Majanduse edendamist võiks alustada leiutamise õpetamisega

Kui Jumal lõi inimese, andis ta ellujäämiseks kaasa leiutamisvõime. Leiutada võib iseenese tarkusest, kuid seda saab ka õppida. Tegelikult saab igaüks end arendada loovalt mõtlema. Näiteks USA, Lääne-Euroopa ja eriti Kaug-Ida tööstusriikides õpitakse leiutama TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) teooria järgi. Laiemalt teatakse leiutusülesannete lahendamise teooriat TRIZ, mille autoriks on Bakuu geniaalne juudist õpetlane Genrich Altshuller (1926 Taškent – 1998 Petroskoi). Levinud on ka nimi USIT (Unified Structured Inventive Thinking) ja seda Fordi arendaja Ed Sickafusi järgi. Kirjutas mehaanikainsener Tiit Tiidemann, PhD.

Altshulleri õpilased levitavad seda leiutamisteooriat maailmas ja teenivad head raha. Näiteks Samsung Engineering viis läbi kursuseid, kus teooriat õppisid tuhanded insenerid ja ka töölised. Nad hakkasid leiutama nii, et jõudsid oma patentidega USA-s esikümnesse. Inglismaal saab õppida TRIZ-i Oxford Creativity kursustel, Soomes võib läbida TRIZ-i kursused Kalevi Rantaneni või Pekka Koivukunnase juures. Neist viimane on ka Aasta Leiutaja 2013. Koivukunnas on enam kui saja patendiga Soome edukaim leiutaja, lisaks on mees ka miljonär. Oma sõnul on ta saanud selleks tänu TRIZ-ile.

Kuidas on aga TRIZ-iga Eestis? Kehvasti. Varem oli kolmes kõrgkoolis õppeained, nagu näiteks loovus ja innovatsioon ning insenerilooming, kus õpetati ka TRIZ-i. Nüüd on need kursused praktiliselt hääbunud. Osaliselt on selle taga kvalifitseeritud õpetajate puudumine. Osaliselt aga tõsiasi, et juhid ja arendajad ei ole tasemel, nad ei mõtle sellele, et omatoodangut tuleb ise – ja ainult ise leiutiste tasemel arendada. Selleks saab mõtlemisteooriat õppida. See pole aga lihtne, sest targaks lihtsalt ei saa.

TRIZ-i-huvilised, kasutajad ja arendajad on koondunud seltsi, mida võiks siin nimetada tinglikult Eesti Tehnikaseltsiks. Selle tuumikus on noori ja vanu insenere, nii mehi kui naisi. Viimaste hulgas on doktorant, kelle töö olulise osa moodustab TRIZ-i-põhine süsteem. Meil on ka jurist, kes on TRIZ-i arendajana laiemaltki tuntud, esinenud maailmakonverentsidel ning rakendanud TRIZ-i jurisprudentsis.

Meid on kutsutud tehastesse, et osutada abi kitsaskohtade lahendamisel. Kõrvalt tulnuina nägime aspekte, mida igapäevaselt asja sees olijad ei märka.

TRIZ aitab leida originaalseid lahendusi, ka organisatsioonilisi. TRIZ-i tutvustavaid kursusi on korraldatud ettevõtteis. Populaarseks on osutunud need, kus on õpitud sama ettevõtte probleemide näitel. Konverentsidel ja koosolekutel on esinetud koos Eesti Leiutajate Liiduga. Et noored haakuvad teemaga kergesti, siis seda tulebki tulevikku silmas pidades arvestada. Pöörduge oma probleemidega meie poole ja me lahendame need!

TRIZ-i propageerijad pakuvad välja, et kõnealust teooriat peaks tööstuselu elavdamiseks õppima kõik inimesed üle Eesti, eelkõige uue tehnikaga seotud isikud. Loomulikult ei hakka kõik kõrgel tasemel leiutama. Küll aga õpivad juhid toetama neid, kes leiutavad, suunates neid leiutama maailmaturul realiseerimiskõlbulikku omatoodangut. Väljaõpet tuleks teha niisama massiliselt, nagu seda tegi Samsung Engineering oma ettevõtetes – see on Eesti väiksust arvestades täiesti võimalik. Loovuse toetamiseks saab anda kõigile edasi teadmisi, mis on kasuks ka igapäevaelus. Mõnel maal tutvustatakse TRIZ-i algtõdesid juba lasteaedades ning praktika on näidanud, et iga viies inimene võib saada tegevleiutajaks, kui anda talle võimalus. Igas väiksemaski tööstusettevõttes peaks olema vähemalt üks konstruktor-leiutaja, kelle ülesanne olekski üksnes tulevikku suunatud toodangu väljamõtlemine.

See ongi Eesti tööstuse pääsetee, kui riik appi tuleks ja kui vastav tööstuspoliitika, (mis praegu kogunisti puudub), välja töötataks ning leiutajaks koolitamise teemat tõsiselt võetaks.