Tohutu rasvamägi ummistas Sidmouth’is kanalisatsioonisüsteemi

„Suurbritannia edelaosa väikelinna Sidmouth’i kanalisatsioonisüsteemist leiti 64 meetrit pikk rasvamägi, ummistuse likvideerimine võtab aega ligi kaheksa nädalat. Tohutu massiiv koosneb hangunud rasvast, õlist ja kasutatud mähkmetest,“ vahendas The Guardian.

Mereäärse linnakese kanalisatsioonisüsteemi tekkinud moodustis on pikem kui viltune Pisa torn (kõrgust 57 meetrit) või 13 järjestikku pargitud Hummer H2 maasturit või reisilennuk Boeing 747 SP (56,5 meetrit) või kaks korda nii suur kui tenniseväljak (ca 48 meetrit).

„Tegemist on suurima leitud rasvamäega meie ettevõtte ajaloos. Monstrumi lõhkumine nii erandlikes oludes võtab kanalisatsioonitiimil aega umbes kaheksa nädalat,“ tõdes operaatorfirma South West Water (SWW) üksuse juht Andrew Roantree BBC-le.

Tööprotsessis on plaanis kasutada kõrgsurvepesurite, labidate ja kirveste kombinatsiooni. Tööd maa all algavad esialgsete plaanide järgi 4. veebruaril. Kui aga peaks sadama tugevat vihma, lükkuvad need edasi.

„Rasvalasu märgati õigeaegselt ja nii ei mõjuta see Devoni krahvkonnas mere ääres asuva Sidmouth’i kvaliteetset suplusvett,“ seisab SWW pressiteates.

Aastal 2017 leiti Londonist East Endi piirkonnast Victoria-aegsest kanalisatsioonisüsteemist 130-tonnine ja 244 meetri pikkune rasvamägi, mis koosnes hangunud rasvast, õlist, tampoonidest ja kondoomidest. Lõpuks toodeti sellest biokütust, kuid töölistel kulus kuid, enne kui kanalisatsioon taas veatult tööle saadi.

Kommenteerib Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) inseneeria nõunik Lauri Lagle:

Kõigepealt tuleb aru saada, et rasvamägi kui selline ei koosne ainult rasvast. Põhilise osa sellest moodustavad tavaliselt jäätmed, mille koht ei ole kanalisatsioonis, näiteks kondoomid, vees mittelahustuvad kätekuivatuspaberid, mähkmed, hügieenisidemeid. Rasv on antud juhul ainult nn liimiks, mis kogu seda massi koos hoiab. Seetõttu on erinevatest materjalidest koosneva rasvamäe lõhkumine väljakutse, sest komponentide paljusus muudab massi omakorda tihedamaks.

Põhjuseid, miks taoline rasvamägi tekib, on üldjoontes kolm. Esiteks tõsiasi, et tarbijad on kanalisatsioonisüsteemi kasutanud mittesihtotstarbeliselt, sest mäe koostises olev materjal ei tohi sattuda linna kanalisatsioonisüsteemi. Teiseks võimalikuks põhjuseks on see, et süsteemi ei ole piisavalt hooldatud ja/või on muutunud tarbimisharjumused, mis ei ole kooskõlas varasemalt rajatud taristu planeeritud mahtudega.

Kas Eestis on tekkinud sarnaseid rasvamägesid?

Väiksemate „mägede“ ehk ummistuste likvideerimine on vee-ettevõtetes igapäevatöö. Tavaliselt likvideeritakse sellised olukorrad survepesuga, kuid halvemal juhul on ette tulnud ka lahtikaevamisi. Nii suuri rasvamägesid, millest on artiklis juttu, ei ole Eestis olnud.

Kuidas rasvamägede teket ära hoida?

Ärahoidmine on seotud otseselt nende tekkega. Rasva sattumine kanalisatsiooni on seotud toiduvalmistamisega, eelkõige toitlustusasutustega. Nõue on, et toitlustusasutuse juurde tuleb paigaldada rasvapüüdur, mida tuleb perioodiliselt tühjendada. Teised rasvamäe komponendid on seotud meie igapäevase tegevusega, mis puudutab reovee ärajuhtimist. Kõik üleliigne, mis kanalisatsiooni ei tohi kuuluda, kuid siiski sinna satub, on toormaterjal ummistuste ja rasvamägede tekkeks.

Lagle soovitab kõigil lähtuda põhimõttest, et WC-pott ei ole prügikast ja sinna ei tohi visata ka toidujäätmeid. „Kasutage seda sihtotstarbeliselt. Tuleb aru saada, et kõik kulutused täiendavatele töödele on seotud ressursside kuluga, millega tegelemiseks tuleb vee-ettevõtetel leida täiendavaid katteallikaid,“ ütles Lagle.

Lagle sõnul ei oska täpsemaid asjaolusid teadmata arvata, miks viimasel ajal niisugused näited just Inglismaalt saabuvad. „Võib aimata, et probleem võiks olla seotud kõigi eelnevalt nimetatud aspektidega, kuid peamiselt varasematel perioodidel rajatud süsteemidega, mis on jäänud tänapäeva tarbimismahtude- ja harjumuste muutusele jalgu,“ ütles ta.