Visioonil peab olema mõõdetav eesmärk

Seni erasektori ettevõtteid juhtinud Mart Mägi on varsti ligi aasta olnud statistikaameti peadirektor. Vahetunud on suur osa juhtkonnast, käivitunud on uus visioon. Küsis Erik Samel.

Mida üllatavat on statistikaametis töötatud 10 kuu jooksul ilmnenud?

Võib-olla ainukene üllatus, kui rääkida avaliku ja erasektori vahest, on see, et avaliku sektori organisatsioonis räägitakse rahast või õigemini selle vähesusest rohkem kui erasektoris. See on täitsa huvitav. Erasektoris on nii, et kui sul raha ei ole, siis lähed otsid kliendi, kelle käest seda saada, siin aga käib pidev kurtmine rahapuuduse üle. See on olnud ainuke negatiivne üllatus. Positiivseid üllatusi on olnud päris palju, eriti mis puudutab inimeste pühendumist.

Mida olete jõudnud juba ellu viia?

Elluviimisega on selline asi, et pead kohe esimesest päevast peale tagama väikseid võite, muidu keegi ei võta sind tõsiselt. Need loovad järk-järgult positiivset lõpptulemust. Näiteks paljud inimesed kurtsid, et nad ei saa meie käest andmeid, sest meie asjad ei ole masinloetavad. Nüüd on meil üleval andmebaas, mis on täielikult masinloetav. Tegime esimese avaliku institutsioonina lahti chat-ruumi. Me toodame aastas miljard andmeelementi (keskmine palk, õnneindeks, rahvuslik koguprodukt jne). Inimestele pole sageli selge, kust tabelist mida leiab. Teabenõuete arv kasvas chati kasutuselevõtuga kahekordseks. Meil on kaks inimest, kes vastavad kogu aeg küsimustele. Juba täna võiks nende tööd täiendada botiga ehk veebirobotiga, aga praegu me veel selleni jõudnud ei ole. Olukord on umbes sama nagu panganduses 90. aastatel. Esimene internetipank töötas nii: inimene saatis ülekande veebibrauseris, tehes enda arvates internetipangas ülekande, aga selle taga olid tegelikult nn klick-ok-tüdrukud, kes kandsid tehingu sisse. Praegu on meil ka midagi sellist… Tegemist on teenuse esimese faasiga ja nüüd saame hakata seda mõistlikult automatiseerima.

Kui ma siin alustasin, siis olid meie IT-investeeringud null, kuigi tegemist oleks pidanud olema Eesti suurima IT-ettevõttega. IT-hooldusraha oli samuti null. Nendest kahest nullist tuleb nüüd teha IT-ettevõte.

Millised suured võidud plaanis on?

Me oleme Eestis väga palju rääkinud statistikast ja kui kuulata inimeste ootusi, siis nad tahavad saada vastuseid hästi kiiresti ja reaalaja andmete järgi (nt bussiliikluse kohta). Praegu suudame paljudele küsimustele vastata aasta või kahe aasta viitega. Tegelikult peame sisuliselt üles ehitama riigi andmehalduse, tänu millele oleks võimalik teha paremaid reaalaja andmetel baseeruvaid otsuseid. Peame looma võimekuse, et riigis saaks andmeid mõistlikult taaskasutada ning et nende kogumisel rakendataks once-only printsiipi: et mitte kunagi ei kogutaks üht andmestikku kahekordselt. Lisaks: kui andmete kogumine on väga selgelt üheselt mõistetav, siis selle alusel on võimalik teha andmekaevet, et leida kiirelt vastuseid ühiskonna kriitilistele muredele. Need on asjad, mis ei kuulu klassikalisse statistikamaailma – seal arvutatakse kokkulepitud metodoloogiast lähtuvalt andmete järgi välja pikema ajareaga indikaator.

Me liigume hästi jõuliselt reaalselt andmekaeve ja andmeteenuse poole. Meie kaugem eesmärk on vastata 48 tunni jooksul absoluutselt igale küsimusele, mis kellelgi võib Eesti ühiskonna kohta pähe tulla. See suur eesmärk jaguneb tükkideks ning eeldab tõsist tööd. Praegu on suutnud selle ära teha ainult üks riik – Uus-Meremaa – ja nemadki on seda teinud ainult rahvastiku ja sotsiaalvaldkonna kontekstis. Meil on see eelis, et võime nende pealt väga palju õppida ja kopeerida ning jätta nende tehtud vead tegemata. Euroopa Liidus kahjuks eeskujusid väga palju ei ole, teistest suurema töö on teinud vaid Holland ja Taani.

