Projekt Superheroes: pead tõstavad noored kangelased

Ettevõttemaastikul võtavad hoogu tulevased superkangelased, kes kuuluvad z-generatsiooni hulka. Keegi ei sea kahtluse alla, et koostöö eri vanusest inimeste vahel on vajalik. Ettevõtteid silmas pidades on see ka kasumlik. Aga kuidas vastastikuse mõistmiseni ja sujuva suhtlemiseni jõuda? Projekti Superheroes vedaja Eva K. Ponomarjoviga rääkis juttu Kristel Ainsalu.

Y-generatsiooni kuuluv Eva K. Ponomarjov võttis ette suure asja ja lõi reaalse silla meie tuleviku ehk Z-generatsiooni 13–16-aastaste tüdrukutega. Põhjus lihtne. Selles vanuses neiud teevad juba esimesi otsuseid, mis võivad mõjutada nende edasist elu. Mõte hakkas idanema 2016. aasta alguses ja juba sama aasta sügisel nägi ilmavalgust projekt Superheroes. Eval kasvab endalgi kodus teismeline tütar. „13–16 on hea vanus. Noored on just siis kõige kangelaslikumas faasis – nende jaoks on kõik võimalik!” räägib Eva. „Meie programmi esimesed superkangelased olid pärit Ida-Virumaalt, Saaremaalt, Tartust ja Tallinnast – kokku kandideeris neljakuulisesse programmi üle 100 tüdruku. Vastu võeti neist pooled, kes pidid ära põhjendama, miks nad tahavad osaleda ja mis on nende n-ö supervõime.”

Projekti ideega tuli kaasa ka British Council, kes sellele rahaliselt õla alla pani ning aitas lisaks programmile finantseerida võitjate preemiareisi Suurbritanniasse, kus noored käisid nii Londonis kui ka auväärse Cambridge ülikooliga tutvumas. Korraldusliku poole pealt oli Superheroes alguses suuresti ühe naise show: „Tegin palju ise. Ja kui midagi ei toiminud või sai parem, siis viisin muudatusi käigu pealt sisse. Töötoad olid inglise keeles, et programmis saaksid osaleda mitmest rahvusest tüdrukud. Koos käidi üle nädala pühapäeviti. Teadmisi said noored eestvedamisest, ettevõtlusest, turundusest, IT- ja finantskirjaoskusest, kriitilisest mõtlemisest, argumenteerimisest, enesekehtestamisest, avalikust esinemisest jms. Esimesel kohtumisel moodustati juba ka tiimid, kes alustasid mentori juhendamisel oma projektidega.” Programmi head ülesehitust ning vajalikkust näitab kindlasti see, et ükski mentor, kelle poole Eva pöördus, ei öelnud osalemisest ära. Lisaks esines iga töötoa raames ka mõni tuntud inimene ehk inspireerija, näiteks poliitikud Kaja Kallas ja Yoko Alender, kodumaise jäätisetootja LaMuu juht Rasmus Rask, näitleja Mari-Liis Lill ning laulja Tanel Padar.

Aga miks ainult tüdrukud?

Investeeringute juhina Suurbritannia saatkonnas töötanud Eva puutus tihti kokku ambitsioonikate ettevõtjatega ja ürituste korraldamisega ning tema peamised kliendid, konverentsidel osalejad ja panelistid olid ikka ja jälle mehed. „Mind hakkas kummitama küsimus, kus kõik naised on. Miks me neid eriti ei näe? Kui lähemalt asja uurisin, siis selgus, et naised kipuvad pigem oma hobi äriks pöörama ning täidavad ettevõtja rolli tihti palgatöö kõrvalt.”

Väidetakse, et üle 90% maailmas ringlevast teadmisest ja infost, mis inimesteni jõuab, on tulnud meeste vaatevinkli kaudu. See ei tähenda, et see vale oleks, kuid näitab siiski, et elanikkonnast poole arvamus areenile ei jõua.

Superheroesi järgmine hooaeg tuleb juba poiste ja tüdrukutega koos. „Esiteks ei saa maailma muuta vaid ühe sugupoole kaasamisel – see eeldab alati dialoogi. Teiseks see mulje, et vaid tüdrukutel on raske, ei ole õige – ka poistel on raske neile pandud ootuste ja stereotüüpidega toime tulla. Usun, et kui õppida varakult koostööd tegema ja erinevusi targalt ära kasutada, muutub võrdne partnerlus otsuste tegemisel loomulikuks.“ Eva poole hakkasid pöörduma poiste vanemad küsimusega, miks poistele sellist ägedat programmi ei ole.

