Soojustehnikainseneride koolitusreis Taani

Eesti soojustehnikainseneride tänavune koolitusreis viis Taani, kus muu hulgas tutvuti Danfossi tehase, tuuleenergeetika labori ja Avedøre koostootmisjaamaga. Kirjutab Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) projektijuht Aleks Mark.

Vähem kui kuue miljoni elanikuga Taani, mille territoorium Põhja-Euroopas on umbes Eesti-suurune, alla poole elektrist toodetakse tuulest, enam kui kolmandik söest ja ülejäänu peamiselt biomassist ning maagaasist (DEA 2014). Riik plaanib aga suurendada tuuleenergia osakaalu toodetud elektrist 50 protsendini. Taani on õnnistatud ka nafta- ja gaasivarudega, mis teevad maast toornafta eksportija. Need varud hakkavad aga kahjuks otsa saama.

Lisaks naftale saavad taanlased maasügavusest soojust ja seda kolme geotermaaljaama abil, mis annavad kaugküttevõrku ühendatud 1,6 miljonile majapidamisele sooja vett.

Külastatud kolmik

Danfossi tehas ja peakontor asuvad Nordborgis Lõuna-Jüütimaal, kus kasvas üles ka aastal 1933 firmale Danfoss aluse pannud Mads Clausen (1905–1966), alustades oma ettevõttega vanematekodu pööningul. Danfoss on üks maailma suurimaid energeetikatarvete tootjaid. Ettevõte valmistab jahutus- ja küttelahendusi nii tavatarbijatele kui ka suurtele ettevõtetele, lisaks erinevaid tooteid kaugküttesüsteemidele. Kuigi peamiselt huvitas Eesti soojustehnikainsenere tehas, ei saa mainimata jätta võimsat peakontorit, mis oma meeldejääva välimuse tõttu sundis ringi vaatama.

Tehases toodeti kõiksugu kütteregulaatoreid ja ventiile, mille tootmisprotsessi oli inimestel vähe asja. Detailid liikusid ühe roboti käest teisele lugematuid kordi. Samas oli töötajaid suures tehasehoones näha umbes kümmekond. Isegi kvaliteedikontrolli teostasid peamiselt masinad.

Taani Tehnikaülikooli Risø ülikoolilinnakus tehakse katsetusi tuulegeneraatorite arendamiseks. Esmalt näidati meile tuuleparki, kus saime käia ühe tuuliku sees ja näha ka Vestase nelja rootoriga tuuleturbiini. Seejärel viidi meid tuulikulabade testimislaborisse, kus katsetati labade vastupidavust erinevatele jõududele. Viimaks saime siseneda tuuletunnelisse, milles uuriti erinevate detailide aerodünaamilisust.

Avedøre koostootmisjaam asub Kopenhaagenist lõunas ja varustab piirkonda elektri ning kaugküttega. Jaama erinevad plokid kasutavad kütusena õlgi, puitpelleteid, sütt ja maagaasi. Pelletid tulevad Ida-Euroopast, kaasarvatud Eestist ja Lätist.

Jaam koosneb kahest plokist, mille koguvõimsus on 793 MW elektrit ja 918 MW sooja. 2001. aastal ehitatud teine plokk suudab põletada maagaasi, rasket kütteõli, õlgi ja puitpelleteid samades põletites. Sama plokk suudab saavutada 49-protsendilise elektrilise kasuteguri, kui see ainult elektrit toodab. Jaama lendtuhast toodetakse ka kipsi.

Kui eelmisel aastal külastasid ESTIS-e liikmed Madalmaid ja sel aastal Taanit, siis tuleva aasta septembris ootab ees õppereis Rumeeniasse.