Loome praegu tarku ja nutikaid juhtimislaudasid. Me loome neid nii enda käsutuses olevate andmete pealt kui ka muude allikate abil. Iga inimest huvitab vaid teatud osa koguinfost, nt koduvallas toimuv, kalapüük või ajakirjandus… Infot hakkamegi edaspidi näitama personifitseeritud kujul. Meie juhtimislauad tulevad sellised, et inimene logib sinna sisse nagu internetipanka või maksuametisse ja talle näidatakse miljonitest ainult neid näitajaid, mida ta soovib. Korjame mitmel viisil infot: veebi kammimine, mobiilpositsioneerimise ja Eleringi andmed, üle 100 registri, küsimustikud, masinliidestused mitmesuguste baasidega…

Kas uus rahvaloendus tuleb registripõhine?

Jah. Selle aasta lõpus toimub teine prooviloendus ja siis on näha, kas mingeid tõrkeid tuleb. Põhiprobleemid on seotud leibkonna moodustumisega. Võrreldes tavapärase rahvaloendusega on uus meetod vähemalt neli korda odavam.

Kui palju kogutakse sellist infot, mida polegi ehk mõtet koguda?

Kõigil näitajatel, mida me avaldame, on kasutaja taga. Meil on 5200 põhiindikaatorit, pooled neist on rahvusvahelised, st Eesti riik võrdleb ennast teiste riikidega. See on mõistlik, sest annab arengusuuna, tunnetust ja perspektiivi. Väga suure osa moodustavad arengukavade näitajad: kuhu Eesti tahaks jõuda. Nende hulgas on kindlasti näitajaid, mis on tänaseks vananenud. Nende uuendamise töö käib meil pidevalt ja võib-olla kuni 3% neist on praegu selliseid, mille asemel me võiks kasutada mingit muud infot. Kui me räägime korjest kui sellisest – kas me teeme midagi üleliigset –, siis on küll neid asju, mida me saaks teha lihtsamaks, paremaks. Me läheme üle masinliidestusele ja edaspidi saame väga paljud asjad küsitlemise asemel automaatselt. Küsitlemine jääb siiski edaspidi ka mõnede asjade puhul peamiseks meetodiks, sest vastavaid registreid lihtsalt pole.

Tundub, et statistikaameti tegevuse peamised nüansid on teil selged. Kui kaua see aega võttis, et võõras valdkonnas jalad maha saada?

Ma olen alati öelnud, et kuus kuud on see aeg, mille jooksul tuleb mul uues valdkonnas tegeleda kolme asjaga. Esiteks, tutvumine meeskonnaga. Tuleb aru saada, kellega ma koos töötan. Teiseks tuleb ära õppida organisatsiooni n-ö keel. Igal pool on oma spetsiifilised lühendid ja rõhuasetused ning tuleb õppida ridade vahelt lugema. Kolmandaks tuleb süveneda organisatsiooni valdkonda ja selle võib omakorda jagada kaheks: mida organisatsioon on ise õppinud aastate jooksul ja rahvusvaheline praktika. Minu jaoks olid esimesed kuus kuud meeletu õppimise aeg, nagu intensiivkursuse läbimine. Sel ajal veel visiooni väga palju ei loo.

Visiooni loomine toimub kuuenda ja üheksanda kuu vahel ning esimese aasta viimased kolm kuud kuluvad strateegia ja tegevuskava kinnistamisele. Ka see on raske aeg. Siis on n-ö rong õiges suunas liikuma pandud. Raske aeg on ka teise aasta lõpp, mil tuleb hoida seda rongi nii, et see oleks väga jõuliselt tulemustele suunatud. Kui see õnnestub, siis tekivad kolmandal ja neljandal aastal viljad. Kui neid vilju ei tule, on juht läbi kukkunud. Olen enda jaoks ühe asja läbi aastate defineerinud: õnnestumine ei tähenda vaid seda, et peaks suurendama kasu kitsalt omanikule, vaid laiemalt ühiskonnale. Me räägime organisatsiooni missioonist ja see on väärtus mitmele osapoolele: klientidele (avalikus sektoris ühiskonnale), töötajatele, hankijatele, riigile ja omanikule.

Mis on seni teie kui statistikaameti juhi kõige suurem probleem olnud?

Meeskonna veenmine selles, et tegelikult on muudatus oluline.

Kas selleks tuli meeskonnas mõned inimesed välja vahetada?