Mida Juhan ei õpi, seda Juku ei tea ehk mida Eva ise õppis

„Sain tunda seda tunnet, et kõik on võimalik. Nägin, kui palju inimesed oma tegemistele pühenduvad – programmi atmosfäär oli vinge! Kõik projektis osalenud tüdrukud, partnerid, esinejad, koolitajad ning mentorid olid mulle tõeliseks inspiratsiooniks!“ Eva sõnul oli nii lastelt, lastevanematelt kui ka mentoritelt saadud positiivne tagasiside väga sütitav. „Ma poleks uskunud, et täiskasvanud võivad olla nii toredad!“ oli ühe tüdruku reaktsioon.

Positiivseks üllatuseks oli projekti rahvusvaheline potentsiaal: mitmest riigist tuli päringuid sooviga programmi kohapeal läbi viia. Eva kinnitusel tehakse sellega uuel hooajal ka algust. Mitmete uuringute kohaselt on vaid 10% inimestest oma tööga väga rahul. „Aga mida teeb siis ülejäänud 90%? Kui ma saan anda oma panuse sellesse, et inimesed endaga töömaailmas rohkem rahul oleksid ja enda jaoks tähenduslikku tööd teeksid, siis olen teinud midagi maailma muutmiseks! Mul ei olnud endal tol hetkel ka tagasiteed: mõistsin, et ei saa palgatööd jätkata, kui tahan, et programm õnnestuks. Seetõttu käivitasin programmi ajal lisaboonusena, kui nii võib öelda, ka turundustegevust pakkuva firma. Ma ei olnud varem täisajaga ettevõtja olnud ning sain tunda, mida see elu tähendab.

Kuna tegemist oli koolitüdrukutega, ei saa mööda koolisüsteemi ja -haridust puudutavatest teemadest. Programmis osalenud mentorite sõnul ei ole koolisüsteem veel selleks valmis, et lapsed on mingis mõttes targemad kui õpetajad. „Koolisüsteem on ka suuresti ülesandepõhine, mis tähendab, et strateegilist mõtlemist ei õpetata. Elatakse piltlikult öeldes kontrolltööst kontrolltööni. See toob kaasa selle, et alles hilisemas elus saadakse aru, et lõpptoode ei huvitagi ja pinget pakub vaid see, et enda tööjupp on ära tehtud. Murekohana oli veel tajutav, et ajaplaneerimise oskusest jääb noortel väga vajaka.“

„Minu õppimise koht ja soovitus teistele on tegelikult laiem: ärge oodake nii kaua, nagu mina ootasin. USA teleprodutsent Shonda Rhymes on öelnud, et unistajad, kes peaks elama katusekorrusel, elavad tihtipeale keldrikorrusel,“ muigab Eva programmist saadud emotsionaalset kasu kokku võttes. „Ja nii mõnigi mentor mainis, et see oli kõige elulisem ja arendavam juhtimiskogemus, mida ta seni on saanud, sest noored ei olnud oma arvamuse väljaütlemistega üldsegi kitsid.“

***

Mentorid Kaidi Ruusalepp, startup’i Funderbeam kaasasutaja ja juht, ning Tiina Kärsna, Telia segmendijuht

Miks otsustasite programmis mentorina kaasa lüüa?

Kaidi: olen ise ka väike tüdruk olnud ja tean, kui oluline on julgustamine õigel ajal ja õiges kohas. Tüdrukutele on omane, et nad mõtlevad liiga kaua enne, kui otsustavad lahingusse minna. Neid on vaja tegudele tõugata. Minu juhendatav tiim korraldas näiteks kunstinäituse. See aga ei olnud eesmärk iseenesest, vaid väljendusvorm ühiskonnakriitiliste teemade esiletoomiseks. Esimene näitus oli teemal „EQUALITY“ ehk võrdsus, mis toimus Funderbeami kontoris. Kontseptsioon näeb ette (nad jätkavad selle projektiga), et see toimub koos seminariga ning kaasatud on mitmed koolid, juhendajad ja ka avaliku elu tegelased.

