Liigse usalduse hind ehk kas juhatuse liige vastutab raamatupidaja tekitatud kahju eest?

Olukorra kirjeldus

Tegemist on tüüpilise äriühinguga, millel on üks juhatuse liige, kes on raamatupidaja hooleks jätnud kõik raamatupidamisega seonduva. Raamatupidaja hakkab aga aegamisi oma positsiooni ära kasutama ning omastab aastate vältel suures ulatuses ühingu sularaha. Oma tegude varjamiseks võltsib ta raamatupidamisandmeid. Juhatuse liige aga usaldab raamatupidajat, ei kontrolli tema aruandeid ega võrdle neid tegelike seisudega.

Ühel päeval avastavad omanikud, et ühingu raha on suures ulatuses kaduma läinud. Kes vastutab? Kas raamatupidaja üksi, kuna tema võttis raha ära, või vastutab ka juhatuse liige?

Milline on töölepingu alusel töötava raamatupidaja vastutus? Millal tekib tema rikkumiste tagajärjel kahju hüvitamise kohustus ka juhatuse liikmele? Kuidas peaks juhatuse liige raamatupidamise korraldamisel käituma, et välistada enda solidaarvastutust?

Raamatupidaja vastutusest

Kui raamatupidajaga on sõlmitud tööleping, tulenevad tema kohustused ennekõike töölepingust. Raamatupidaja vastutab oma töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest nagu iga töötaja üldjuhul ainult süü olemasolul. Seega vastutab ta kahju tekitamise eest siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hooletus tähendab vajaliku hoole järgimata jätmist (näiteks täidetakse tööandja korraldus pimesi, ei lähtuta erialateadmistest, ei teavitata kahtlustest).

Raske hooletus seisneb vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmises (näiteks raamatupidaja võltsis ju dokumente teadlikult). Mõlemal juhul arvestatakse kahjuhüvitise määramisel muu hulgas töötaja tööülesandeid, talle antud juhiseid, töötingimusi, töötasu, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist.
Tahtlus eeldab soovi õigusvastaselt käituda (näiteks soov sooritada maksupettus ebaõigete kirjete tegemisega) ning selle tuvastamisel vastutab raamatupidaja tekitatud kahju eest täies ulatuses.

Ülalkirjeldatud olukorra puhul ei ole kahtlust, et raamatupidaja on rikkumise toime pannud tahtlikult ja seega vastutab ta ühingule tekitatud kahju eest täies ulatuses.

Kui raamatupidaja vabatahtlikult kahju ei hüvita, on ühingul võimalik esitada tema vastu hagi tsiviilkohtusse või edastada politseile kuriteoteade ning esitada tsiviilhagi kriminaalasja käigus. Lisaks kahjunõude esitamisele võib ühing raske töökohustuste rikkumise korral ka raamatupidajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda.

Juhatuse liikme solidaarvastutuses

Raamatupidaja tekitatud kahju eest võib solidaarselt vastutada ka äriühingu juhatuse liige. Sest raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine on esmajoones juhatuse liikme spetsiifiline kohustus ning ta on kohustatud tagama, et raamatupidamine on korraldatud õigesti ja nõuetele vastavalt. Juhatuse liige peab korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust, raamatupidaja vaid teostab raamatupidamist juhatuse antud volituse alusel.

Vastutusest vabanemiseks ei piisa vaid sellest, et võetakse tööle raamatupidaja ning tema hooleks jäetakse kõik, mis seondub finantside ja raamatupidamisega. Juhatuse liige peab olema eriti hoolas raamatupidaja valimisel ning kindlasti kontrollima tema tausta ja soovitajaid, samuti peab ta pidevalt asjade käigul silma peal hoidma, et avastada võimalikud rikkumised varakult.

Kui juhatuse liige on delegeerinud oma seadusest tuleneva raamatupidamise kohustuse ebausaldusväärsele raamatupidajale ning ei ole tema tegevust vajalikul määral kontrollinud, siis on juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud. Kui juhatuse liige on seoses sellega võimaldanud äriühingu vara omastamise, vastutab ta raamatupidajaga solidaarselt vara hüvitamise eest, mille raamatupidaja on omastanud.

Solidaarkohustus tähendab, et mitu inimest peab täitma sama sisuga kohustuse. Selline kohustus tekib olukorras, kus nad vastutavad samal või erinevatel alustel tekitatud sama kahju eest. Ühingul on õigus omal valikul nõuda kohustuse täielikku täitmist kas juhatuse liikmelt ja raamatupidajalt korraga või kogu kahju ka ainult juhatuse liikmelt või ainult raamatupidajalt.

Kõnealuses olukorras rikkus seega juhatuse liige oma hoolsuskohustust, kuna ta ei kontrollinud piisavalt ei raamatupidajat ega raamatupidamist. Seega on ühingul võimalik juhatuse liikmelt nõuda kogu raamatupidaja omastatud sularaha hüvitamist. See võib osutuda põhjendatuks näiteks olukorras, kus raamatupidaja on selle vara maha müünud või ära kulutanud ning ei ole maksevõimeline.

Kui juhatuse liige vabatahtlikult kahju ei hüvita, on äriühingul võimalik, nagu öeldud, esitada tema vastu hagi tsiviilkohtusse. Kui ühingul on mitu juhatuse liiget, siis vastutavad nad tekitatud kahju hüvitamise eest samuti solidaarselt.

Selleks peab olema tuvastatud, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud, ühingule on tekkinud kahju, rikkumine ja kahju on omavahel põhjuslikus seoses ning juhatuse liige vastutab seega rikkumise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Soovitused juhatuse liikmete solidaarvastutuse välistamiseks

Korraliku ettevõtja hoolsusega kohustuste täitmisel peab juhatuse liige tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil: ta peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja mitte võtma äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib riigikohtu arvamuse järgi teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks.

Juhatuse liige peab korraldama äriühingu tööd selliselt, et oleks tagatud piisav sisekontroll ja rikkumised avastataks.
Juhatuse liige võiks vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendaks, et rakendas piisavat hoolt ja sisekontrollimeetmeid, et kahju ära hoida. Juhatuse liikme vastutuse analüüsimisel tuleb hinnata, kas kahju oleks saanud ära hoida, kui juhatuse liige oleks selle ärahoidmiseks teinud kõik mõistlikult võimaliku ehk juhatuse liige oleks aktiivsemalt antud valdkonnaga tegelenud.

Juhul kui rikkumine on olnud ühekordne ja juhatuse liige on selle avastanud, siis on võimalik, et ta ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud. Kui aga rikkumised on olnud süstemaatilised ja toimunud pika aja jooksul või kui tegemist on lihtlabase vargusega äriühingu kassast, siis on reeglina alati juhatuse liige rikkunud oma hoolsuskohustust ja tekkinud kahju eest solidaarselt vastutav.

Artikli alguses kirjeldatud olukorras oleks juhatuse liikmel olnud kerge raamatupidaja rikkumisi ära hoida või vähemalt kiiresti avastada, kui ta oleks raamatupidaja koostatud aruandeid võrrelnud raamatupidamise tegelike seisudega.