Vimkaga ventilatsioonitoru ja silmatorkava disainiga rest? Aga palun!

Ventilatsioonilahenduste puhul pole vaja sammuda ammustest aegadest tuttavaid radu – just seda näitas Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ventilatsioonitudengeid ning Eesti Kunstiakadeemia (EKA) üliõpilasi ühendanud võistlus, kus arhitekti loodud visuaal kohtus insenerimõttega, kirjutab Inseneeria peatoimetaja Mari Kamps.

„Kõrvaltvaataja ei adu ilmselt seda konflikti, mis siin sektoris on,“ selgitas TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Hendrik Voll. „Arhitektid ütlevad väga tihti, et nad ei taha ühtegi toru näha ehk et peitke need ära. Torud võiksid tegelikult olla aga väga lahedad sisekujunduselemendid, kui nendega veidi tööd teha. Võistluse eesmärk oligi arhitekte torudega harjutada – toru pole selleks, nagu me tahaksime neid nii väga paigaldada, vaid tahame ruumi head sisekliimat. Torudel on sisekliima tagamisel väga tähtis eesmärk.“

Ka ventilatsiooniseadmete tootja ETS NORD tootearendusinsener Timo Olesk kinnitas, et sisekujundajad ei armasta eriti ventilatsioonitorusid ja üritavad neid ära peita.

„Nüüd tuli aga meiepoolne üleskutse, et kui EKA teeb uue hoone, siis äkki nad soovivad ilusad lõppelemendid, mis neid ka ennast kõnetaks, sinna ise üles panna. Plaan oli leida üles inseneride ja arhitektide vaheline sünergia.“ Lisaks oli eesmärk teha arhitektidele selgemaks sisekliima olulisus.

„Kogu idee sai alguse, kui ETS NORD töötajad olid meil siin TTÜ-s väikesel täiendkoolitusel ja tegid grupitööna ise plafoone. Hiljem arutasid Timo ja tema kolleeg Einari Karm, et üritus oli igavesti lahe ja tekkis palju uusi ideid ning et seda oleks eriti vaja arhitektile,“ jutustas Voll. „Helistasin järgmisel päeval Toomas Tammisele (EKA arhitektuuritaduskonna dekaan, toim) ja ma ei jõudnud talle oma ideed lõpuni seletadagi, kui ta juba ütles, et teeme ära. TTÜ üliõpilased olid aktiivsemad, EKA tudengite osas oli osavõtt tagasihoidlikum.“

„Eks TTÜ ventilatsioonitudengeid on lihtsam kaasata, aga meie eesmärk oli ju tõmmata kaasa ka EKA tudengid, see oli asja mõte. Praegu on kiire ja segane aeg – eksamisessioonid ja muud asjad. Äkki järgmisel korral, kui pikemalt ette teatada, saame asja laiemalt ja põhjalikumalt ette võtta,“ jutustas Olesk. „Kui nüüd järgmine kord teha, siis ei pea need olema sissepuhke elemendid. Võivad olla ka näiteks köögikubud, katuseotsikud, kohtäratõmbed jne.“

Lähteülesanne

TTÜ ja EKA tudengid võtsid ühiselt ette projekti teha kunstiakadeemia uude hoonesse (Kotzebue tänaval Tallinnas) põnevad ventilatsioonilahendused. Originaalis on arhitektuuri ja sisearhitektuuri stuudiosse projekteeritud sissepuhkeõhu lahendusena düüstorud ja sissepuhkerestid, mis on kaunis konservatiivne lahendus. „Meie tahame rohkem silma torgata ja näha ventilatsiooni kui sisekujunduselementi,“ rõhutas Voll.

Võistlusel osales neli tudengite tiimi, kes pakkusid välja neli lahendust, millest valiti välja kaks. Neist üks on keerdus düüstoru, mille autoriteks on Aleksandr Serenok ja Ann-Riin Ridbeck (mõlemad TTÜ) koos EKA arhitektuuritudengi Mihkel Aaniga. Ventilatsiooniresti autorid olid Areenika Lumilaan ja Maarja Pitsi (mõlemad TTÜ). Üliõpilasi juhendanud õppejõududeks olid professor Voll (TTÜ) ja Paco Ulman (EKA).

„Kogu ettevõtmise ilmselt tähtsamaid osapooli on aga ETS NORD, mis kogu selle raskuse enda kätte saab. Nüüd tuleb teha päris tooted ja need läbi katsetada,“ rääkis Voll.

