Kiireim tee, kuidas uusi leida ideid

Kuigi enamik loovaid ideid tuleb spontaanselt, ei ole siin siiski juhusega midagi pistmist. Hea idee leidmise eelduseks on toetav organisatsioon ning süsteemne lähenemine ja teadmised,“ Stanley S. Gryskiewicz, PhD, Center of Creative Leadership partner, 25 aastat uurinud organisatsioone, mis pakuvad töötajatele motiveerivat töökeskkonda.

Marcus Orlowski on inglise ärimees ja vabamõtleja, kes otsustas 1990. aastatel Londonis väikese antiikmööbliäri avada. Ta otsis kauplusele head ruumid – käidav koht jõukas kvartalis peaks olema hea eeldus antiigiäri ajamiseks, hankis mööbli, palkas inimesed, avas kaupluse – ja ei müünud kolm kuud mitte midagi!

Kolmandal kuul õnnestus müüa üks vaateaknal väljas olnud diivanilaud. Järgmisel päeval saabus ostupaanika – viis inimest käis uurimas: „Teil oli siin üks ümmargune laud – ega teil teist sellist ei ole?” Teist sellist lauda aga ei olnud ja ta pidi nendele inimestele ära ütlema. Ning siis sai Marcus aru, et antiigiäris paneb inimesi liikuma hirm ainulaadsest mööbliesemest ilma jääda.

Selle asemel et kasinalt käivitunud äri sulgeda, avas Marcus teisel pool linna veel ühe poe ning hakkas mööbliesemeid kaupluste vahel vahetama. Inimesed, kes nägid, kuidas asjad müügilt kadusid, arvasid, et need on müüdud, ja tulid sageli uurima, kas teist samasugust ei ole. Nüüd sai aga müüja vastata, et jah – teises kaupluses on tõepoolest üks veel ning kui klient soovib, siis tuuakse see talle sealt ära.

Ei pea vist lisama, et inimesed hakkasid ostuotsuseid palju kiiremini tegema. Äri hakkas jõudsalt kasvama: müük suurenes ning kolme aastaga avas Marcus 16 poodi üle kogu Inglismaa. See on hea näide sellest, kuidas loov mõtlemine ja usk valitud teesse eduni viib.

Siinne tööriistakast on kokku pandud selleks, et sul oleks võimalik arendada just seda süsteemsust, mis on loovate ideede ja lahenduste leidmise aluseks. Kõik põhineb neljasammulisel loogikal, mida ma nimetan innovatsioonimolekuliks. See molekul sisaldab nelja tüüpi tegevusi:

• ideede leidmine,
• ideede analüüsimine ja valimine,
• ideede arhiveerimine,
• ideede elluviimine.

Siin puudutame peamiselt ideede leidmist ja väljavalimist. Alustuseks aga väike warmup, soojendus.

1. Soojendusülesanne
Loovat mõtlemist innustavad küsimused

Mille jaoks see hea on?
See on hea tööriist loovate inimeste iseloomuomaduste määratlemiseks. Kuigi uuringud näitavad, et kõik suudavad olla loovad, usume siiski, et mõned on loovamad kui teised. Mis omadused neil on?

Millal seda kasutada?
See on sissejuhatav ülesanne, mis häälestab osalejad loovusteemale ning aitab ennast igapäevastest tegemistest välja lülitada. Kasuta enne sisuliste teemade juurde asumist.

Kuidas seda kasutada?
Palu osalejatel mõelda mõnedele tuttavatele, keda nad tõeliselt loovaks peavad. Kui nad ei taha tuttavatele mõelda või nendest rääkida, siis võtke mõni üldtuntud inimene: Walt Disney, Edgar Valter jne.
Las igaüks teeb nimekirja 4-5 inimesest. Seejärel kirjutage iga inimese nime taha tema oskus, tegevus või omadus, mis teda mängija arvates loovaks teeb. Näiteks: ta küsib alati küsimusi, ta näeb asju huvitavast vaatenurgast, ta unistab palju, ta julgeb uusi asju proovida vms. Moodustage 4-5-liikmelised grupid ja tutvustage ning võrrelge oma nimekirju. Arutage erinevusi ja sarnasusi, koostage koondnimekiri loovate inimeste omadustest.

NB!
Hoia kõrget tempot, et vastused oleksid spontaansed. Võite ka ülesandega edasi minna ja arutada, milliseid omadusi olete oma meeskonnas kohanud? Mida peaksite tegema, et oma meeskonnas neid isikuomadusi arendada?

2. Tööriistad ideede genereerimiseks

Tööriist nr 1: Slipwriting – ajurünnak paberilehekestel

Mille jaoks see hea on?
Paberilehekeste ja kiire tempo abil saab kõik efektiivsesse ajurünnakusse kaasata.

