Uus Eesti imetoode on koroonavastane nina- ja kurgusprei

Professor Mart Ustav ja dr Mart Ustav juunior on tuntud Tartu ravimiarendajad, kes tahavad turule tulla koroonavastase uue tootega. Icosagen Grupi välja töötatud ja AS Chemi-Pharmi villitud nina- ja kurgusprei peaks pakkuma kuuetunnist kaitset koroona vastu. Kirjutab Paavo Kangur. 

Piltlikult öeldes saabus Tartu äärelinnas Icosageni kontoris aset leidnud usutluse ajal ka heakskiit TÜ Kliiniliste uuringute eetikakomisjonilt kliiniliste katsetuste alustamiseks märtsi lõpus.

Kas meie intervjuu on ohutu? Kas mask aitab? 

Mart Ustav: Kindlasti. See püüab kinni suuremad tatiosakesed ja muud pritsmed, kusjuures 80 protsenti on muu saaste ja ainult 20 protsenti koroonaviirus. 

Kas mask aitab, kui räägime siin ruumis tund aega?

Mart Ustav: Siis suure tõenäosusega ei aita. Kui keegi meist on nakatanud, siis võib viirus edasi kanduda teistele kabinetis viibijatele.

Järelikult on ka maskijutt poolpettus. Kui jooksen sellega läbi kaubanduskeskuse, siis aitab, kolmetunnise koosoleku puhul on aga kaitse küsitav. Kui panen korraga ette prillid ja maski, siis prillid on kohe udused. Mis tähendab, et mingi protsent aerosooli läheb kohe maskist mööda?

Mart Ustav juunior: Jah, vaja on täiendavaid kaitsevahendeid. Mask on mõeldud esmase väljapurske pidurdamiseks, et osakesed ei lendaks vastasistujale näkku. 

Üks minu tuttav jäi haigeks firma talvepäevadel. Kokku nakatus paari päeva jooksul 30 inimesest tervelt 26.

Mart Ustav: See on tüüpiline lugu. Siin võiks just appi tulla meie arendatud ninasprei, mis loob limaskestadele ajutise kaitse.

Kas tipptund Tallinna liinibussis on eluohtlik? Kas lennukites on seis parem, sest ventilatsioon on nii palju võimsam?

Meie arvates on ninasprei manustamine kasulik enne rahvarohkesse seltskonda minemist. Kõige rohkem häirib inimesi, et ei või näost näkku suhelda.

Kas Icosageni ninasprei tõesti aitab?

Mart Ustav: Jah. Ta pritsib nina limaskestadele antikehi, mis töötavad vähemalt pool päeva ja neutraliseerivad viiruse, kui see peaks sinna sattuma. Antikehad inaktiveerivad koroonaviiruse. Katsetasime seda loomkatsetuses süüria hamstritega. 

Mart Ustav juunior: Meie inimestelt kloneeritud antikehadel põhineva ravimikandidaadi puhul katsetasime hamstrite peal nii profülaktikat kui ka terapeutilist kaitset. Ühel juhul süstisime antikehi tervetele hamstritele ja teisele juhul nakatunud hamstritele. Mõlemal juhul antikehad toimisid ja sõltuvalt manustatavast kontsentratsioonist kas elimineerisid täielikult viirusnakkuse või vähendasid kopsudes märkimisväärselt viirustiitrit. Passiivse immuunsuse võib koheselt tekitada antikehi süstides. Vaktsiini süstides võtab immuunsuse saavutamine aega vähemalt kuu, kuni organismis tekivad vastureaktsioonina antikehad.

Seega peame rääkima kahest tootest – ninaspreist ja süstelahusest? 

Mart Ustav: Ninasprei on valmis, täitsa olemas (Mart Ustav näitab kaht ninaspreid, mis on valminud Chemi-Pharmi tootmisliinidel). Me ei nimeta seda ravimiks, ninasprei on isikliku hügieeni vahend, kaitse- ja puhastusvahend nagu seep ja šampoon. See on steriilne, mikroobivaba viirusevastane vahend, mis inaktiveerib viiruse ehk neutraliseerib ogavalgu. Ja selle loomiseks sai tehtud suurel hulgal teadust.

Mis on teie tootmisvõimekus?

Mart Ustav: Me ei hakanud endale tootmisliini ostma. Tootmine on usaldatud Chemi-Pharmile, kellel kogemus olemas. 

