Tööandja kui vaimse tervise tugi

Tööandja roll ei seisne enam ammu ainuüksi töötingimuste loomises kollektiivile. Ülikiirelt muutuvas maailmas ja tihedas konkurentsis tuleb hoolitseda ka töötajate vaimse tervise eest, sest vaid see tagab püsiva ja pühendunud tiimi. Teemat arendab loova kirjutamise ettevõtte Sõna Jõud asutaja Kadri Kütt.

 Müügitarkvaraettevõtte Pipedrive’i tiimi on juba ligi aasta kuulunud töötajate personaalsed nõustajad. Üks neist on psühholoog Jorgen Matsi, kelle abil on tarkvaraarendajatel võimalik arendada oma n-ö pehmeid oskusi, mis on ka tööks vajalikud. „Minu töö üks pool on koolitamine ja õpetamine: kuidas anda efektiivselt tagasisidet; kuidas ennast tööl keerulistes situatsioonides kehtestada ja kuidas stressiga paremini toime tulla. Teine pool on aga individuaalne nõustamine, kus võivad jätkuda needsamad teemad, aga lisaks on minu funktsioon toetada kolleegi isiklikku ja tööalast arengut. Aitan neil olulisi teemasid lahti mõtestada ja teen seda neutraalse vaatleja positsioonilt.”

Jorgen Matsi kirjeldab, et personaalse nõustamise kaudu saab inimene esmatasandi tuge, kui tal on töiste või eraelu probleemide tõttu endaga keeruline hakkama saada. Vaimse tervise toetamise eesmärk Pipedrive’is on töötajatele hea enesetunde tagamine. Kui nõustaja tajub, et tema abist ei piisa ja inimesel on ärevushäire või depressioon (mis on tänapäeval laialt levinud ja diagnoositav), aitab ta leida meditsiinilist abi psühhiaatri või psühholoogi näol.

Pipedrive’i idee kaasata vaimse tervise spetsialiste ei olnud aga kriisist tingitud projekt. Tegemist oli pikemalt ettevaatava plaaniga, mis oli osaliselt põhjustatud ka ettevõtte struktuurimuudatustest. Pipedrive’i soov oli leida vaimse tervise teemaga tuttav inimene, kes järk-järgult tiimi sulanduks ja looks aluse usaldusliku suhte tekkimiseks, nii et tema juurde julgetakse tulla.

 

Mõistuse füsioterapeut

Pipedrive’is on tarkvarainsenere ja nendega seotud tiimiliikmeid kokku üle 200, mistõttu on ettevõttes nüüdseks juba kaks personaalset nõustajat. Jorgen Matsi alustas tiimijuhtidega tutvumisest ja enda tutvustamisest, et anda neile ülevaade, mida tema töötajatele pakkuda saab. „Mul on hea meel, et ma ei tulnud siia kriisi lahendama, vaid sain koguda infot, mida inimesed vajavad, ja selle põhjalt esmajoones sisekoolitusi planeerida. Selle käigus tekkisid ka isiklikud kontaktid ja usaldus, et kolleegid julgeksid minu poole personaalsete küsimustega pöörduda.”

Pipedrive’is on töökeskkond ja avatud ning uudishimulikud inimesed, seega leidis personaalse nõustamise võimalus ettevõttes kohe positiivset vastukaja. „Eestis üldisemalt on vaimse tervise ja selle ala professionaalide suhtes veel eelarvamusi – inimesed on uudishimulikud, aga see, et nad räägiksid ebamugavust tundmata oma muredest nõustajale, võtab aega. Töötajal võiks aga tekkida arusaam, et personaalne nõustamine ei tähenda seda, et tal on midagi viga või ta ei saa ise hakkama. Mulle meeldib see metafoor, et psühholoog on nagu mõistuse füsioterapeut. Igati terved ja tugevad inimesed, eriti kui nad teevad sporti, võiksid käia füsioterapeudi juures. Ja päris kindlasti tuleks seda teha enne, kui tekib vajadus minna ortopeedi juurde.

Täpselt samamoodi võiksid inimesed, kes teevad vaimset tööd, käia aeg-ajalt psühholoogi juures ja seda enne, kui tekib vajadus minna psühhiaatri juurde. Vaimse tervisega tegelemise kasulikkusest rääkimine ongi üks minu ülesandeid Pipedrive’is.”