Millal seda kasutada?
Kui soovitakse kiiret ja efektiivset ajurünnakut, kus arvestatakse igaühe panusega. Seda võib kasutada ka soojendusülesandena enne teisi loomingulisi tööriistu.

Kuidas seda kasutada?
Individuaalne tegevus. Töötage umbes viis minutit üksinda ja kirjutage oma ideed paberilehekesele. Oma nime ärge lisage. Seejärel tuleb töö rühmas: koguge kokku kõikide paberid ja proovige ideid omavahel kombineerida.
Tegutsege kiiresti – sügavamad arutelud ja hinnangud jäägu hilisemaks.

NB!
Sõnastage probleem selgelt!
Kriitika on keelatud!
Kõik ideed, ka pöörased, on aktsepteeritud!
Kombineerige mitmest ideest üks!

Tööriist nr 2: Brainwriting – nn ajukirjutamine

Mille jaoks see hea on?
Inimene töötleb teiste ideid. Selle võtte aluseks on teadmiste kombineerimine; kõik kaasatakse vastastikku ideede genereerimisse, mis muidu osutub sageli keeruliseks. Tavalise ajurünnaku üks probleem ongi selles, et inimesed tegelevad ainult oma ideedega ja püüavad neid ilustada.

Millal seda kasutada?
Kui inimesed jäävad kinni oma ideedesse ja püüavad neid igati reklaamida. Neil on raske teisi kuulata, samal ajal kui nad oma isiklike ideedega tegelevad.

Kuidas seda kasutada?
Defineeri selgelt probleem, millega tööle hakkate. Igas rühmas olgu viis inimesest (võib olla ka neli, aga mitte rohkem kui kuus). Iga osaleja saab numbri (1, 2, 3 jne). Igaüks peab umbes kuue minuti jooksul kirja panema kolm uut ja kasulikku ideed probleemi lahendamiseks.
Inimene nr 1 saadab oma kolm ideed nr 2le, inimene number 2 omakorda 3le jne. Iga rühmaliige on nüüd saanud kolm uut ideed. Tema ülesanne on need mingil moel paremaks muuta. See, kes ideed paremaks teha ei suuda, peab välja pakkuma ja kirja panema uue idee. Jätkake, kuni ideed on jõudnud algse omanikuni. Seejärel loeb igaüks ette oma idee ja selle, kuidas seda on edasi arendatud.

NB!
Mida vabamalt mõeldakse, seda lõbusam on.
Hinnanguid võib anda hiljem.
Otsige iva ka kõige pöörasematest ideedest.

Tööriist nr 3: negatiivne ehk pea peale pööratud ajurünnak

Mille jaoks see hea on?
Koostöö, suhete ja tööviiside paremaks muutmine on keeruline – see võib kergesti muutuda isiklikuks. Kui aga pöörata küsimus pea peale – nt kuidas muuta koosolek nii halvaks kui võimalik –, laekub kiiresti terve nimekiri asjadest, mida saaks teha tõeliselt halvasti. Aga seda, mida saab teha väga halvasti, saab teha ka väga hästi.

Millal seda kasutada?
Sel moel saab loovaks mõttetegevuseks palju lähtepunkte ilma, et keegi tunneks end otseselt süüdistatuna. Kogu energia on suunatud ettepoole, ühiselt ehitatakse platvorm asjade parandamiseks ja arendamiseks. See meetod sobib kõikvõimalike suhtetüüpide puhul nii ettevõtte sees kui väljaspool seda, alates vastuvõtulauast kuni juhtgrupini, samuti kohtumisel klientidega.

Kuidas seda kasutada?
Valige küsimus, näiteks: „Mida me saaksime teha, et muuta info liikumine paremaks?“
Sõnastage see pöördlausena: „Mida me saaksime teha, et info liikumine oleks nii halb kui võimalik?“
Koostage nimekiri kõikvõimalikest ideedest, ettepanekutest ja aspektidest.
Töötage nimekiri läbi ja muutke ideed vastupidiseks. Nüüd on teil olemas nii nimekiri parandusmeetmetest kui ka mõned täiesti uued fantastilised ideed ja lahendused.

NB!
Ärge andke nimekirja koostamise ajal mingeid hinnanguid.
Vältige kiiret lahenduste pakkumist.
Jätkake samm-sammult asja parandamist, lisades üha uusi ja uusi ideid.

Tööriist nr 4: omaduste vahetamine

Mille jaoks see hea on?
Selle metoodika mõte on uute ideede saamine mujalt tulevate impulsside kasutamise abil. Kõikidel toodetel ja teenustel on kindlad omadused ja iseloom. Kui võtta ühe toote omadused ja omistada need teisele, võib saada uusi ideid uute toodete loomiseks ning olemasolevate parandamiseks.