Praeguste plaanide järgi tahetakse ühed torud paigutada EKA uue maja arhitektuuristuudiosse ja võimalik, et teised lähevad aulasse, kuid need tuleb siis paigutada teisiti.

Pilkupüüdev ventilatsioonirest

„Muster pole tavaline, vaid väga huvitav. Katsetuste käigus see muutus, kuna esimene variant ei toiminud sissepuhkeõhu jaotuse mõttes väga hästi,“ jutustas Voll. „Seejärel tulid tudengid välja väga hea lahendusega, mille puhul all olev inimene toru sisse ei näe, kuid resti muster juhib väga hästi õhku lae alla. Õhk liigub just nii nagu peab, ei puhu sissepuhke resti all viibivatele inimestel peale. Eriti meeldis see lahendus ventilatsioonitootjatele.“

Timo Oleski unistuste järgi võiks tulevikus olla kataloog, kus on erinevad mustrid sees ja kust klient saab valida vastavalt oma maitsele. „Mõttena on lahe, teostada oluliselt lihtsam kui düüstoru. Tuleb taas tõdeda, et lihtsuses peitub võlu. Mingi kosmoseteadus see pole, kuid lõpptulemusena hea ning toimiv lahendus.“

Nii Volli kui Oleski jaoks oli võistlus hästi huvitav kogemus, kuna arhitektid vaatavad asju hoopis teisiti kui insenerid. „Neid näiteks häirib väga, kui ventilatrsioonitorusse saab sisse vaadata. Neile väga meeldis, et selle sisse ei saa vaadata,“ selgitas Voll. „Tihti ongi võib-olla nii, et oma ala inimesed on teemas liiga palju sees ega oska laiemalt vaadata. Natuke vähem selle alaga tegelevatel inimestel on mõttemaailm justkui laiem.“

Areenika Lumilaan rääkis, kuidas ta hakkas alguses otsima igasuguseid graafilisi mustreid ning guugeldas neid koos Maarja Pitsiga. „Otsisime selliseid kunstilisi mustreid, mida ka ise tahaks näha. Just selliseid must-valgeid mustreid,“ rääkis Areenika. „Seejärel vaatasime, mida oleks neist kõige parem teha ja hakkasimegi lõikuma. Esialgu oli mõte, et rest on tasapinnaline ja lihtsalt mustrid on erinevad. Kui ma hakkasin kodus mustrit välja lõikama, siis voltisin selle kokku, et oleks lihtsam ning seejärel vaatasin, et volditud pind on hoopis huvitavam. Nii see sinna tekkiski.“

Alguses mõeldi visuaalile, et oleks ilus. Lähteülesandes oli kirjas, et ventilatsioonitorul on restid, kuid neid oleks vaja disainida. „Et rest poleks tavaline, vaid oleks teistmoodi,“ lisas Maarja. Esmalt mõtlesid nad liikuvatele labadele, kuid töö käigus jõuti hoopis fikseeritud nurgani.

Praeguse seisuga peaks rest tulema nii sissepuhke- kui väljatõmbe toru ette. Timo Oleski sõnul on osa ruumi lahendatud düüstorudega, teine osa on aga ripplaega kinni ehitatud ja seal on otstes sissepuhkerestid ja all väljatõmberestid.

Volli kinnitusel saab kõige suurema emotsiooni, kui õnnestub arhitektid kaasa tõmmata. „Neile on iga väiksemgi detail väga oluline ning hästi väikesed nüansid mängivad ikka väga suurt rolli,“ lisas ta.

Kõver düüstoru              

„Düüstoru valmistamisel lähtusime eelkõige sellest, et ETS NORD-il oleks seda lihtne meisterdada. Käisime nende tehases ja nägime, mida nad teha saavad. Torude ristlõiked on kahe kujuga – ristkülik või ring. Sealt hakkas mõte liikuma – mida saame teha, kuidas saame muuta. Lõpuks jõudsime selle disainini. Näiteks aitavad need kolmnurgad toru pöörata,“ jutustas Aleksandr Serenok.

„Kui neid kolmnurki poleks, siis seda toru väga lihtsalt väändesse panna ei saaks,“ lisas Ann-Riin Ridbeck.

„Mõte keerata toru spiraali oligi tegelikult kõige esimene, siis hakkasime teisi asju vaatama. Ja lõppkokkuvõtes selgus, et esimene mõte oli kõige parem,“ selgitas Aleksandr.

