Ringmajanduse arendamisel võiks Eesti võtta eeskuju Hollandist

Ettevõtlusele annab ringmajanduse arendamine uued võimalused. Ressursside ja materjalide korduvkasutamine aitab luua uusi töökohti ning hoida kokku kulusid. Holland on ringmajanduse arendamisel Euroopa riikidest kõige kaugemale jõudnud. Hiljuti käisid hollandlased Eestis oma teadmisi jagamas.

Eesti majandus on väga väikese ringsusega, ka meie ressursitootlikkuse näitaja on üks Euroopa madalamaid. „Ringmajanduse rakendamise taset on üldisemal ehk riiklikul tasemel võimalik hinnata majandust läbiva materjalivoo arvestuse alusel,“ selgitab Harri Moora Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest. „Statistiliste andmete põhjal saadud materjalivoo indikaatorite ja näitajate (nt kodumaine toormekasutus, ressursitootlikkus, füüsilise väliskaubanduse bilanss ja jäätmete ringlussevõtt) abil on võimalik iseloomustada Eesti majanduse materjalikasutust, tootlikkust ja ka loodusvarade kasutusest tulenevat keskkonnamõju.“

Eesti on Läti ja Rootsi kõrval üks vähestest EL-i riikidest, kus materjalide eksport ületab impordi. Üle poole eksporditava materjali kogusest on puit, kusjuures pool puidust veetakse välja toorpuiduna (töötlemata kujul). Lisaks on Eesti kodumaine toormekasutus üks suuremaid Euroopa Liidus, tõdeb Harri Moora. Ehitusmineraalid ja põlevkivi hõlmavad ligi 80% kogu Eesti kodumaisest materjalisisendist ehk toormekasutusest.

Eesti kodumaine materjalikasutus on paralleelselt majanduskasvu ja tarbimise suurenemisega pidevalt kasvanud. Ka kodumaises materjalikasutuses domineerivad ehitusmineraalid ja põlevkivi.

Loodusressursside kasutamisel on Harri Moora sõnul kaks olulist aspekti: „Kogu kasutatud kogus ja kasutuse efektiivsus. Ringmajanduse kontseptsiooni kohaselt tuleks oluliselt tõsta ressursside kasutamise efektiivsust ja vähendada jäätmeteket. Seega lisaks näitajatele, mis iseloomustavad loodusressursside kasutuse absoluutset taset (sisend- ja tarbimise indikaatorid), tuleb ringmajanduse taseme iseloomustamiseks kasutada ka ressursside kasutuse efektiivsust väljendavaid näitajaid. Selleks kasutatakse ressursitootlikkuse näitajat, mida mõõdetakse sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja kodumaise materjalikasutuse näitaja suhtega.“

Eesti ressursitootlikkuse näitaja on üks EL-i madalamaid ja kuna materjalikasutus on kasvanud kiiremini kui SKP, on ressursitootlikkus Eestis viimased kümme aastat olnud pigem langustrendis.

Ringsuse vähesuse tingib tööstuse struktuur

Põlevkivitööstus on ka põhjuseks, miks Eesti on EL-i üks suuremaid jäätmetekitajaid (ca 16 tonni elaniku kohta aastas, mis on kolm korda kõrgem EL-i keskmisest näitajast) ja samas väikese jäätmete ringlussevõtu tasemega, märgib Harri Moora. „Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti majandus on oma väiksuse juures väga väikese ringsusega ja selle põhjuseks on eelkõige meie tööstuse struktuur, kus domineerivad suure materjalimahukuse ja vähese efektiivsusega ehitusmaterjalide tootmine, metsandus ja puidutööstus ning eelkõige meie põlevkivitööstus. See on ka põhjus, miks jääb Eesti majandust läbiva materjalivoo ringlus tunduvalt alla 10%.“

Samas on meie majanduse potentsiaal ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks Harri Moora hinnangul suhteliselt kõrge: „Eesti sobib hästi paljude ringmajanduse ärimudelite testpiirkonnaks (piisavalt väike ja paindlik, sobiv ärikeskkond ja seadusandlus). Meil on tugev IT-sektor, mis on aluseks uute ringmajanduse ärimudelite toimimiseks (jagamismajandus, ressursitõhusad tehnoloogilised lahendused). Kuigi statistilistel andmetel põhinev ressursitootlikkus on Eestis madal, on siiski ka materjalimahukates tööstussektorites tehtud viimastel aastatel olulisi edusamme ressursitõhususe valdkonnas. Ka siin saab Eesti olla heaks eeskujuks just selliste tööstussektorite tõhususe suurendajana.“