Erapooletu tugi ja nõu

Vaimse tervise toetamise tulemusi on Jorgen Matsi sõnul keeruline mõõta, kuna inimeste rahulolu ja näiteks tööjõu voolavus on seotud veel mitme aspektiga. Tööandjate panust vaimse tervise toetamisse näeb ta aga kasvava trendina. „Ületöötamise risk, mis viib pikas perspektiivis halvenenud töösoorituseni ja võib päädida ka vaimse tervise probleemidega, on väga levinud. Isegi juhtudel, kui töötajad lahendavad põnevat probleemi või on mõnest projektist väga haaratud, võib ajutine ületöötamine olla negatiivsete tagajärgedega. See on üks valdkondadest, kus ma aitan loodetavasti Pipedrive’i inimestel neid ohtusid paremini hallata.”

Vahetu juhi roll töötaja heaolus ei kao aga vaatamata nõustaja olemasolule kuhugi. Personaalsed nõustajad on eraldiseisvad ja erapooletud kolleegid, samas kui vahetu juht on alluvatele lähedal, tunneb neid ning saab nendega ideaalis ka hästi läbi. „Hea läbisaamine võib aga mõnikord tekitada olukorra, et inimene soovib end näidata paremana, kui ta ise endast arvab, ja ei pöördu probleemidega või muredega seetõttu juhi poole. Eriti kui inimene on varem vastutusrikaste ülesannetega toime tulnud, ei taha ta tunnistada ei endale ega juhile, et tema sooritusvõime on mingil põhjusel alanenud. Päris isiklikke ja karjääriga seotud asju ei taheta samuti vahetu juhiga arutada, ükskõik kui hea ning usalduslik läbisaamine on. Nõustaja on sellistes situatsioonides kõrvalseisja, kelle juurde on võimalik mugavalt rääkima tulla. Koos püüame leida toimivad lahendused ja konfidentsiaalsuse seame seejuures esikohale.”

 

Pideva arengu teejuht

Rahvusvahelise tarkvaraarendus- ja ärikonsultatsiooniettevõtte Nortal õppe- ja arenguarhitekt Siim Sutrop leiab samuti, et inimese üks peamine vajadus on areneda ja isiksusena kasvada. Tema missioon Nortalis on kaasa aidata sellele, et töötajad saaksid oma potentsiaali realiseerida, sest koos inimestega kasvab ka organisatsioon. „Oletame näiteks, et meie inimesed tegelevad alpinismiga. Kui nende tervis on hea, piisab neile tipu vallutamiseks giidi abist. Kui tervis on kehv või puudub motivatsioon, on neil aga tõenäoliselt vaja arsti enne, kui nad baaslaagrist lahkuvad. Minu rolli võibki võrrelda giidi omaga, kelle üks oluline ülesanne on ennetada olukorda, et tõusul läheb arstiabi vaja.”

Vaimne tervis väljendub Siim Sutropi sõnul selles, kuidas inimene mõtleb ja tunneb, samuti tema suutlikkuses hakkama saada erinevates olukordades. „Olen Nortalis olnud mitmel ametikohal ja näinud ettevõtet spetsialisti vaatevinklist. Meil on alati väärtustatud tiimitööd ja pidevat arengt. Nende kahe väärtuse üks rõhuasetusi on küsimus „Mis teeb meeskonna silmapaistvaks?“. Aspekte on mitmeid, peamine on aga usaldus ja psühholoogiline turvatunne tiimis. Teisisõnu on see kogemine ja sellest õppimine, koostöö ning pidev tagasiside, julgus võtta riske ja oma arvamust avaldada.”

Nortalis teadvustati juba mitu aastat tagasi, et vaimse tervise valdkonda tuleb panustada. Toetav ja psühholoogiliselt turvaline keskkond suurendab ühest küljest tõenäosust, et meeskonnad on edukad. Teisalt aitab see tagada, et inimesed tulevad hommikuti inspireerituna tööle ja lähevad õhtuti koju tundega, et on andnud olulise panuse ja arenevad ise pidevalt indiviidina.

