Kärt Aavik: mulle sobib Wärtsilä rahvusvaheline õhkkond

Mida see tähendab, kui minna üksi teismelisena Soome elama, ja mida tähendab rahvusvahelises kontsernis töötamine, räägib Wärtsiläs kommunikatsioonijuhina töötav Kärt Aavik. Kirja pani Taivo Paju.

„1990. aastal ei olnud just lihtne Soomes alustada,“ ütleb Kärt Aavik, eestlanna, kes vastutab Wärtsilä kontserni elektrijaamade divisjonis kommunikatsiooni eest. „Tol ajal olid soomlased võõraste suhtes üsnagi tõrjuvad, eriti kui sa olid noor tüdruk Eestist. Iga kord, kui tolli läbisin, tuhniti kõik läbi ja uuriti, et miks ma sinna ikka tulen. Keegi ju otse midagi ei öelnud, aga mind vaadati kui prostituuti. See oli väga ebameeldiv kogemus.

Kärt Aavik, toona 15aastane põhikooli lõpetanud tüdruk, kolis Põhja-Soomes asuvasse Elva sõpruslinna Kempelesse tänu sellele, et sealses ametikoolis avanes võimalus floristiks õppida. Ehkki Kärti toetas sel ajal sõbraliku estofiili Seppo Härköneni pere, oli kodust eemalolek üsna raske, eriti esimesel aastal, mil soome keel alles võõras oli. „Siis otsustasingi, et õpin keele ära nõnda, et keegi ei saaks aru, et ma Eestist pärit olen. Õppisingi. Nautisin seda, et ma ei pidanud tõestama kogu aeg, kes ma olen ja kust ma tulen.“

Nüüd, mil Kärt on töötanud pea kaheksa aastat Wärtsilä kontsernis, ütleb ta, et see on Soomes töötamiseks ja elamiseks suurepärane variant: töökeeleks on inglise keel, õhkkond on avatud ning mitte keegi ei heida sulle ette, et mida sa siin teed ning miks sa siia oled tulnud. Töö kaudu tekib tuttavaid ja sõpru igalt mandrilt, nii et see, kus riigis sa elad, läheb igapäevaselt lihtsalt meelest. Rahvusvaheline õhkkond on Kärdi iseloomu mõttes ideaalne: „Maailm sinu ümber lihtsalt ei saa liiga väike olla, ja meie firmas see on sobivalt suur.“

Wärtsilässe sattus ta tööle Soome läänerannikul Vaasa ülikoolis rahvusvahelist majandust õppides, kui otsis suveks tööd. Juhatuse assistendi asendamine elektrijaamade müügidivisjonis esimesel suvel oli korralik proovilepanek, sest kliente käis kogu maailmast, Jaapanist Brasiiliani. Ju läks tal hästi, sest peagi kutsuti ta firmasse juba alaliselt tööle.

Energeetika on uskumatult põnev valdkond, räägib Kärt. IEA (International Energy Agency) prognoosid näitavad, et umbes 20 aasta jooksul elektri tarbimine globaalsel tasemel kahe- või kolmekordistub ning taastuvad energiaallikad üksinda ei võimalda seda tarvet täita. Ning kui arvestada, et elektri tootmine vajab üha rohkem paindlikkust keskkonna ööpäevase elektrikulutuse järskude vahelduste tõttu, on Wärtsilä diisel- ja gaasigeneraatoritel põhinevad lahendused samuti tulevikuga tooted.

Suure kontserni eripärad 

Müügi ning hiljem turunduse alal töötamine tähendas ülemaailmset suhtlust ning hulganisti tööreise. Ning selleks, et Wärtsilä-taolises firmas hakkama saada, on vaja loomulikult keeleoskust, aga sama tähtis on ka ühise keele leidmine kõrgesti koolitatud inseneride ja tehnoloogiaekspertidega. See nõuab turundus- ja kommunikatsiooniinimestelt seda, et sa pead õppima süvitsi valdkonda ja tooteid; sa pead aru saama, kuidas tehnoloogia töötab.

Suures kontsernis töötades pead sa olema valmis kogu aeg ka selleks, et organisatsiooni struktuuri muudetakse tihti ja sinu töökoht võib kas kaduda või pannakse konkursile. Kärt on korra, kui kõigi kommunikatsioonidivisjoni töökohtade peale konkurss korraldati, ka vabatahtlikult selles osalenud, soovides kasutada võimalust end ametlikult arendada.

