Tahad ellu jääda? Kiika avatud innovatsiooni poole

Ettevõtjad peavad üha kavalamalt toimetama, et konkurentsis püsida. Avatud innovatsioon võimaldab firmadel, eraisikutel ning avaliku sektori asutustel üksteise tugevusi kombineerides koostööd teha, luues nii tooteid ja teenuseid, mis annavad konkurentsieelise. Maria Vous vestles Euroopa Innovatsiooniakadeemia presidendi Alar Kolgiga sellest, kuidas innovatsiooni saab enda kasuks tööle panna.

Miks on vaja avatud innovatsiooni?

Kolgi sõnul on seda vaja eelkõige sellepärast, et tootearenduse loogika on tänapäeva seotud maailmas täiesti muutunud: „Selle asemel et superdisainerid mõtlevad kuskil kabinettides lakke põrnitsedes uusi ideid välja, pöörduvad edukad ettevõtted kliendi poole – mitte ettevõte ei vali, mida toota, vaid turg valib, mida tarbida ja tootmine järgib neid valikuid.“

Üsna hästi tuntud näide sellisest klienti tootmisprotsessi kaasavast strateegiast on NIKEiD. „Nike kodulehel saab iga inimene endale oma jalatsid disainida. Ehk siis Nike ei ütle, et nemad teavad, millised on parimad jalanõud, vaid laseb inimestel ise otsustada ja teeb need siis valmis,“ kirjeldab Kolk mõtteviisi selle lahenduse taga.

Siiski ei peaks Kolgi sõnul vaatama avatud innovatsiooni ainult nii kitsalt, lihtsalt kliendi kaasamisena tootmisprotsessi, vaid kui laiemat ettevõtlusarendusmudelit, mis saab aidata firmasid väliste osapoolte kaasamise kaudu näiteks kulude vähendamisel, tulude tõstmisel ning jaotuskanalite või kogukonna ülesehitamisel.

„Hea näide on Lego ja Texas Instrumentsi koostöö. Lego tahtis oma tegevust laiendada ning hakata tootma Lego roboteid, kuid neil polnud robootikast õrna aimugi. Texas Instrumentsiga tootearendust ühendades võitsid mõlemad: mänguasjaettevõte sai ligipääsu robootikaturule ning robootikaettevõte sai oma tegevust laiendada mänguasjaturule. Tõenäoliselt oleks nad suutnud seda ka eraldi teha, aga see oleks võtnud palju rohkem aega ja raha,“ selgitab Kolk.

Avatud innovatsioon kui konkurentsieelise võti

Ent vajadus avatud innovatsiooni järele on Kolgi sõnul seotud ka asjaoluga, et ressursipõhine arendus ja tootmine ei ole praeguses turuolukorras enam ammu konkurentsivõimeline strateegia: „Ressursid, olgu selleks tehnoloogiad, teadmised või tööjõud, on kõigile kättesaadavad. Seega asjad, mis varem toimisid – majasisene arendustegevus, suur turundusosakond –, ei anna enam ettevõttele konkurentsieelist.“

Kolk toob selle illustreerimiseks näite, et Instagrami-laadse äpi ehitab valmis viie päevaga. „Viie päevaga sellele äpile 300–400-miljonilist kasutajabaasi aga ei kasvata,“ lisab ta. „Seega ei anna uus tehnoloogia ise ilma selle turule viimist toetava infrastruktuurita ettevõttele midagi.“

Ja kui varem oleks siinkohal mängu tulnud turundusosakond, et uue toote või teenuse lansseerimise eest hoolt kanda, siis Kolgi sõnul ei aita enamasti ka see: „Ühesuunaline turundus on surnud. Kliendid ei osta ammu enam tooteid hea müügitöö või turunduse tõttu, vaid loevad teiste kasutajate tagasisidet ning jälgivad reitinguid. Innovatsioon ja turundus on selles mõttes ära demokratiseeritud, et võim on lõppkasutaja, mitte tootja käes.“

Aga kellele ikkagi avatud innovatsioon on mõeldud ja kuidas seda ellu viia?

Kellele?

