Põnevad ajad on tagasi! Nutitelefonide arendused saavad hoo sisse

Kui vahepeal tundus, et nutitelefonide areng on seisma jäänud – kõik teevad ühesuguseid, ainult natuke kiirema protsessori ja suurema mäluga telefone ning midagi uut ei suudeta enam välja mõelda, siis nüüd näib, et pöörane areng on taas kätte jõudnud. Vaikse evolutsiooni asemel on tulemas revolutsioon tehnoloogiates. Kirjutab Kaido Einama.

Vaatame, mida uut ja pöörast toob 2018. aasta ja milliseid vajalikke omadusi meie taskusse peagi lisandub.

Tehisintellekt on eraldi protsessoris, mobiilist saab iseõppiv masin

Sel aastal tuli välja mitmeid tehisintellekti toega kiibistikke – inseneride keeles tähendab see, et uued protsessorid sisaldavad riistvaratuge mitmete tehisintellekti jaoks korduvate ja vajalike arvutuste kiirendamiseks.

Üks esimesi selliseid kiipe, millega me reaalselt telefoni katsuda saime, oli Huawei uus Kirin 970, millel tootja sõnul on sisseehitatud eraldi riistvaraline moodul nimega Neural Network Processing Unit. Ehk siis neurovõrkude arvutusteks vajalik moodul.

Selle aasta alguseks on pea kõik suurimad tootjad oma kiibivalikut uuendanud mõne tehisintellekti toega protsessoriga. Apple kasutab iPhone 8-s ja iPhone X-is protsessorit A11 Bionic, mis sisaldab neurovõrkude arvutusmoodulit ja on mõeldud masinõppeks. Paljusid tuntud mobiilitootjaid varustav Qualcomm pakub Snapdragon 845 kiipi, mis suudab vastavalt tööülesannetele saata AI ehk tehisintellektiga seotud arvutused nende jaoks kõige sobivamatele protsessorituumadele, mis suudavad neurovõrguarvutusi kõige kiiremini teha. Selle protsessoriga on näiteks Xiaomi telefon Mi Mix 2S ja Samsungi uus n-ö lipulaev Galaxy S9 USA turu jaoks.

Nutitelefonidele iseõppimise sisseehitamine otse riistvarasse annab kuni 20 korda kiirema arvutusvõimsuse seda tüüpi ülesannete jaoks ja tähendab, et kümneid kordi väiksema energiatarbega suudetakse teha näiteks fototöötlust otse mobiilis, virtuaalsete assistentide vastuseotsimist, tõlkimist, näotuvastust jne. Tehisintellekt aitab aga põhiliselt kaamera tööd parandada – tundes ära, mis või kes on pildil, teab protsessor õigeid valgusrežiime sättida ja värve koos teravusega paika ajada.

Telefonid saavad tagaküljele vähemalt kolm kaamerat

Mobiilide kvaliteet hakkab järele jõudma peegelkaameratele, kuid selleks peavad mobiilitootjad hoopis teistmoodi asju tegema kui vanas traditsioonilises kaameratööstuses. Peegelkaameratele saab luua aina keerulisemaid läätsesüsteeme, mida objektiividena kerele külge keeratakse, mobiilides läätsede jaoks eriti ruumi pole. Olukord on veel halvem ka sellepärast, et mobiili õhukesse kesta ei mahu muudetav ava, mis annab piltidele palju juurde. Fikseeritud avaga on keeruline teravussügavusega mängida, samuti tekib suure avaga hämaras pildistades palju müra, mis on nutitelefonide probleem. Müra vähendatakse erinevate algoritmidega ja sensori tundlikkuse suurendamisega kuni tehisintellekti poolt digitaalse müraeemaldamiseni välja, kuid kõik see pole veel saavutanud peegelkaamera objektiivide taset. Varsti aga võib-olla saavutab.

Mobiilidel on lähenemine hoopis teine ja aastaid tagasi alustasid sellega HTC ning Huawei. Nimelt lisati mobiili tagaküljele teine kaamera.

Kaks kaamerat teevad kaks eraldi pilti samal ajal, kuid pisut erinevalt. Huawei näiteks on kasutanud süsteemi kahest Leica kaamerast, millest üks on detailsem mustvalge sensoriga kaamera, teine värvisensoriga. Neid kahte pilti kokku pannes tajutakse vastavaid arvutusi tehes, millised asjad on kaugemal, millised lähemal. Kui kasutaja soovib teatud kaugusel asuvat asja teravaks jätta ning ees ja tagapool olevad asjad hägustada, nagu teeb hea peegelkaamera, siis tehaksegi seda, kuid tarkvaraliselt. Tulemus on peaaegu nagu „päris“.

Kohe aga jõuab müügile Huawei järgmise põlvkonna telefon P20, mille tippmudel Pro on juba kolme tagakaameraga. Kuidas see kõik täpselt töötab, selgub märtsi lõpus ja aprilli alguses ehk alles pärast selle loo valmimist. Teada on niipalju, et kolme tagakaamera peale pannakse tehisintellekti abiga kokku 40-megapiksline pilt ja see saab kuni viiekordse hübriidsuurenduse, mis lähendab mobiilikaamerat mõnele universaalsele turistiobjektiiviga peegelkaamerale.