Seda, kuidas taolist toru valmistada, uuris Timo Olesk tehases isiklikult. „Võtsin selle tudengite prototüübi ühel nädalal kaasa ja näitasin tootmises meie inimestele. Tegelikult tuleb pinnalaotus ära voltida ja nii ta toimibki. Ilmselgelt on selle tegemine keeruline, düüstoruga võrreldes on käsitööd palju.“

Olesk kinnitas, et ETS NORD-i jaoks taolise n-ö ilu tegemine põnev väljakutse. „See oli ka üks meie mõtetest – töötada välja õhujaotajate suunas selline n-ö premium või vähe kõrgem disainitoodete lahendus. Näiteks spordisaalide või koolide puhul läheb tihti käiku standardlahendus, sest tähtis on, et asi toimiks. Üha enam aga oleks vaja ka disainlahendusi. Võib-olla tulekski õhujaotajate puhul töötada välja tootepere, mis on natuke kallim ja eksklusiivsem. See kõik on muidugi alles algusjärgus.“

„Eesti klient on hinnatundlik, kuid võib-olla saab disainilahendustega kätt proovida Taanis, Soomes, Norras või Rootsis (ETS NORD-il on neis riikides filiaalid),“ pakkus ta.

Kogemus/emotsioon protsessist

Timo Olesk – Eesmärk arendada inseneride ja arhitektide vahelist koostööd pluss näha lähemalt arhitektide ja sisekujundajate mõttemaailma. Huvitav oli teada saada, milline on arhitektide nägemus ja näha, mida tähendab arhitektide vajadus inseneride jaoks.

Henrik Voll – Olen aastate jooksul näinud prioriteeti, et mehaaniline ventilatsioon on kurjast ja loomulik ventilatsioon on hea ning lahendab kõik ära. Tegelikult on loomulik ventilatsioon kontrollimatu. Minul oli kõige suurem heameel, kui EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis tuli pärast võistluse finaali minu juurde ja ütles, et kuule, need asjad on väga olulised, kordame seda asja ka järgmisel aastal! Mulle tundub, et see meie sektori vajadus hakkab lõpuks ometi jõudma ka arhitektideni, kes on tegelikult homsed otsustajad. Kui me ei saa tänaseid otsustajaid ümber koolitada, siis saame mõjutada homseid otsustajaid ja kui õnnestub see tõde nendeni viia, siis oleme hästi hakkama saanud.

Toomas Tammis – See oli arhitektidele silmi avav üritus. Loodetavasti saab sellest võistlusest traditsioon.

Aleksandr Serenok – Võistlus oli minu jaoks väga hea võimalus vigu parandada. Meil oli koolis selline ülesanne, kus pidime plafoone tegema. Nüüd oli palju parem ettekujutus, kuidas õhk liigub ja kuidas seda suunata. Piirideks oli, et pidi olema rest ja düüstoru.

Maarja Pitsi – Minu jaoks oli huvitav ja põnev õpikoht, et hästi minimaalne muudatus teeb toote hoopis teiseks ja et just selline pisidetail, näiteks muudad natuke nurka, töötab idelaalselt.

Ann-Riin Ridbeck – Väga huvitav oli välja mõelda, kuidas teha ümmargusest düüstorust midagi niisugust, mida varem pole näinud. Ja väga hea oli näha, et see toimis.

Areenika Lumilaan – Esiteks oli põnev kohtuda uute, huvitavate inimestega ja tutvuda erialainimestega. Resti puhul sai aga kinnitust, et lihtsuses peitub võlu. Algne mõte oli midagi palju keerukamat. Lõpuks tuli lahendus, mis oli endale meeldiv ja ka inseneride jaoks toimiv.

Paco Ulman – Tõsiasi, et disainlahendused läbisid nii testimisvooru laboris kui kriitikavooru tootmise alal, oli väga eriline. Seega saaks võidutöid väikse vaevata pärismaailmas toota ja kasutada. Ei juhtu just iga päev, et disaineril on otsene mõju sisekujunduses kasutatavatele tehasetoodetele. Ventilatsioonitooted on enamasti kainelt funktsionaalsed ja argised objektid, aga see ei tähenda, et neid ei saaks kasutada kui sisekujundusobjekte. Loodetavasti saab sarnaseid projekte ka tulevikus teha.