Arvestades, et avatud innovatsioon hakkab Kolgi sõnul muutuma natuke juba iseenesestmõistetavaks hügieenifaktoriks, on ka mehe vastus sellele küsimisele selge – kõigile: „Need, kes seda ei tee, ei suuda oma kulubaasi tõttu ettevõtte kasumlikkust konkurentsieelises püsimiseks hoida. Need, kes seda teevad, suudavad aga kasvatada käivet ilma ressursse kuhjamata ning majasiseseid suuri kulutusi tegemata.“

„Kui su konkurent tegutseb tunduvalt väiksemate ressurssidega või palju kiiremini kui sina, siis mis väljavaated sul kui ettevõttel üldse on? Avatud innovatsioon on järgmise kümne aasta lõikes n-ö matter of survival ehk ellujäämiseks hädavajalik, mitte nice to have, kõrvaltegevus – „teeme, kui aega üle jääb“,“ rõhutab Kolk. „Avatud innovatsiooni puhul on positiivne seegi, et seda võib teha absoluutselt iga ettevõte, mingeid spetsiifilisi ja välistavaid nõudeid ei ole. Küll aga nõuab see läbimõtlemist ning head juhtimisoskust.“

Kuidas avatud innovatsiooniga algust teha?

Kõik algab ikkagi peeglisse vaatamisest. Millised on minu ettevõtte kõige suuremad murekohad? Kui mu ettevõte kasvab, kas siis suureneb vajadus ka ressursi ja infra järele? Kas ma soovin ettevõtte kasumlikkust ja käivet kasvatada? Või on hoopis kasum liiga väike.

„Vastavalt sellele saab siis juba edasi mõelda, kas lahendus on kliendi hääle ja rolli suurem kaasamine või mingite protsesside optimeerimine-muutmine. Või on probleem hoopis selles, kuidas toode või teenus kliendini jõuab ehk jaotuskanalites,“ kirjeldab Kolk.

Sellisest analüüsist peaks ettevõtte jaoks välja kooruma vastus küsimusele „Millist osa ettevõttest saaks parandada väliste ressursside ja/või partnerite kaasamisega?“ Edasi saab juba liikuda esialgse tegevusplaani koostamise juurde.

„Selline analüüs on hädavajalik ka selleks, et hinnata, kas ettevõte suudab oma tegevusplaani ellu viia, olgu selleks siis juhtimisvõimekus juhul, kui näiteks tootearendusse kaasatakse palju välispartnereid, või mingid oskused, mida plaani elluviimine nõuab,“ ütleb Kolk ning lisab, et õnneks on võimalik kõike tänapäeval juurde õppida, lihtsalt tuleb teada, mida täpsemalt.

Soovitused ettevõtetele, kes avatud innovatsiooni kaaluvad

Kuigi neid faktoreid, mis peavad avatud innovatsiooni edukaks rakendamiseks olema õigesti paika timmitud, on palju, annab Kolk siin mõned soovitused. Esiteks: alustada väikselt. „Avatud innovatsioon ei ole kindlasti asi, millega saab alustada mingil kindlal kuupäeval ja mis toob kaasa totaalse kannapöörde. Pigem tuleks teha alguses väikseid eksperimente ja kui need töötavad, siis step-by-step nende ulatust suurendada; kui ei tööta, siis tuleks eksperimenti muuta.”

Teiseks peab avatud innovatsiooni puhul lähenema kasutajakeskselt ja kasutama disainmõtlemist: „Innovatsioon ei tule mitte kuskilt ettevõtte laborist, vaid nii, et lõppkasutajalt saadud sisendit rakendatakse oma tootmisprotsessis. Seega on olulised antropoloogilised vaatlused ning päris kasutajaid kaasavad testid.”

Ja kolmandaks on vaja paika panna täpsed KPI-d ehk eesmärgid: „Ükskõik mis su eesmärk ka poleks – et tootearendus peab muutuma viis korda suuremaks või uute klientide leidmine kaks korda odavamaks vms –, sul peab olema võimalus oma tegevuse tulukust mõõta. Niisama lahmida pole mõtet.“

Kui aga kõike seda arvesse võtta ning kombineerida seda oma ettevõtte eesmärkide ning eripäraga, ei näe Kolk küll ühtegi põhjust, miks avatud innovatsiooni rakendamine peaks ebaõnnestuma. Jõudu ja julgust!