Tiina: minu generatsiooni naised ei toeta väga üksteist. Programmis osalenud põlvkond on rikkumata mõtlemisega – me saame neile anda võtteid, et julgemini edasi liikuda. Mina juhendasin võidutiimi Penta C, kes valmistas lühifilmi „Ma ei ole uhhuu“. Noored puutuvad oma igapäevases elus kokku vaimsete probleemidega õpilastega endi seas, samuti näevad nad, et probleeme on ka õpetajatel ja lastevanematel. Teadlikkus on aga madal ja selliste muredega maadlejaid ei osata aidata. Tüdrukute eesmärgiks oli suurendada märkamist filmi kaudu. Projekt leidis tunnustust ka väljaspool Superheroesi programmi.

Millega tüdrukud üllatasid?

Kaidi: kui hea on 13-aastaste inglise keel! Ja kui lai nende silmaring ja maailmavaade on.

Tiina: nendes on peidus meeletu algatusvõime ja selle avanedes ka ärategemise võime. Imeilus oli vaadata, kuidas nad õide lähevad!

Mida tüdrukutelt õppisite?

Kaidi: nad jõuavad nii palju! See pani mind endasse vaatama: miks mina jõuan nii vähe.

Tiina: kuidas taaselustada endas teistsugust mõtteviisi – täiskasvanuna lähevad mingid asjad meelest. Ma sain tohutult häid mõtteid, mida ei anna mulle ükski uuring.

Miks on meil vähe naisjuhte?

Kaidi: ühiskonna toetust on rohkem vaja – naised kardavad läbi kukkuda, aga tublidel tüdrukutel ei ole ju lubatud eksida. Alguses tuleb julgustada, edasi saavad naised juba ise.

Tiina: ühiskonnas omistatakse naistele ikka teatud stereotüüpseid omadusi, millest nad justkui koosneksidki. Ühe generatsiooni jooksul on keeruline neid stereotüüpe murda, seetõttu on lastega tegelemine kõige olulisem ja tegeleda tuleb loomulikult ka poistega.

***

Sõna saavad Penta C liikmed Silvaliis Karu, Anastasia Beljajeva, Katarina Raud ning Homo Sapiens Agenda liikmed Triin Vaino, Lisl Harriet Mikko ja Alexandra Mägi

Penta C projekti eesmärk on tõsta teadlikkust vaimse tervise kohta. „Korraldasime koolides loenguid, riputasime plakateid seinale. Tegime valmis ka video ,,Ma ei ole uhhuu“ koos Kristel Aaslaiu, räppar Tiiu Kaarlõpi ja kahe üheksa-aastase lapsega, et kuulda, mida nemad teavad või arvavad vaimsest tervisest.“

Homo Sapiens Agenda projektiks oli teha õppefilm religioonidest – lühike ülevaade maailma viiest põhiusust, et avada diskussioon, mis paneks mõtlema eelarvamuste peale. „Kuna tänapäeval on palju arusaamatusi seoses usuga ja peetakse isegi sõdu, siis soovisime näidata, et tegelikult oleme kõik võrdsed. Tahtsime edastada ka usundite põhimõtteid ja ajalugu – meie vaatajaskond on kooliõpilased ja kuna tavakoolides puudub usundiõpetus, siis oleks see hea viis nende maailmapilti avardada. Meid ennastki huvitas religiooni teema väga ja me tahtsime kuidagi ühiskonnale kasulikud olla.“

Miks te soovitaksite teistel noortel selle programmiga liituda?

Katarina: sa saad motivatsiooni, kui kuulad edukate inimeste lugusid sellest, kuidas nemad on jõudnud sinna, kus nad praegu on.

Silvaliis: programm õpetas väga palju meeskonnatöö kohta. Enne programmi oli vähene meekonnatöö oskus minu nõrk koht, nüüd olen selles palju tugevam. Selle käigus õpid end paremini tundma ja selle nelja kuuga areneb üllatavalt palju.

Triin: elu ei tohiks inimestest mööda lennata, unistused on loodud teostamiseks. Programm annab hea ettekujutuse, kuidas asju ajada ja mis on eduks hädavajalik.

Lisl: see on väga hea võimalus end proovile panna: näha, kuidas ma käitun tiimis: kas olen liider või hoopis kommunikeerija. Programm on justkui harjutus tulevaseks tööks, kus peab oskama suhteid luua ja hoida ning teistega koostööd teha.

***

Projekt Superheroes

• Superheroes projekti veab 2009. aastal asutatud MTÜ Metropolis.
• Uus hooaeg alustab 2017. aasta oktoobri alguses, kuhu on oodatud tüdrukud ja poisid vanuses 13–17 aastat.
• Kandideerimine algab juba septembris. Rohkem infot varsti kodulehel superheroes.ee ja FBs Superheroes Estonia.