Juht kui inimeste inimene

Siim Sutrop rõhutab, et Nortali peamine püüdlus on olla oma inimestele teejuhiks. Ettevõttel on ainuüksi Eestis üle 350 töötaja ja võimalus oma inimeste vaimse heaolu jaoks palju ära teha. Alguses hakati panustama inimeste füüsilisse tervisesse ja aastaid on ka investeeritud oskuste arendamisse. „Hea näide on tuutorite ettevalmistamine, kus iga uus kolleeg saab katseajaks juhendaja, kelle peamine ülesanne on anda oma panus, et kolleeg õpiks, kuidas Nortalis asju teha nii, et igaüks tunneks ennast seejuures hästi ja turvaliselt. Eelmine aasta tuli sellesse mitmel põhjusel paus sisse ja me nägime kohe, kuidas võib tuutori puudumine uute inimeste heaolu mõjutada. Sellest aastast jätkame sellega taas.”

Nortalis viiakse läbi ka tagasiside koolitusi ja arendatakse uusi tiimijuhte. Rõhuasetus on sellel, et juhil on suur privileeg ja kohustus oma inimesi hoida. „Tegeleme teadlikult üha enam juhtide mõttemaailma avardamise, oskuste süvendamise ja arengu toetamisega. Kui meie töötajate vaimne heaolu väheneb, olgu põhjus seotud töö- või eraeluga, siis hoolitseme selle eest, et nad saaksid abi. Suuname nad karjääri-, psühholoogilisele või vajadusel kriisinõustamisele ja pakume võimalust võtta pikemalt puhkust. Meie eesmärk on tagada oma inimestele keskkond, kus saab julgelt ja avatult rääkida.”

Nortali kogemus vaimse tervise valdkonnas on näidanud, et enamasti tulenevad probleemid vähesest teadlikkusest. Juht ei pruugi olla alati teadlik sellest, kui oluline on oma inimestega pidevalt rääkida, ja alluvad ei pruugi olla teadlikud, et neil on võimalus abi saada.

 

Tugev tervis, tugevad tulemused

Vaimse tervise toetamist nähakse Nortalis jätkuva protsessina. Lähiaastatel plaanitakse enam rõhku panna töötajate personaalse arengu toetamisele ja tiimikoostöö ning juhtide arendamisele. „Peamine riskikoht meie äris on läbipõlemine ja ma tahaksin, et seda ennetataks. Kui juht märkab, et inimesel ei ole ajajuhtimis- ja eneseprioritiseerimise oskusi, on tema kohustus kas ise või koostöös personaliosakonnaga aidata tal seda arendada,” ütleb Siim Sutrop.

Ta leiab, et mida kiirem ja muutlikum maailm on, seda aktuaalsem on tähelepanu pöörata vaimsele tervisele ning toetada seda mitte ainult siis, kui probleem tekib, vaid panna 80% aurust ennetusele töökultuuri ja -keskkonna kujundamise kaudu. „Kindlasti ei pea kõik tööandjad sellega tegelema. Küsimus on selles, mida tööandja saavutada soovib. Kui eesmärk on teha tugevaid tulemusi ja oma inimesi hoida, on üks kindlamaid viise selleks panustamine nende vaimsesse ning füüsilisse heaolusse.“ Selleks ei pea tegema palju ega kulutama rohkelt ressursse. Kõige olulisem on teadlikkus. Siim Sutropi sõnul võib alustada kolme lihtsa asjaga:

• Tuleb luua töökeskkond, kus ongi ootuspärane, et juht vestleb inimestega igapäevaselt. 30 minutit iganädalast üks-ühele vestlust, kus fookus on inimesel ja sellel, mis on talle oluline, võimaldab inimesi tundma õppida ja märgata, kui nende motivatsioon või sooritusvõime hakkab mingil põhjusel langema.
• On teaduslikult tõendatud, et vaimset tervist toetab liikumine ja sport ning ka teadliku kohalolu harjutused. Internetist leiab palju ideid, kuidas neid oma ettevõttes tutvustada. Võib alustada väga lihtsast asjast – käia näiteks meeskonnaga regulaarselt palli mängimas või matkamas. Pakkuge spordisoodustusi.
• Oma inimestelt tasub järjepidevalt küsida, mis on nende jaoks oluline ja kuidas nad oma tööga rahul on. Vajadusel tuleb koos muudatusi sisse viia, sest kui inimene saab teha seda, milles ta hea on, on see vaimsele tervisele tugev alustala.