Millal seda kasutada?
Toodete ja teenuste paremaks muutmisel, juhul kui olete ühte kindlasse tootesse ja selle teostusse kinni jäänud.

Kuidas seda kasutada?
Valige mõni juhuslik toode või teenus. Pange kirja selle 10–15 tüüpilist omadust. Need võivad olla toote füüsilised aspektid või midagi, mida selle tootega tavaliselt seostatakse.
Valige üks oma toode või teenus. Viige kirjapandud omadused ühekaupa üle oma tootele. Alustage nendest, mis tunduvad kõige põnevamad, või hakake pihta nimekirja lõpust ja liikuge ülespoole.
Laske fantaasial paar ringi vabalt lennata, kui te neid omadusi üle kannate ning arutlete, milleni see viia võib.
Lõpuks sõnastage, mida uus omadus tootele annab ja millise lisaväärtuse see kasutaja jaoks loob.

NB!
Jälgige, et omaduste nimekirja satuks vähemalt 10–15 omadust.
Jääge tüüpiliste omaduste juurde.
Leidke nii suuremaid kui väiksemaid omadusi.

3. Tööriist ideede väljavalimiseks

Milliseid ideid on vaja?
Arendusideid süsteemselt otsides jõuame sageli olukorda, kus lõpuks on tekkinud nii palju uusi ideid, et tekib kiusatus mõned neist minema visata ja valida kohe hetke-emotsiooni põhjal välja need, mis on paremad. Esmapilgul tundub see arukas olevat, sest nii säästaks ju aega.

Tegelikult see pole eriti arukas viis. Miks? Nimelt kehtib ideede väljavalimise osas lihtne innovatsiooni püramiidi loogika. Sul peaks igal ajahetkel olema:

väike hulk enim tähelepanu saanud ideid (tavaliselt on need töös olevad arendusprojektid),
keskmine hulk analüüsi- või testimisfaasis ideid,
suur hulk ideid, mis on ootel.

Järgmisena pakun välja mõned võimalused ideede hindamiseks ja valimiseks.

PMH (pluss – miinus – huvitav) märkmete blankett

Mille jaoks see hea on?
PMHga saab kaaluda poolt- ja vastuargumente. Eesmärk on lõpuks välja sõeluda just need ideed, mis on osalejate jaoks hetkel aktuaalsed.

Millal seda kasutada?
PMH sobib kasutamiseks siis, kui soovitakse hinnata mõnda uut ja omapärast ideed või võimalust.
Eriti sobib see juhul, kui idee on provotseeriv ja väga erinev vanast ning harjumuspärasest.

Kuidas seda kasutada?
Vali mõni varem leitud idee. Kasutage iga idee jaoks ühte lehte ja pange kirja kõik, mis on selle ideega seotult positiivne, nii suured kui väikesed asjad. Mitte keegi ei tohi öelda negatiivseid asju. Koostage pikk nimekiri. Kirjutage üles kõik, milleni te arutelu käigus jõuate.
Kirjutage seejärel üles kõik negatiivne. Nüüd ei tohi keegi midagi positiivset öelda. Kirjutage üles kõik, milleni arutelu käigus jõuate.
Lahtrisse „Huvitav“ märkige üles kõik idee elluviimise mõjud ja tulemused, mille kohta te ei oska skaalal positiivne-negatiivne seisukohta võtta.

NB!
PMH positiivse faasi ajal ei ole tõesti lubatud ükski negatiivne kommentaar.
Alustage näiteks mõne neutraalse näidis-ülesandega, et ergutada inimesi mõtlema.

Uudsuse-elluviidavuse märkmete blankett

Iga ideed on arukas hinnata mitme kriteeriumi alusel. Järgmise mudeli alusel saab hinnata idee uudsuse ja elluviidavuse võimalusi.

• Vali eelmise ülesande põhjal välja perspektiivikamad ideed.
• Leppige kokku mõne idee asukoht sellel diagrammil.
• Paigutage ülejäänud ideed sellest lähtuvalt.
• Valige edasiarendamiseks ideed, mis on loovamad.

Aga ideed võib hinnata ka nt pingutus vs mõju skaalal.

Ideede kombineerimise märkmete blankett

Valige selle põhjal (nt diagrammidelt) välja 5–6 kõige suurema potentsiaaliga ideed. Arendage originaalideid edasi, kombineerides neid teiste (vähem tähtsate) ideedega ja töötage välja mõned kontseptsioonid. Hea oleks, kui lisaksite igale algsele ideele kõige rohkem kolm täiendavat mõtet.

