
This story isn't available in ru yet
Showing the original in inglise. A translation is on the way.
Allveelaevad, sukad ja õlu. Värvika ajalooga hoone Noblessneri kvartalis
Veel samal teemal:
Kuidas on omavahel seotud allveelaevad, sukad ja õlu? See kõlab kui peaauhinda väärt küsimus mälumängus, kuid ometi on vastus lihtne. Neid kõiki on toodetud ühes ja samas hoones Noblessneri kvartalis. Kuid seal on tehtud muudki, näiteks peetud suurejoonelisi tööstusnäitusi ja remonditud laevu. Tõsi, kõik see on toimunud erinevatel aegadel, kuid miks on siiski valituks osutunud just see rohmakas majamürakas? Vastus peitub meie heitlikus ajaloos, mille äärmuslikud keerdkäigud on ehitise saatust kujundanud. Kirjutab Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator Anne Ruussaar.
Allveelaevade lühilugu
Kibekiired ehitustööd Tallinna lahe ääres algasid Esimese maailmasõja eelsetel aastatel, mil Vene impeerium asus looma võimsat sõjalaevastikku. Peaaegu üheaegselt kerkisid Eestimaa kubermangukeskuse Reveli merepoolsele küljele Kopli poolsaarel ja Kalaranna piirkonnas kolm hiiglaslikku laevatehast ning tsaar Peeter I järgi nime saanud võimas sõjasadam. Vaid mõne aastaga muutusid linlaste senised armastatud supluspaigad laevu ja sõjatehnikat täis ehitustandriks, kus töö käis ööpäevaringselt. Kõigist projektidest unikaalseim oli tollase sõjapidamise uueks sõnaks kujunenud allveelaevade ehitamine. Noblessneri tehas, kus modernset mererelvastust valmistama hakati, sai oma nime ehitust rahastanud rootsi päritolu Emanuel Nobeli ja saksa päritolu
Segaduste aastad
Esimese maailmasõja lõpp ja Eesti iseseisvumine mõjusid Noblessnerile hukutavalt, sest allveelaevatööstust noorel rahvusriigil vaja ei olnud. Võimsate mõõtmetega, kuid tühjad ja tehnikata ehitised läksid 1924. aastal Eesti Panga valdusesse ning olid kasutusel erineval otstarbel. Mereäärsetes hoonetes hakati näiteks 1920. aastate teisel poolel pakkuma laevadele ja jahtidele talvekorterit ehk võimalust tõsta talveperioodil alused veest välja ning remontida, mõnda aega valmistati neis ka lennukeid. Sadamast veidi kaugemal asetsev, hiiglaslik kahelöövine hoone oli pikalt kasutusel puidutöökoja- ja laoruumidena, kuid kindlat omanikku see ei leidnud. Kohaliku tööstus- ja majanduseliidi seas kujunes see oma suurte saalide tõttu hinnatud näitusepaigaks, kus aeg-ajalt korraldati „Eesti tööstuse pidupäevadeks“ kutsutud üle-eestilisi messe. Ilmselt just neil populaarsetel suurüritustel jäi maja silma tuntud sukavabrikandile, „daamide säärte parimaks tundjaks“ tituleeritud Oskar Kilgasele, kelle ettevõtte pikantsevõitu tooted näitustel alati palju tähelepanu ja rohkelt auhindu pälvisid.Kilgase kuningriik


Punased ajad
Pikantsed tootearendused lõppesid koos nõukogude võimu kehtestamisega, kui edumeelne ettevõte natsionaliseeriti ja liideti soki-sukatööstusega Rauaniit. Suurem osa vabriku modernsetest masinatest viidi Noblessneri uhkest vabrikuhoonest senise konkurendi ruumidesse Põhja puiesteel. Uuele ühendettevõttele pandi nimeks Punane Koit. Oskar Kilgase pooltühjaks jäänud tööstusruumid sai oma kasutusse aga sütitava nimega tekstiiliettevõte Kommunaar. Pärast Teist maailmasõda strateegiliselt olulisel rannikualal enam olmekaupu valmistavaid ettevõtteid näha ei soovitud ning vabariigiaegsesse supertööstussesse kolisid nõukogude laevaparandajad. Poolkinniseks territooriumiks muudetud kompleks sai uueks nimeks NSV Liidu Mereväe 7. laevaehitustehas, kuhu erilubadeta sisse ei pääsenud.Lõbusad õllepruulijad
Taasiseseisvumisjärgse mõõna üle elanud, räämas ja lagunenud tööstushoonetes läks kibekiire tegevus lahti alles 2017. aastal, mil selle omanik AS BLRT Grupp hakkas territooriumi ühtse tervikasumina arendama. Mõne aastaga on suurem osa kunagisest uhketest ehitistest saanud uue, renoveeritud näo ja kompleks ise kujunenud Tallinna üheks omanäolisemaks vaatamisväärsuseks. Aukartust äratavate mõõtmete ja kireva ajalooga majas, mis osaliselt veel ehitustellingutes, on end sisse seadnud Põhjala Pruulikoda. Õllesõpru ühendava väikefirmana 2011. aastal tegevust alustanud Põhjala on tänaseks kasvanud Eesti suurimaks käsitööõllede valmistajaks. Noblessneri sadamalinnakusse koliti 2018. aasta lõpul, kui Apex Arhitektuuribüroo koostatud projektide põhjal renoveeritud ja uutele asukatele kohandatud tootmisruumid legendaarse minevikuga majas valmis said.