samuti pidevalt kättpidi masinate juures, kuid viimased poolteist aastat on tegelenud vaid juhtimise ja kliendisuhetega. „Hetkel olen rahul, igavuse üle kurta ei saa. Mul on võimalus anda klientidele esimene idee ning seejärel lasta meie inseneridel see meeskonnatööna projektiks vormistada. Tänavu tegime struktuuris mitu muudatust – esimest aastat on meil majas tootmisjuht ning Eestis on nüüd eraldi automaatika müügimees, inimestega tegeleb personalijuht ning minule on jäänud ajagraafikutel silma peal hoidmine, tegelemine uue kontori ehitamisega, suhtlemine klientidega ning üleüldine juhtimine. Ise osalen endiselt iga projekti arendamises, kõik projektid käivad minu laualt läbi ja igal nädalal osalen nii inseneeria- kui ka tootmiskoosolekutel.”

Muide, ühe prototüübi väljatöötamine võtab aega julgelt pool aastat. Pereteci viimane suurem projekt on rehvide robotladu, mis teenindab täisautomaatset toorrehvide ladu, kus toorikute mass ulatub 300 kilogrammini. Projekt on aja- ja töömahukas ning tegemist on juba kolmanda robotlao prototüübiga. Täna on käsil kõige põnevam osa – testimine.

Aastatega on suurte hüpetega arenenud digitaliseerimine ja robotite kasutamine tööstuses. „Soomes on robot peaaegu igas tööstuses, Eestis on raskemasinatööstuses roboteid vähe. Samas asjade internet ehk IoT on meie elektroonikatööstustes juba päris kenasti levinud,” jutustab ta. „Aga Scada-süsteeme oleme omajagu juba programmeerinud. Meil on majasiseselt olemas nii elektroonika- kui ka automaatikaalane oskusteave. Tegelikult tahaks pakkuda palju rohkemat ja palju kiiremini, aga need protsessid on aeglased. Oleme niigi palju aastatega arenenud – kui kunagi tundus 100 000-eurone projekt hiigelsuur, siis täna oleme jõudnud miljoniliste projektideni.”

Tegevuse laienemine ning suuremad projektid on pannud ettevõtte mõtlema ka oma tehasele. Nii ongi Peretecil valmimas uus kolmekorruseline tootmis- ja büroohoone Sauel.

Pereteci toodangust 80 protsenti läheb välismaale, näiteks Venemaale, Soome, Ameerikasse. Vivo Penderi sõnul on nad aastaid kodumaalt rohkem väljapoole tootnud ja tunnevad end teatud turgudel päris turvaliselt, teades hästi erinevate riikide nõudeid. „Seal on meil teeninduslepingutega partnerid, kes meile alltöövõttu teevad. Aga ka meie inimesed on sageli olnud välislähetustes, kui on tarvis mõni pink üles panna või käia seda hooldamas. Koroona on muidugi kõike muutnud ning oleme aru saanud, et sellise pandeemiaohu tõttu oleks parem leida rohkem kliente Eestist ja lähiümbrusest. Lihtsam nii ettevõttele, klientidele kui ka meie töötajatele. Kõige olulisem on, et oleksime tulemustega kõik rahul.”