Millel toode täpsemalt põhineb?

Mart Ustav: Nina- ja kurgusprei baseerub hüperimmuniseeritud lehmade ternespiimast toodetud preparaadil. Ternespiimal on parim looduslik roll pakkuda vastsündinule esmast kaitsvat immuunsust ema organismi toodetud antikehade abil. Meie töötasime välja tehnoloogia ternespiima antikehade puhastamiseks, mille tulemuseks on preparaat, mida saab kasutada nina- ja kurgusprei valmistamiseks ning milles sisalduvatel antikehadel omakorda on toime koroonaviiruse nakkuse tõkestamiseks.

Olen lugenud, et Aafrika naised lasevad teadlikult raseduse või imetamise ajal ennast maol hammustada, et lapsed saaks rinnapiima kaudu immuunsuse enamlevinud maomürkide vastu. Kas see on nii?

Mart Ustav: Põhimõtteliselt toimime samamoodi, aga teaduslikumalt! Vasika ja lapse vahel on see vahe, et laps saab osa immuunsust juba platsenta kaudu ja teise osa ema rinnapiima kaudu. Vasikas sõltub täiel määral imetava lehma ternespiimast. 

Mart Ustav juunior: See on antikehade preparaat, mis ei klassifitseeru ravimi alla, sest see maandub limaskestale ja ei lähe vereringesse. Meil on proovitootmine tehtud ja tänavu kevadel peab see toode turule jõudma. Selline toode teistel puudub, oleme andnud USA-s sisse patenditaotluse ning saime heakskiidu TÜ Kliiniliste uuringute eetikakomisjonilt alustamaks sel nädalal (märtsi keskel, toim) kliinilist katsetust. Meil on 16 vabatahtlikku. Ninasprei võimaldab pihustada antikehi limaskestadele, kus toimub tavaliselt esmane nakatumine. Esmases katses määratleme manustamissagedused ja sobivad preparaadi kontsentratsioonid. Järgnevalt katsetame koostöös Chemi-Pharmiga ninaspreid nakatunud inimeste ja nende lähikontaktsete peal, et uuringu käigus saada andmestik, kuidas selline sprei nakkuse käiku inimestes mõjutab.

Mart Ustav: COVID19-l on kaks nakkustüüpi. Primaarne nakkus leiab aset ninaneelus, aga osadel läheb nakkus üle serva minnes kopsudesse, neerudesse ning põhjustab tõsise terviserikke või isegi surma. 

Kuidas saabub surm?

Mart Ustav: Kui viirus jõuab kopsudesse, siis ta tekitab kopsukoe kahjustusi, algavad hingamisraskused, vere hapnikusisaldus langeb ja seetõttu saab organism ebapiisavalt hapnikku. Inimene ei sure viiruse toimel, vaid organite kahjustuste tõttu. Kui neerud ja kopsud enam ei tööta, järgneb surm.

Kas COVID-19 päritolu on laborileke või ülekanne loodusest ehk siis nahkhiirtelt?

Mart Ustav: Ma ei tahaks spekuleerida. Tartu Ülikooli teadlane Andres Merits suudaks iga päev uue viiruse disainida. Kuskil laboris võidi manipuleerida, aga see on tavapärane teaduslik tegevus. On selge, et maailm on globaalne küla ja viirus kanti üle maailma ning see levib peatumatult. 

Mart Ustav juunior: Ka varem on koroonaviirused hüpanud üle inimesele ja seda võib juhtuda ka tulevikus.

Mis edasi? Järgmised plaanid? Kas järgmine etapp on siis juba ravimi tootmine? Kas hakkate tablette tootma?

Mart Ustav: Tabletina see ei mõju. Ikka kas pihustades või süstina. Ninaspreis kasutame veisel tekkinud antikehasid. Loodetavasti olete lehma näinud? Aga ravimi loomiseks tahaks ikkagi kasutada inimesel tekkinud antikehi. Oleme tahtnud ravimiuuringutega kiiremini edasi liikuda, aga see on äärmiselt keeruline. Üks võimalus on disainida aerosool, mida pihustatakse suhu ja mis võib aidata inimesi, kellel on tekkinud kopsukahjustus. See jutt läheb väga spetsiifiliseks. 

