Tehnoloogiauudised: propellerita droon ja arvutit toitvad vetikad

Droon, mis lendab hääletult ja propelleriteta

Firma Undefined Technologies arendab drooni, millel puuduvad propellerid ja mis tulevikus hakkab tegema vähem müra kui tavalised tiivikutega lennumasinad. Firma näeb nendes suurt potentsiaali näiteks drooniga kullerteenustes, kui lennumasinad peavad elurajoonides madalal lendama ning ei tohi oma müraga elanikke häirida.
Drooni liikumapanevaks jõuks on ioniseeritud õhuvool. Nimelt muutub ioniseeritud õhk elektriga mõjutatavaks ning elektromagnetitega saab panna õhujoad allapoole liikuma, mis tõstabki drooni üles.

Praegu on siiski veel kuulda päris korralikku lärmi, ehkki see on vaiksem, kui tavadroonidel, aga ettevõte loodab vaikuse saavutada paari miljardi dollari toel juba lähiaastatel.

Katselend kestis 25 sekundit ja selle ajal tekitati müra 90 detsibelli. Heli mida droon teeb, meenutab vaikset vilinat. Lisaks müra vähendamisele on selline „lendava taldriku“ moodi lennumasin kasulik ka muud moodi. Nimelt tähendab liikuvate osade puudumine, et lennumasina eluiga võiks olla oluliselt pikem ja ühel hetkel võibki näha õhus lihtsalt hõljuvaid droone ilma ühegi väljaulatuva propellerita.

Vetikad võivad arvutit toita enam kui aasta

Akutehnoloogia areng venib ikka veel, kuid vetikad tegid igasugustele uuematele patareidele silmad ette oma pika kestvusega. Cambridge´i ülikooli teadlased said nimelt valmis energiaallika, mis hoiab roheliste vetikate energiast üht arvutit töös enam kui 12 kuud. Siis on vaja uued veetaimed sisse panna.

Süsteem on suuruselt võrreldav AA patareiga. Selles sisaldub teatud tüüpi mittetoksilisi vetikaid nimega Synechocystis, mis koguvad päikeseenergiat fotosünteesiks. Selle käigus tekitatud väike elektrivool korjatakse kokku alumiiniumist elektroodidega ja kasutatakse ära arvuti toiteks.
Süsteemi elemendid on valmistatud tavalistest odavatest ja enamasti taaskasutatavatest materjalidest. Seega saab patareisid hõlpsasti tööstuslikult toota ja kasutada keskkonda reostavate liitiumakude asemel näiteks asjade interneti (Internet of things, IoT) väikeste seadmete toitmiseks. Teadlased soovitavad vetikapatareid kasutada seal, kus läheb elektritoidet vaja pikalt ja seda välise laadimisvõimaluseta ning kus tarbitavad võimsused pole väga suured.

AA patarei suuruse energiaallika võimsus on piisav, et ära toita näiteks Arm Cortex M0+ kiip, mis on asjade interneti seadmetes laialtkasutatav mikroprotsessor.

Aku vajab toatingimustes või soodsates välitingimustes töötamiseks taimekasvuks loomulikku valgust ja kindlat temperatuurivahemikku. Energiaallikas ammendub alles pärast 12-kuulist pidevat elektritootmist.
Vetikas ei vaja toitmist, sest toodab fotosünteesi käigus endale ise toitu. Hoolimata asjaolust, et fotosüntees nõuab valgust, suudab seade isegi pimedal ajal energiat toota. Teadlased arvavad, et see on tingitud tõsiasjast, et vetikad töötlevad osa oma toidust siis, kui valgust pole ja see tekitab jätkuvalt ka elektrivoolu.

NASA ehitab vaikset ülehelikiirusel lennukit

Ülehelikiirusel lennukite suurim ebamugavus maapinnal olijatele on plahvatusele sarnanev heli, mis tekib, kui helikiirus ületatakse. NASA tahab selle vea kõrvaldada ja arendab praegu „vaikset“ lennukit, millega saaks kihutada üle asustatud alade ka madalamal, mis praegu on aga keelatud.

Ülehelikiirusel saab näiteks üle Atlandi ookeani rannikult rannikule reisimise aega lühendada poole võrra. Kuigi NASA X-59 Quiet SuperSonic tehnoloogiaga lennuki pardal ei sõida veel ühtki reisijat, toob katselennuk aina lähemale ka vaikse kommertsliku ülehelikiirusega reisimise. NASA Amesi uurimiskeskusel Californias Silicon Valleys on aastakümnete pikkune kogemus ülehelikiirusega lennukite uurimisel. Nad on muu hulgas uurinud tipptasemel visualiseerimistehnoloogia kasutamist lööklainete uurimiseks ja tuuletunnelite, superarvutite ja süsteemitehniliste teadmiste kasutamist. Sellega ongi modelleeritud iseäralik lennukikere, mis summutab lööklaine ja lubab vaikselt lennata.

Lockheed Martin viis lõpule lennuki X-59 vähendatud mudeli disaini, kasutades selleks väljatöötatud kõrge eraldusvõimega 3D-simulatsioonitarkvara, mida jooksutati mitmel superarvutil. Lennuki vähendatud mudelit katsetati juba ka tuuletunnelis.

Aastal 2023 on plaanis teha esimesed vaiksed ülehelikiirusel testlennud ja siis tahetakse uurida, kuidas elanikud sellesse suhtuvad, kui säärane lennumasin üle asula sõidab.

Elektrimootorratas viib Ukraina snaiprid vaikselt vaenlase tagalasse

Vaenlase tagalas tegutsedes peab kiirelt ja hääletult liikuma. Selleks toodetakse Ukrainas üht abivahendit, mida Ukraina snaiprid on juba kasutanud, kuid plaanivad veelgi laiemalt kasutusele võtta.

Ehkki sõjamasinad ei ole veel elektrile üle läinud, on elektrilisi liikureid lahinguväljal väga hea kasutada ühe olulise omaduse tõttu – erinevalt sisepõlemismootorist need ei mürise ning võivad liikuda peaaegu hääletult. Just seda on aga vaja luuretegevuseks ja snaiprite ümberpaigutamiseks.
Kõige mobiilsem vahend selleks on mootorratas. Lisaks märgati lahinguolukorra ajal, et ka öönägemisseadmed ei näita elektriliikurit hästi, sest elektrimootor ei kuumene nii palju. Öövaatlusseadmetes on sisepõlemismootorid hoopis reetlikumad.

Ukrainas on elektrimootorrataste tootmine kohapeal olemas. Ettevõte Eleek teeb liikureid nimega Atom, mis ühe laadimisega läbivad kuni 150 km. Need on varustatud võimsa 3000 W elektrimootoriga, mis kilomeetrite kaugusele kostva möirgamise asemel vaid vaikselt surisevad ja mida kuuleb ehk mõnekümne meetri kauguselt.

Samal ajal arendab elektrimootorratas kiirust kuni 90 km/h ja on ideaalne ka keerulisemal maastikul, kus ei saa mööda asfaltmaanteid kulgeda. Ukraina sõjas on elektrimotikaid kasutanud juba Georgia Leegion ja Ukraina armee korraldab korjandust, et neid juurde osta.