Kontseptsiooni töölehe blankett

Iga idee ja/või kontseptsioon, ka kõige vingem, on kasulik ainult siis, kui see ellu viiakse. Need ideed, mida ei saa kohe ellu viia, tuleb arhiveerida, et neid vajadusel tulevikus rakendada. Selleks täida iga arendatud kontseptsiooni kohta tööleht. Tehke seda hästi konkreetselt – mida täpsemalt end väljendate, seda kergem on astuda järgmist sammu.

***

Winston Churchill sattus kord ühel teeõhtul oma suurima poliitilise oponendiga kõrvuti istuma. Leedi, kes polnud Churchillist eriti vaimustuses, ütles: „Kui ma oleksin teiega abielus, siis ma paneks mürki teie tee sisse!” – “Kui ma oleksin teiega abielus, siis ma jooksin selle tee ära,” vastas Churchill.

Ungari päritolu sotsioloog ja filosoof Arthur Koestler oli üks esimesi, kes eelmise sajandi 60. aastail väitis, et loovuse protsess on sama kui see, mis paneb meid naerma. Viis, kuidas Churchill reageeris sapisele märkusele, ei olnud just ootuspärane – nali ongi tavaliselt lugu, mis alguses hargneb mööda ootuspärast rada, meelitab meid juba kaasa mõtlema ja ristub siis teistsuguse lähenemise, ootamatu lahendusega, mis panebki meid naerma.

Sellisel moel mõtlemine ehk kontseptsioonide kombineerimine nõuab aga pingutust. Pingutamiseks on vaja tahet, mis on igas inimeses olemas. Kuidas seda tahet aga ergutada ja elus hoida?

Ühed ütlevad, et seda ei saagi eeldada, sest kui töötaja hakkab mõtlema nagu ettevõtja, siis ta võib sama hästi ise ettevõtja olla, kuid selle mõttelaadiga inimesi on igas ühiskonnas laias laastus 10%. Nii et ärme oota võimatut? Lepime siiski kokku, et jätame selle võimaluse kõrvale ja eeldame, et inimesed, keda enda ümber näha tahame, on pühendunud ning suutelised vaimustuma sellest, mida nad teevad. Olen veendunud, et kui me keskkonna loojatena väärtustame pidevat uute asjade ettevõtmist ning lahenduste katsetamist, siis tulevad varem või hiljem ka väga säravad lahendused.

Pamela Slim rääkis Pärnu juhtimiskonverentsil sellest, et tema arvates tuleks arendusprotsess teha lühikeseks või etapiviisiliseks, luua toodete-teenuste prototüüpe ja testida neid reaalsel turul – see annab kiiret tagasisidet. See omakorda aitab lõppkokkuvõttes raha kokku hoida – nii ei keskendu organisatsioon ebaõnnestumisele määratud ideede arendamisele.

Seega, võta endale nüüd ja edaspidi reegliks, et ideed tuleb kiirelt ellu viia, kusjuures positiivse tulemuse kõrval on hea ka kiire läbikukkumine. Jah, sa lugesid õigesti – idee kiire läbikukkumine ei ole halb. Halb on hoopis see, kui ideed ei proovitagi ellu viia. Nii et taunima ei peaks läbikukkumist, vaid tegevusetust. Järelikult on ka arukas tegutsemise eest inimesi kiita, sõltumata lõpptulemusest.

Oluline on ka käsitleda iga ebaõnnestumist õppimisvõimalusena, ja seda mitte ainult enda, vaid kogu organisatsiooni jaoks. Selleks loo ebaõnnestumiste arhiveerimise süsteem ning hoolitse selle eest, et:

• kõik ebaõnnestumised töötatakse läbi ja tuuakse välja õppetund;
• õppetunnid süstematiseeritakse ja arhiveeritakse;
• inimesed kogemusest õpiksid, tehke näiteks kord kuus oh-sellega-ma-lendasin-tõeliselt-orki koosolek, kus iga tiimiliige räägib oma ebaõnnestumistest.

Mida kohe homme teha?

• Katke kohvilaud või mõni muu alus valgete paberilehtedega, kuhu on kirjutatud huvitavad küsimused, ja ärgitage kolleege sinna ideid lisama.
• Esitlege tulemusi järgmisel nädalal sama kohvilaua ääres.
• Kaasake kliendid ja partnerid arutellu. Mis neid kõige rohkem ärritab?
• Seadke sisse innovatsiooni-raamaturiiul ning ärgitage kolleege lugema. Paluge, et nad räägiksid kohvipauside ajal sellest, mida nad on teada saanud.

Edu sulle ja kirjuta mulle, kuidas sul läheb: indrek@maripuu.eu. Vt ka www.maripuu.eu.