Tarkmees naaseb vee-ettevõtete alaliidust praktikasse

Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees võttis vastu ootamatu pakkumise, kui otsustas kandideerida Kohila Maja tegevjuhiks. Ise nimetab ta novembris teoks saanud töökohavahetust praktikasse naasmiseks. Kirjutab Mari Kamps.

See on OÜ Kohila Maja teine tulemine kaheksa viimast aastat EVEL-i juhtinud Vahuri ellu. Esimene kord oli aastal 2010, mil ta lõpetas Saaremaal Ühtekuuluvusfondi projekti ja pani seal n-ö asju kokku. Tookord võttis temaga ühendust OÜ Kohila Maja juhataja Rein Langeproon ja tundis huvi edasiste plaanide vastu.

„Mõni aeg hiljem helistas ka EVEL-i tollane juhatuse esimees Veiko Kaufmann ja teatas, et alaliit otsib uut tegevdirektorit ning huvitus minu edasistest plaanidest. Mina ütlesin, et ei ole Kohila Maja osas veel mingeid otsuseid teinud, konsultatsioonid alles käivad.“

Vahuril ei olnud EVEL-iga varem mingit pistmist olnud, oli sellest mõnel korral üksnes kuulnud. „Hakkasin mõtlema, et põnev üleriigiline organisatsioon, mis pakub uusi võimalusi. Juhtus nii, et mind valitigi EVEL-i tegevdirektoriks ning pidin Reinu ees vabandama.“

Nüüd tuli Kohila taas tema ellu, aga juba uue mõttega. Kuna Langeproon otsustas suvel, et astub aktiivsest tööelust kõrvale, kuulutati Kohilas augusti alguses välja konkurss juhatuse esimehe ametikohale.

„Ise olin mõelnud, et olen selle juhatusega perioodi lõpuni. Siis saab kümme aastat EVEL-is täis ning hakkan siis ringi vaatama. Üldiselt pooldan niisuguseid liikumisi ja uuendusi.“

Vahur mõtles võimalikule kandideerimisele ja oma senisele tööle EVEL-is, mis oli suur osa tema elust. Otsus kandideerida ei tulnud emotsiooni pealt, vaid on pikalt kaalutletud, pikalt mõeldud. „Ühesõnaga, ma ei otsinud uut töökohta, aga olin küps,“ ütles ta.

Alaliidu tegevjuht peab kuulama kõiki ja sellest siis midagi kokku sünteesima. Tasapisi võib oma arvamust ka väljendada selles suunas, kuhu asjad liikuda võiks või liikuma peaks. „Olen olnud niisugune juht, kes tahab, et need asjad, mida otsustatakse, langeks minu mõttemaailma ja nägemusega kokku. Kuidas sa muidu saad viia ellu asju, millesse ei usu?“

Sektor on Vahuri sõnul konservatiivne, kuid tegelikult on vaja uuendusi ja eriti praegusel perioodil, kus asjad muutuvad kohutavalt kiiresti. „Mina tahan muutustega kaasa minna ja midagi ka ise arvata. Liikmed tahavad aga konservatiivsemad olla.“

Vahur tahab, et Kohila Majast saaks regiooni liider ja mitte selline, keda tullakse mingil hetkel alla neelama. „Soovin kandideerida ka EVEL-i juhatuse liikmeks, et alaliidu juhtimises osaleda,“ räägib ta. „EVEL-i juhatuses on üks koht hetkel vakantne ja just sinna soovingi kandideerida. Tahan jätkuvalt vastutust kanda aktiivne olla ning rääkida kaasa alaliidu arengutes, sest see on Kohila Maja huvides.“

Tänase seisuga on OÜ Kohila Maja saanud rahastusotsuse 20 miljoni euroseks investeeringuks. „Selle veeprojektiga on vähemalt viieks aastaks kindlasti tegemist. Olen nii põnevil ja õnnelik.“ Tegemist on Aespa-Vilivere ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside rajamise projektiga.