Mart Ustav juunior: Meil oli juba sügisel valmis süstitav ravimikandidaat, mis oli toodetud nakatunud inimestele viirusvastusena tekkinud antikehadest. Kirjeldasime ravimikandidaadi antikeha molekuli erinevates prekliinilistes katsetes ja hetkel katsetame seda Prantsusmaal makaakide peal inhaleeritava ravimina. Ilmselt katsetavad erinevaid ravimikandidaate ka teised võimekad uurimislaborid.

Inimeste antikehadest valmistatud antikehadel põhinevad ravimid on heaks kiidetud näiteks ka Ameerikas ja neid kasutatakse nakkuste varastes faasides. Nii olla Donald Trump terveks ravitud.

Kas te olete huvitatud uutest investoritest? Olete öelnud, et otsite raha.

Mart Ustav: Tahaksime jääda Eesti arendusfirmaks. Meil ei ole otseselt investoreid vaja. Oleme kasumlikud ning orgaaniliselt arenenud. Samas tunneme puudust riiklikust toest ja meetmest, mis aitaks läbi viia ravimikatsetusi. 

Mart Ustav juunior: Riigiraha on võimatu saada ravimiarenduseks ja kliiniliste uuringute teostamiseks. Vastavad meetmed puuduvad, sest keegi pole sellega Eestis varem tegelenud. See on üks osa võrrandist, suur pudelikael on nii kliinilised katsed kui ka tootmise ülesehitamine.

Kas soovite minna börsile? Äkki see aitaks?

Mart Ustav juunior: Lähiajal börsile ei soovi minna, aga pikas perspektiivis ei välista.

Mart Ustav: Oleme aastaid arendanud oma tehnoloogilist võimekust. Täna tahame välja jõuda kommertslahenduste ja toodeteni ning kasvatada käivet. Meil on umbes 10 miljonit eurot käivet, mida on liiga vähe. Võime uhkeldada, et kuulume Tartu kolme suurema biotehnoloogia ettevõtte hulka, aga peame siiski kasvama. 

Meil on ka äri mahamüümise kogemus. 1999. aastal asutasime diagnostikafirma Quattromed. Müüsime selle investoritele ja paar aastat hiljem tekkis selle baasil Synlab. Kui diagnostika maha müüsime, keskendusime biotehnoloogiale, ravimite arendamisele, pakkudes seda teenust üle maailma. Järgmine arenguetapp võiks olla ravimite tootmise katsetehas. Siis muutuksime täistsükliliseks ravimifirmaks ja sel teel aitaks meid 50 miljoniline rahasüst. Samas me ei soovi firma üle kontrolli kaotada. 

Teine võimalus on raha hankida aktsiate müügi teel. Miks te ei taha kaasata partnereid ja hiljem börsile tulla? Kas müüa 20%, 30% või 49% – see oleks valikute küsimus?

Mart Ustav: Hetkel pole 20 protsendi väärtus 50 miljonit eurot. Ausalt öeldes on meie majanduskliima kõrb või soo, siin midagi arendada on keeruline. Ma ei pakata optimismist. 

Kumb see siis on kõrb või soo? Nagu aru saan, sõltute hetkel eetikakomisjoni otsusest. Tavaliselt ei huvita komisjone lahendused, vaid diskussioon. Kes seal istuvad? 

Mart Ustav juunior: TÜ Kliiniliste uuringute eetikakomitee on oma tegevustes olnud väga professionaalne ning toonud küsimustes välja relevantseid teemasid, mida oleme pidanud adresseerima. On näha, et oma tegevusega oleme pannud erinevaid Eesti ametkondi ebamugavasse olukorda, sest kunagi varem ei ole Eestis niimoodi ravimikandidaate ja teisi viirust pärssivaid preparaate arendatud. Kui varem on lihtsalt teisi EL-i ametkondi refereeritud, kes on vastava preparaadi või ravimi heaks kiitnud, siis nüüd peame ise hakkama seda hindama. Paratamatult viib see inimesed mugavustsoonist välja.

Kas jää on hakanud liikuma? Ka Ruth Oltjer ja AS Chemi-Pharm tulid appi ja pani imelahuse pudelisse.

Mart Ustav: Nendega on meil olnud väga konstruktiivne koostöö, et proovida Eestist leida pandeemiale leevendust. Võrreldes ravimitööstuse hiidudega on Ruth Oltjeri firma muidugi pisike – aastakäive on 14 miljonit eurot.

Igatahes on hetkel isegi optimismiks põhjust? Kas paneks endale ka tortsu ninna?