See, et mobiilidele tuleb tagaküljele kolm kaamerat, pole veel piiriks. Teame ka 16 tagakaameraga telefoni Light 16, mis ilmus välja mõned aastad tagasi prototüübina ja mille tagakülg on auklik nagu juust – iga kaamera teeb eraldi mingi rakursi alt samal ajal pilti ja järgneb keeruline tarkvaratöötlus, mis paneb need 16 pilti kokku, nagu oleks olnud pildistamisel kasutusel mõni keeruline objektiiv. Kellel 2000 dollarist kahju pole, saab selle telefoni (pigem küll rohkem kaamera) omale soetada. Ja eks muu mobiilitööstus liigub Huawei näitel ka selles suunas.

Ekraanid hakkavad ulatuma äärest ääreni

Üks esimesi telefone, millel kadusid ekraani kõrvalt ääred, oli Xiaomi Mi Mix. Nüüd on sellest väljas juba teine versioon Mi Mix 2, mis ka Eestis müügil.

Xiaomi esimese uut tüüpi mobiili disaineriks oli prantsuse tootedisainer Philippe Starck, tehnoloogiline lahendus sündis aga Hiinas. 6,4-tollise ekraaniga telefoni korpus on sama suur, kui tavalistel, äärtega 5,7-tollise ekraaniga telefonidel. Kaotatud on ääred külgedelt ja ülalt, kinnihoidmiseks on veel säilinud kitsuke riba korpust allservas.

Xiaomi Mi Mix 2-l pole iPhone X-ile omaselt ekraani ülaservas n-ö „kulmu“ ehk keskel väikest riba, kuhu on surutud kaamerad ja sensorid. Esikülje selfie-kaamera tuli sellepärast viia mobiili allserva ja sensori suurust tuli vähendada 50%, et see kõik ikka ära mahuks. Samuti ei olnud enam ruumi teha kõnede vastuvõtmiseks ekraani kohale kuulariauku. Heli väljub nüüd seadmest piesoelektrilise keraamilise plaadi abil.

Ka infrapunatehnoloogial põhinev lähedussensor, mis lülitab ekraani välja, kui telefon asetatakse kõrva äärde, tuli üle parda heita, sest sellegi jaoks pole enam kuskil ruumi. Xiaomi asendas selle ultrahelisensoriga, mis oskab veidi ka „nurga taha“ vaadata ning tunnetab kõrva lühedust mitte esipaneelil olles, vaid telefoni ülemisel küljel jälgides.

Sõrmejäljelugejaks on terve ekraan

Aastaid on räägitud sellest, et sõrmejälge võiks lugeda mobiiliekraan – eraldi sensor on kohmakas ja sõrmega peab otsima, kus see asub – ekraani all, tagaküljel, sisselülitusnupul või kuskil mujal?

Sõrmejäljelugeja peitis esimesena ekraanipaneeli sisse India tõusev mobiilitootja Vivo, mille esimeses telefonis oli sõrmejäljelugeja ühes kindlas kohas ekraani sees paneeli allosas. Kui mõni äpp küsis sõrmejälje andmist, siis kuvati sellel kohal ekraanil sõrmejälje kujutis, millele tuli vajutada.

Uus Vivo Apex on aga selle tehnoloogia julge edasiarendus. Selleaastasel CES-il tutvustatud Half-Screen In-Display Fingerprint Scanning Technology muudab sõrmejäljelugejaks kogu alumise poole ekraanist – vajuta kuhu tahad. OLED-ekraan registreerib korraga kuni kaks sõrmejälge, seega võib teha enda telefonist näiteks kasvõi üliturvalise „tuumanupu“, mille vajutamiseks on vaja kahel inimesel korraga oma sõrm ekraanile panna.

Hulk sensoreid, mida ei pea enam tööriistakastis kaasas kandma

See on kummaline, miks hulk kasulikke tööriistu, mida eraldi toodetakse, juba praegu nutitelefonidesse sisse ehitatud pole – näiteks laserkaugusmõõtja, termokaamera, õhukvaliteedi andurid jne.

Võib kergendatult ohata ja öelda, et sel aastal on need asjad ka nutitelefonis olemas. Tuleb vaid ära oodata Caterpillari uue mudeli S61 müügiletulek.

Uus tarkvara teeb termokaamera pildi resolutsiooni kaks korda paremaks kui vanemal mudelil, lugeda saab temperatuure kuni 400 °C ja otsestriimida nn termovideot, kuid mitte veel Facebooki. Termopilt on HD kvaliteediga, 5,2-tolline ekraan aga Full HD resolutsiooniga.

Tugeval telefonil on suurlinnades vägagi vajalik õhusaaste häiresensor (annab alarmi, kui õhk on saastunud üle teatud ohtliku normi) ning lasermõõtja, mis mõõdab kuni 10 meetri kaugusele ja arvutab ka pindala.

Nutitelefonist lihtsa vaevaga lauaarvutiks

Nutitelefon on aina enam sama võimsusega kiire arvuti kui meil laual – jõudluses vähenevad vahed kosmilise kiirusega. Miks mitte siis kasutadagi oma taskus asuvat võimsust suurel ekraanil laua taga?

Katsetusi on tehtud terve dekaad ja ikka on sellised lahendused jäänud kohmakaks ja aeglaseks. Samsung uuendas Galaxy S9 väljatulekuga oma sellist dokisüsteemi ja nende uus Dex Pad lubab juba tavaarvuti kogemust, kui ühendad uusima mobiili vastava alusega ning paned juurde hiire, klaviatuuri ja suure ekraani.

Dex Padil lamav telefon võib samal ajal olla ka suure ekraani puuteplaat või lisaklaviatuur.