„Lähen praktikasse tagasi. Kõike uuesti kogeda on väga motiveeriv ja innustav. Teades arenguid vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse teemas, saan seda ise Kohila Majaga reaalses elus edendada. Ettevõte peab ju sarnaselt teistega saama majanduslikult hakkama nii, et kliendid jõuks vee hinda maksta.“

Vahuri sõnul annab uus töökoht vabadustunde, millest ta seni oli võib-olla natuke isegi puudust tundnud. „Nüüd saan väljendada oma arvamust ja selle eest seista.“

Õnnestunud projektid

„Tehtud töödest tunnen uhkust, et EVEL astus tagasi Euroopa vee-ettevõtete katuseorganisatsiooni (EurEau). Liikmelisus on ülioluline, selle kaudu tuleb vajalikku teavet. Meil on tippteadmised, oleme protsessis sees.“

Mullu sügisel sai Järvamaa Kutsehariduskeskuses hoo sisse veekäitlusoperaatorite kaheaastane õpe. Sel sügisel asus õppima teine kursus. „Olen selle üle väga uhke. Kutseõppe vajalikkusest räägiti juba 2011. aastal, kui tulin EVEL-i ja 2017 sai see teoks.“

EVEL on nii võimekas, et suudab välisprojektides, nagu näiteks IWAMA, BEST, CWPharma, ise osaleda. „Neis osalemine ei paista kohe kõigile välja, aga see on tulevikkuvaatav. Need tegelevad tulevikuküsimustega: kuidas olla efektiivsem, kuhu investeerida, mida muuta reoveeprotsessides või – tehnoloogiates. Lisaks mikroplasti teema.“

Vahuri sõnul on temalt ikka küsitud, et mis neist kasu on? „Kasu ongi siis, kui projektid on lõppenud ja saab esitleda tulemusi, mis jõuavad lõpuks meie õigusaktidesse. Kui me ennetavalt ei tegele sellega, mida tahame näha või kuulda, siis võtame vastu selle, mida teised meile ütlevad ja mida nad on otsustanud. Vot siis nuriseme, karjume ja hädaldame. Ametnikud aga küsivad, et kus te varem olite? Kui olla protsessides sees, siis seda küsimust ei saa esitada. Projektides osalemine hoiab ära selle, et mingid otsused on langetatud meie selja taga ja meie teadmata. Õnneks on EVEL rahaliselt niivõrd tugev, et saab neis projektides osaleda. See on üks suur väärtus,“ rõhutab ta.

Nüüd lisandus ka neljas projekt NOAH, mis tegeleb üleujutustega. Näiteks, kuidas saada nutikalt hakkama üleujutusohtudega, et kogu see reovesi ei hakkas tänavatele tagasi tungima. Lisaks nakkusohud ja palju muud. Vahur ise selle projektiga tegelema ei hakka.

Suur teema, millega EVEL on tegelenud, on jätkusuutlikkus. Kuidas ikkagi saada hakkama pärast Euroopa Liidu struktuurifondide rahade kadumist aastal 2021?

„Mina olen uhke, et EVEL tellis uuringu ja et sellega lõpuni jõudsime, suutes hoida konsultandi erapooletuna. Siin oli tohutu surve nii ühelt kui teiselt poolt. Tegelikult tekitas uuringu tellimine EVEL-is omamoodi kriisi, mille järellainetused veel käivad.“

Vahuri selgituse järgi tekkis kriisiolukord, kuna osadel kujunes arusaam, et töö võeti konsultandilt vastu ja et see on EVEL-i seisukoht ning nüüd tekib Eestisse vaid üks vee-ettevõte. Tegelikkuses pakkus konsultant välja mitu võimalikku varianti.

„Pinged olid üleval kuni selleni, et teatud liikmed hakkasid ähvardama liidust väljaastumisega,“ jutustab ta. „EVEL õnnestus kriisist välja tuua ja mitte ükski liige ei ole selle pärast liidust välja astunud.“

Nüüd on protsessiga jõutud niikaugele, et materjalid on Keskkonnaministeeriumis, mis kujundab sügisel oma seisukoha ja ütleb, millisel kujul riik reforme näeb ning poliitikaid kujundama hakkab. „Hiljutine uudis Matsalu Veevärgi võimalikust ühinemisest Pärnu Veega on ka sellest tööst inspireeritud. Tegelikult otsustavad lõpuks ikkagi majandusküsimused. Kuidas pakkuda klientidele kvaliteetset teenust maksimaalselt taskukohase hinnaga?“

Alaliidu juhtimine on diplomaatia, läbirääkimised, jõuline veenmine ja argumenteerimine. „Need on hoovad, mis annavad pikas perspektiivis tulemusi. Ükskord pidime õiguskantsleri juures käima, aga armid on siiani. See pikas perspektiivis ei tööta.“

EVEL on monopolide liit ja lihtne on avalikkust monopolide vastu pöörata, rääkides kasvõi vee hinnast. „Vee-ettevõtted on haavatavad juba üksnes selle monopolide sildi pärast. Kliendil pole valikuvõimalust ja ka vee-ettevõte ei saa klientuuri valida. Mõlemad on seotud. Tuleb lihtsalt oskuslikult koos toimetada.“