Tuli, juhtkonna liikmetest on umbes 60% vahetunud. Samas tuleb mõni inimene aidata alt üles. Need on inimesed, kes pole seni mingil põhjusel saanud initsiatiivi võtta. Üks minu ülesanne ongi sellised inimesed organisatsiooni pealt üles leida.

Kas võtsite oma tiimi ka uude organisatsiooni kaasa?

Mul ei ole sellist asja nagu oma püsitiim. Ma võin küll öelda, et mul on olnud erakordseid inimesi tiimis, näiteks Kersti Kaljulaid, Hardo Pajula, Rain Tamm, Sten Luiga, Tõnu Pekk ja Jan Andresoo. Mul on iga kord õnnestunud kokku panna hea meeskond. Aga alati tuleb muidugi vaadata, milliseid inimesi organisatsioon vajab visiooni elluviimiseks – minu eesmärk on leida üles Eesti oma ala parimad.

Kuidas saab parimaid töötajaid avalikku teenistusse?

Oluline on ära tabada see hetk, mil inimesed tahavad liikuda. Selleks tuleb neid tunda – peab küsima, uurima. Iga inimesega on ju nii, et mingil hetkel ta väsib oma rollis ära ja tahab vahetust. Sagedasti on ta nõus tegema mingi aja tööd madalama palga eest, aga siis peab see olema väga huvitav. Teine variant on see, et inimese on nõus aitama projekti korras. Samal ajal peab kasvatama välja noori, kes tehtut pärast edasi viivad. Nende puhul on näha, kuidas nad ahmivad kogenumate tarkust sisse.

Nimetage palun mõni oma juhtimispõhimõte.

Minu inimestel on alati selged eesmärgid. Selle, kuidas nendeni jõuda, peavad nad alati ise välja mõtlema ja siis ka ära tegema. Teiseks: kui näen, et kellelgi on abi vaja, siis ma lähen ja aitan. Kui ma siia tulin, siis kurtsid töötajad kohe, et andmed ei laeku statistikaametile ning et oleks vaja rakendada sunniraha. Oli õudne poleemika. Helistasin siis esimestel kuudel nende ettevõtete juhatuse esimeestele, kes meile andmeid ei saatnud, ja ütlesin: „Kuulge, te olete riigile äärmiselt oluline ettevõte, kas te tõesti ei saa siis oma andmeid saata?“ Keegi neist juhtidest ei läinud ajakirjandusele kaeblema ja andmed laekusid. Nüüd meil sea probleemi enam ei ole… Ma pidin reaalselt eeskuju näitama ning telefoni võtmine on selle juures lihtsaim ülesanne.

Olete juhtinud mitme valdkonna ettevõtteid, aga ühtegi mitte eriti pikalt. Kas selline rütm on taotluslik?

Jah, mulle meeldib 3–5-aastane tsükkel. Ma kindlasti ei pea ennast heaks juhiks olukorras, kus on vaja hoida ettevõtet püsivalt stabiilses seisus. Kasv peab olema vähemalt kahekohaline number, mitte kunagi näiteks 3% – siis ma muutun närviliseks. Keegi oleks mulle nagu verre süstinud, et peab olema normaalne stress. Mida suurem see on, seda paremini ma magan. See ongi selline adrenaliinisõltuvus …

Midagi on nässu ka läinud?

Oi, muidugi on! Ka miljonitesse (Eesti kroonidesse) ulatuvaid asju.

Miks? Kas olukord polnud teile selge või usaldasite liigselt kolleege?

Mulle meeldib rohkem endale tuhka pähe raputada. Saatan on sageli detailides. Kui vaatad suurt pilti ja keskendud tulemuse saavutamisele, siis reeglina teed panuse suurtele asjadele ja teed need ka ära. Aga selle kõrval on mõnikord üksikud riskid, mis jäävad kahe silma vahele või tõesti usaldan liigselt oma kolleege, kes peaks ju olema oma valdkonna profid.

Sõltumata organisatsioonist tuleb ikka sageli ette, et keerad mõne kivi, mis on pikalt oma kohal olnud, teistpidi ja jälle avastad, et oi-oi, miks me ei ole selle valdkonnaga tegelenud.

Teiselt poolt aga kulutan väga palju aega oma tegevuse planeerimisele. Detailidesse on lihtne ära uppuda ning seetõttu tuletan endale ikka ja jälle meelde, et peame tegelema suurte kividega, et organisatsioonis fundamentaalne muutus teha.

Kuidas nende nn suurte kivide valikul otsustusprotsess toimub?