Eeskujuks Holland

Hollandis on ringmajandust arendatud pikka aega. Hiljuti toimus Tallinnas Hollandi Saatkonna, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja Sustinere korraldatud seminar, kus Hollandi eksperdid ja ettevõtjad oma kogemusi jagasid. Riigis on loodud ringmajanduse kompetentsikeskus Circle Economy, millega on ühinenud kümned ettevõtted. Kompetentsikeskuse projektijuhi Matthew Fraseri sõnul toob keskus kokku kõik ringmajanduse osapooled, et leida praktilisi lahendusi. Ühe näitena toob ta taksofirma, kust saab tellida mitte ainult terve takso, vaid ka üksiku istekoha. Fraser rõhutab, et ringmajandust peaksid arendama mitte ainult üksikud ettevõtted, vaid ka linnad tervikuna. Heaks näiteks on siin Amsterdam, kus on seatud eesmärgiks saada ringmajanduse pealinnaks maailmas.

Alates 2014. aastast on ringmajandusega aktiivselt tegelenud Hollandi mööblitööstusettevõte Gispen. 300 miljoni euro suuruse käibe ja 1600 töötajaga firma hakkas ringmajandusega tegelema osaliselt olude sunnil. Ettevõtte ringmajanduse juht Rick Veenendaal selgitab, et üks nende koostööpartner hakkas kasutama ringmajanduse põhimõtteid ning Gispen ei saanud enam vana mudeli järgi neile mööblit tarnida.

Gispen asutati üle 100 aasta tagasi perefirmana, mille üheks peamiseks disainikriteeriumiks oli jätkusuutlikkus. Seega oli Gispeni jaoks ringmajanduse kasutuselevõtt loogiline samm muutuseks. Juba 1980. aastatel kasutasid nad osa mööblidetaile uuesti, aga ringmajanduse mõiste tuli neil kasutusele 2014. aastal.

Ettevõttel on kolm fookussuunda. Esimene on disain ja tooted ringmajanduse põhimõtete kohaselt. Teiseks on mööbli eluea pikendamine, suurendades selle funktsionaalsust. Näiteks on töölauale lisatud võimalus selle kõrgust muuta, et saaks töötada nii istudes kui ka püsti seistes. Kolmas strateegia on, kuidas käituda teisiti mööblit müües: hakati kasutama pay-per-use-meetodit, mille puhul klient selle asemel, et osta mööblit päriseks, ostab mööbli kasutamise võimaluse.

Kõige raskem neist kolmest suunast oli Veenendaali sõnul viimane, sest see eeldab kliendi mõttemaailma muutumist. Kliendid on harjunud mööblieseme ostma, seda mingid aastad kasutama ning seejärel ära viskama ning uue ostma.

Kliente on Gispenil kolme tüüpi. „Esimest tüüpi klientidel on suur süda, nad tahavad teha planeedile head. Nendega on kõige lihtsam,“ tõdeb Rick Veenendaal. „Teine tüüp inimesi tahab osta asju võimalikult odavalt. Neid tuleb veenda, et uus meetod on senisest kasulikum. Kolmas tüüp mõtleb tavapärasest erinevalt, kuidas asju kasutada.“

Gispenis on ringmajandus (st mööbli müümise asemel kasutatakse pay-per-use-meetodit) kiiresti arenenud ning moodustab praeguseks juba 15% ettevõtte käibest. Järelejäänud 85%-st hinnanguliselt 30% on mööbel, mis küll müüakse, aga mis on toodetud ringmajanduse põhimõtteid järgides. Veenendaali sõnul on ringmajanduse osakaal suurenenud kiiremini, kui nad planeerisid. Rahul on omanikud, kes on juba asutamas uut tüüpi ärimudeliga firmat, mis hakkab kasutama vaid mööbli kui teenuse müüki.

Muudatusi on Gispenis ka materjalide hankimisel. Mõned aastad tagasi ehitati metallosade valmistamiseks tehas Hiinasse, et tootmiskulud oleks madalamad, kuid nüüd pole kliendid enam rahul, et ettevõte kasutab Hiinas valmistatud detaile. Seetõttu kasutatakse ka Ida-Euroopas ja Hollandis valmistatud detaile. Igal konkreetsel juhul otsustavad kliendid, millist varianti kasutatakse.