Ja pead arvestama ka sellega, et ühel heal päeval võib sinu ülemuseks saada inimene, kellega sa tegelikult üldse ei klapi. Ka sellega on Kärt kokku puutunud. Kord sattus ülemuseks mees, kellel oli võrreldes eelmise esimehega hoopis teistmoodi taust ning kes tahtis ise olla alati viimase sõna ütleja. Kärt oli harjunud, et tal oli vabadus teha plaane iseseisvalt. Uus ülemus oli rohkem kontrollija, kes tundis end solvatuna, kui ta asju kontrollida ei saanud.

„Ma ei ütleks, et meil tekkis võimuvõitlus, aga küsimus, kas ma teen ikka õigeid asju, tekkis küll. Teadsin, et teen, kuid ülemus seadis mu tegevuse tihti kahtluse alla. Ma ei saanud enam aru, mida mult oodatakse, kõik muutus häguseks,“ ütleb Kärt.

Mida varem tööle piirid sead, seda parem

Soomes elatud aja jooksul on kiire elutempo muutunud harjumuseks. Peaaegu 20 aastat töötas ja õppis Kärt samaaegselt: päeval töö, õhtul kool ja lapsed. Lahkuminek elukaaslasest tõstis veelgi pinget. Ja ehkki 2009. aastal oli töö juures kõik hästi – organisatsioonis toimunud muudatuste ning ühe kolleegi sabatiaasta tõttu tõusis töökoormus –, tuli sel aastal kokkukukkumine. Kärt oli kolm kuud sinisel lehel. „See oli mitmes mõttes väga tähtis kogemus – oma piiride leidmine ei tulnud kergelt,“ ütleb ta. „Pidin tõesti endale aru andma, et ennast peab paremini kuulama ning piirid paika panema. Muidu on nii, et kui armastad oma tööd ja oled entusiasmi täis, võid tööd teha 24 tundi päevas. See ei ole ju seda väärt, et end tööga ära tappa. Mul polnud üldse kerge ära õppida, et sa võid endast tööl väga palju anda ka siis, kui jätad aega ka perele, lastele ja endale. Töömentaliteet on olnud minu kodus väiksest peale väga tähtis – see algas peedipõldude kõplamisest. Kohati tundus, et töö ongi elus kõige tähtsam.“

Eestisse naasmist Kärt ei välista, kui selleks sobiv võimalus leidub. Kuid veel siiski mitte, sest enne tahaks veel kusagil kaugemal töötada, võib-olla Wärtsiläga seoses, aga võib-olla täiesti uuel alal. Miks näiteks mitte minna rahvusvahelise Punase Ristiga arengumaadesse? Seemne sellele mõtteviisile on osaliselt külvanud ka see, et floristina ei tehta tööd ainult enda, vaid ka teiste heaolu jaoks. „Kui oled karmis ärimaailmas, siis mul tilgub süda pidevalt verd, kui palju inimestelt nõutakse, kui kõrged on normid. Kuidas seda kõike tasakaalustada? Vahel on tunne, et jätaks kõik sinnapaika ja läheks näiteks Aafrikasse, et aidata sealsetel naistel paremaid elu- ja töövõimalusi leida.“

***

Wärtsilä

Wärtsilä on maailma juhtiv täieliku ekspluatatsioonitsükli elektritootmislahenduste pakkuja merendus- ja energiasektorile. Wärtsilä viib oma klientide laevade ja elektrijaamade ökoloogilise ning majandusliku tõhususe maksimumini, pannes rõhku tehnoloogilistele uuendustele ja koguefektiivsusele.

Aastal 2010 oli Wärtsilä kogukäive 4,6 miljardit eurot ja töötajaskond ületas 17 500 inimest. Ettevõte tegutseb 160 paigas 70 riigis üle maailma. Wärtsilä on noteeritud Soomes NASDAQ OMX Helsingi börsil.

Wärtsilä Eestis

Wärtsilä on tegutsenud Eestis alates 2005. aastast, müües tooteid ja pakkudes teenuseid Balti regiooni klientidele. Wärtsilä on üle kogu maailma ehitanud 4500 elektrijaama 168 riigis, mille elektritootmisvõimsus kokku on enam kui 47 GW. Hetkel ehitab Wärtsilä elektrivarustuse tagamiseks Eestisse kaht suurt dünaamilist elektrivõrgu reservjaama Eleringile. Elektrijaamade projekt on osa Eesti elektritootmissektori arengukavast, mis näeb ette uute dünaamiliste elektrijaamade valmimise aastaks 2018 ja mille eesmärk on garanteerida riigile elektrivarustus.