Veekäitlusoperaatorite õpe Järvamaal sai hoo sisse

Vee-ettevõtete aastatepikkune ootus sai vääriliselt tasutud, kui Järvamaa Kutsehariduskeskus (JKHK) hakkas sügisest koolitama veekäitlusoperaatoreid, mis on tõeline tulevikueriala.

„Veekäitlusoperaatori eriala avamine Järvamaa Kutsehariduskeskuses on fenomen, kuna eestikeelset veekäitlusharidust on meil väga vaja. Ka tarbijatele tuleb rääkida, kust vesi tuleb ja kuidas see muutub joogiveeks ja mis väärtus sel on. Maailmas on puhta joogivee küsimus väga terav,“ jutustab mikrobioloogia õppejõud Jaak Jaaku, kes igapäevaselt töötab TTÜ inseneriteaduskonna vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühmas.

Eestis on umbes 150 veekäitlemisega tegelevat ettevõtet, kes on kas kohe või lähiaastatel valmis palkama uusi, veepuhastusjaamades ja reoveepuhastitel töötavaid operaatoreid. Praegu on nii, et operaatorid on välja õppinud töökohal ja tegutsevad olemasolevate teadmiste baasil.

Kaua tehtud kaunikene

„Aastal 2011 läksin EVEL-i tööle ja hakkasin koos vee-ettevõtetega tegema tööplaani. Panime strateegia ja pikaajalise kava paika. Tookord puudutas operaatori eriala võimalik avamine reoveepuhastust, aga teema arenedes selgus, et pole mõtet ühele asjale keskenduda, kuna kattuvaid asju on nii palju ja seega oleks mõistlik laieneda kogu veekäitluse valdkonnale (joogivesi ja reoveepuhastus),“ meenutas Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Pika ootuse taga oli rahastamise teema ja aega nõudnud asjaajamine. „Kui hakkasime kooliga plaani pidama ja kui kool hakkas INNOVE-ga suhtlema, siis see kõik võttis aega. Hiljem läks asi edasi haridusministeeriumi, mis hakkas seda kõike üle vaatama,“ meenutas Tarkmees.

Õppekava valmis EVEL-i ja kooli koostöös. Selle ühe autori, JKHK juhtõpetaja Ivar Kohjuse sõnul toimub 20 protsenti õppeprotsessist koolis ja ülejäänud ehk praktika osa ettevõttes. Erinevaid õppejõude tuleb kahe aasta peale kokku rohkem kui kümme.

Äsja kooliteed alustanud grupis on 25 inimest. Õppekava nimi on keemiatehnoloogia ja -protsessid. Mida siis õppuritele räägitakse? „Esmalt alusteadmised, lisaks natuke Mendelejevi tabelit. Räägime ka seadustest, standarditest, normdokumentidest. See kõik jõuab ju operaatorini, kuna ta peab suutma otsuseid iseseisvalt langetada,“ tutvustas Jaaku enda antavat ainet.

„Ei ole ju lihtsalt nii, et ehitame valmis ja kõik. Aga mis saab edasi? Peame suutma seda ju ka käigus hoida. Mida siis teha? Operaator peab ju esimesena mõistma, et kuskil on viga. Ta vaatab, uurib ja räägib insenerile, et midagi on ilmselt viga,“ jutustas Jaaku. „Joogiveele esitatavate nõudmiste osas on latti kogu aeg tõstetud, kuid teadmiste pool pole järele tulnud.“

„Operaatorite teema või laiemalt inseneride teema on nagu arstiteadus, mis võtab igast valdkonnast midagi ja koondab selle kokku. Nagu on ka veekäitlusega. See on meile äärmiselt oluline, sest me ise ju joome seda vett. Seal tuleb ka hügieeniteema ja palju muud,“ ütles Jaak Jaaku.

Teadmiste kontroll

„Operaatorite õpe lõpeb kutseeksamiga. Vaheeksameid pole, kuna tegu on väljundipõhise õppega. Õpetaja muidugi võib vaheeksameid teha, kuid õppekavas otseselt neid ette nähtud pole,“ rääkis Ivar Kohjus.

„Meie siin ikkagi ainult õpetame. Hinde õpilastele ja meile paneb tegelikult tööandja, kuna eksami korraldavad ju nemad. Ise õpetada ja ise hinnata oleks lihtne. Proovi sa aga nii teha, et teised on rahul,“ selgitas JKHK direktor Rein Oselin.

„Tööandjad on väga huvitatud, et nad saavad vastu head teadmised,“ märkis Tarkmees.

„Kui oleme täiskasvanud õpilastelt pärast tagasisidet palunud, et mis sulle meeldis, siis enamus vastab, et meeldis omasugustega koos olla. Seda ei saa alahinnata. Kogemuste vahetus ja kui kuuled, et teisel on samad hädad, mis sul endal, siis see kosutab,“ jutustas Oselin.

EVEL-i inseneeria nõunik Lauri Lagle, kel on taskus TTÜ diplom, asus samuti õppima, et omandada lisateadmisi ja saada ülevaade operaatoriõppe olemusest.

„Loomulikult on meile oluline hoida esimesel kursusel silma peal ja innustada õpilasi-õpetajaid aru saama, et nemad lükkavad käima ja kujundavad asjast esimese arvamuse. Aga esimene arvamus tähendab nii palju. Oleme väga põnevil, et tuleks see, mida oodatakse,“ rääkis Tarkmees.

„Suur lisaväärtus on see, et operaatoriõppele tulnud inimesed, kes on ju suured praktikud, õpivad ka koos olles. Nad saavad tuttavaks, hakkavad üksteisele probleemide asjus helistama. Ülioluline on see, et saad koolis omasugustega kokku ja sul on kellega asja arutada. Sul ju ei pruugigi tööl olla kedagi, kellega probleemist rääkida,“ arutles Tarkmees.

Tulevik paigas

Kuigi äsja alustas veekäitlusoperaatorite esimene grupp, on kindel plaan võtta järgmisel sügisel uus grupp. Juhtõpetaja Ivar Kohjus kinnitab, et huvilisi jagub, kuid mõttes on teha päevane õppegrupp.

„Loome ka lisastiimuleid, et õppimistahet tugevdada. Praegu on laual ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ja sinna eelnõusse on sisse kirjutatud protseduur, et aastaks 2021 rakenduks nõue, et operaator peab olema kutse omandanud ja seega tohib töötada. Need aastad sinnani tuleb nüüd hoolikalt koolitada, et siis oleks turul piisavalt koolitatud operaatoreid,“ rääkis Tarkmees.

„Meil sõltub õpilaste arv sellest, kas sektor on atraktiivne või mitte. Rohkem midagi polegi. Miks kõik tahavad advokaadiks minna? Sest palgad on head. Mis siin enam arutada,“ rääkis koolijuht Oselin. „Veesektoril maine puudub ja see on parem kui see, et maine on halb.“

„Arengu puhul on meil visioon olemas – tahaks siia luua kompetentsikeskuse ja arendada edasi ehk et tuua siia ka täiendkoolitused ja -õpped. Tahame kõik tuua ühte keskusesse, siis on see efektiivsem,“ kinnitas Tarkmees.