Alustame visioonist ja lepime kokku, kuhu me viie aasta pärast tahame jõuda. Kõige kriitilisem ongi see, edasi toimub kõikide asjade allutamine sellele visioonile. Visiooni loomine oli meil üsna aeganõudev, käisime näiteks neli korda n-ö metsas.

Innovatsiooni üks tegur on teiste organisatsioonide heade lahenduste osaline ülevõtmine. Kõik teevad seda. Äriettevõtte strateegia on ju avalik dokument ja seda võib kasutada. Võti on aga selles, et „olge nüüd mehed ja tehke see ära“. Visiooni loomine jms on küll väga tore, aga keeruline on organisatsiooni liikmeid motiveerida nii, et nad reaalselt selle ka ellu viiksid.

Kui palju erineb statistikaameti uus visioon vanast?

Ma olen sellest koolkonnast, kes väidab, et visioonil ei pea olema mitte abstraktne, vaid mõõdetav eesmärk. Meie eelmine visioon oli täiesti abstraktne „me jagame informatsiooni“. Küll aga on mõõdetav praeguse visiooni kõik osad, näiteks tarbijasõbralikkus (soovitusindeksiga) ja efektiivsus (andmeesitajate ja ameti ajakulu kaudu).

Kas teete otsuseid ka kõhutundest lähtuvalt?

Varem oleksin vastanud, et üldse mitte, olen ju hästi ratsionaalne inimene. Praegu aga ütlen, et mu otsused on julge neljandik puhast emotsiooni ja ülejäänud ratsionaalne otsustusprotsess.

Kas te annate töötajatele, kes pole suutnud eesmärke saavutada, ka teise võimaluse?

Jah, reeglina annan. Minu seisukoht on see, et inimene saab alati kaks, ideaalis kolm võimalust. Kolm näiteks juhul, kui aastavestlusel selgub, et talle pole eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse antud. Kui aga inimese väärtushinnangud ei ühti organisatsiooni omadega, siis tuleb töösuhe lõpetada. Ka siis, kui see toob lühiajaliselt organisatsioonile majanduslikku kahju.

Kuidas sellest aru saada, et inimese väärtushinnangud ei klapi organisatsiooni omadega?

Rääkides ei tule väärtuskonflikt kuigi sageli välja. Vastupidi, inimesed räägivad sageli seda, mida kuulaja tahab kuulda. Väärtuskonflikt tuleb välja tegutsemisest. Kas inimene näiteks jagab organisatsiooni jaoks olulisi teemasid sõnumina edasi; kas ta usub sellesse; kas ja kuidas ta seda ellu viib.

On teil juhina eeskujusid?

Välismaalt Jack Welch. Ta on ääretult otsekohene, vitaalne, tohutult energiline, selge visiooniga ja tulemustele orienteeritud. Branson või Musk on rohkem show-mehed ja meie kultuuriruumis nad võib-olla nii palju ei kõneta. Eestis on eeskujuks näiteks Aivo Adamson ja Valdur Laid.

Mida te vabal ajal teete?

Harjutan tõsiselt kitarrimängu – käin kaks korda nädalas koolis seda õppimas. Naljaga pooleks öeldes oli tahtmine elus üks käeline tegevus ka ikka ära õppida. Eks see ole iseenda proovilepanek ja muidugi kitarrimäng meeldib mulle väga. Loen ka palju, oma viis-kuus raamatut kuus, nii erialakirjandust kui ka näiteks ulmet.

CV

Mart Mägi

Sünniaeg: 06.11.1971

Õppinud Tartu Ülikoolis 1988-1993 rahandust (bakalaureus, cum laude ) ja 2002-2004 ärijuhtimist (magister, cum laude)

2017 – statistikaamet, peadirektor

2014 – 2015 Südameapteek, juhatuse esimees

2008 – 2014 Amserv Grupi AS, tegevdirektor

2005 – 2008 Swedbank, Hansa Liisingu juhatuse esimees

2002 – 2005 PricewaterhouseCoopers Advisors, juhatuse esimees

1999 – 2002 Sampo, ärikontroller Poolas

1998 – 1999 Hoiupanga Investeeringud, juhatuse esimees

Faktikast:

Eestis on kaks riikliku statistika tegijat – statistikaamet ja Eesti Pank. 2018. aastal teeb statistikaamet 156 statistikatööd kogusummas 6,6 miljonit eurot.

Statistikaamet pakub tööd ligi 400 inimesele. Kontorid on lisaks Tallinnale ka Tartus ja Viljandis.

1. aastal pälvis statistikaamet peresõbraliku tööandja märgise.

Rohkem infot statistikaameti kohta www.stat.ee/aastaaruanne