Mart Ustav juunior: Kui allergiaid ei ole, siis halba ei tee. Selle toote valkude kontsentratsioon ja päritolu on nagu igapäevases piimas. Kusjuures preparaat toimib kõigi viirusetüvede vastu, mis maailmas praegu levimas. 

Mart Ustav: Hetkel on saabunud ka eetikakomitee luba kliiniliseks katsetuseks. Oma firmas oleme katsetanud! Maitset on vähe, seda on kurdetud. Keegi ei ole haigeks jäänud, aga see ei ole uuring, vaid subjektiivne hinnang. Alustame kliinilisi katseid, loodetavasti saame veel märtsis registratsiooni dokumentatsiooni korda.

Räägime laiemalt. Kas vaktsineerimine aitab?

Mart Ustav juunior: Kõik vaktsiinid kaitsevad surma ja raske COVID-i eest, kuid vaktsiinid loovad erineva kaitse. Näiteks AstraZeneca vaktsiin ei aita Lõuna-Aafrika Vabariigi või Brasiilia koroonatüvega nakatumise vastu väga efektiivselt. Pfizer/BioNTech on veidi tõhusam ja kaitsefaktor on umbes seitse korda tugevam kui AstraZeneca. 

Miks?

Mart Ustav juunior: Tootmistehnoloogia on erinev. Pfizer/BioNTechi vaktsiin on sünteetiline mRNA molekulil põhinev vaktsiin, AstraZeneca kasutab šimpansi adenoviirust, et tekitada SARS-CoV-2 ogavalgu ekspressioon organismis, mille tagajärjel tekib immuunvastus. Erinevad lähenemised, kuid lõpptulemus on praegusel juhul kõigil vaktsiinidel sama – hoiab ära surmava raskekujulise COVID-19 kujunemist inimesel. 

Konsortsium sai patendi 

Konsortsium koosseisus: Icosagen Grupp, AS Chemi-Pharm, OÜ Teadus ja Tegu, Eesti Maaülikool (Veterinaarmeditsiini instituut ja OÜ Eerika farm) ja Tartu Ülikool (Farmaatsia instituut, Bio- ja siirdemeditsiini instituut ja Tehnoloogia instituut) arendas ning patenteeris tehnoloogia koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastastel antikehadel põhineva nina- ja kurgusprei SARS-Cov-2 BioBlock valmistamiseks.

Professor Mart Ustav: „Eelkliinilised katsed on näidanud, et toodetud preparaadil on SARS-CoV-2 viirust neutraliseerivat aktiivsust. Rõhutame, et antud antikehad olid tõhusad mitte ainult Wuhanist alguse saanud viirustüve vastu, vaid ka uute, kergemini levivate Suurbritannia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia viirusvariantide puhul, mida uurisime nii biokeemilistes kui ka pseudoviiruse nakatamise katsetes. Loomadega läbiviidud katsed näitasid, et kui ninna tilgutada ternespiimast pärit antikehade lahust üks tund enne suure koguse SARS-CoV-2-ga nakatamist, siis meie preparaat suutis oluliselt vähendada viirustiitrit kopsudes. See viitab, et loodud nina- ja kurgusprei preparaat suudab ninaneelus SARS-CoV-2 viirust kinni püüda ja neutraliseerida.“ 

AS Chemi-Pharm juht Ruth Oltjer: „Järgmise sammuna on konsortsiumil plaanis läbi viia kliinilised uuringud ja hakata esimesel võimalusel preparaati sisaldavat nina- ja kurguspreid SARS-CoV-2 BioBlock tootma. Selleks oleme käivitatud SARS-CoV-2 BioBlock katsepartiide tootmise ja oleme esitanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteele kooskõlastamiseks kahe kliinilise uuringu protokollid. SARS-CoV-2 BioBlock-ist võiks olla abi kõikjal, kus sotsiaalne distantseerumine on keeruline: kodudes, restoranides, koolides, trennis, spordivõistlustel, töökohtadel, transpordivahendites ja teistes rahvarohketes kohtades. Toodet oleks eriti soovitatav kasutada nakatunute lähikontaktsetel, et vähenda nende nakatumise ohtu, samuti nakatunutel, et need inimesed oleksid siis vähem nakkusohtlikud ka oma lähedastele. Toode on lisameede viiruse nakkusahelate katkestamiseks.“