Projektijuhtimine tähendab mõneti kõike – projekt on kui ajutine organisatsioon koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Arvestama peab nii projektitiimi, partnerite kui ka klientide huvidega, disainima teenuseid, projekti enda protsesse, olema tõhus, kaasas käima olude ja trendidega, kuid mitte unustama samas strateegilisi ja mõõdetavaid eesmärke. Kirjutavad Taavi Tamberg ja Gözell Haug TÜ Pärnu kolledži ettevõtlusosakonnast.
Projektijuhi elukutse on peaaegu piiramatute rakendusvõimaluste mõttes hea karjäärivalik. Heaks projektijuhiks ei peagi justkui õppima – paljudel on loomuses tahe midagi muuta, viia kedagi või midagi punktist A punkti B nii, et huvipooled rahule jääks.
Kui vaadata, mis on projektijuhtimises siiski õpitav, siis pädevusmudel (projektijuhi kutsestandard Eesti Kutsekoja lehel) jagab valdkonnad kolme kategooriasse: projekti kohandamine keskkonnaga, teiste inimestega suhtlemine, sh enesekohased oskused, ja tehniline pädevus. Projektijuht peab mõistma, milliseid ootusi ümbritsev ärisituatsioon, seadusandlik ja kultuurikeskkond projektile seavad, ning lähtuma eetilistest printsiipidest. Muidugi on võtmetähtsusega seegi, kuidas ta huvipoolte ja eriti oma meeskonnaga suhestub, millise organisatsioonikultuuri ta loob, milline inimene ta on ja kuidas ta nii ennast kui ka teisi juhib.
Vajalikud tehnilised oskused kokkuvõtlikult:
mõõdetavate eesmärkide haldamine
tööde/tegevuste kirjeldamine, kavandamine
eelarve koostamine ja järgimine
riskide ja kvaliteedi juhtimine
info edastamine konstruktiivsel viisil
Hea on tutvuda projektijuhtimise terminibaasiga (P3M, https://sonaveeb.ee/ds/p3m), kus mõisted on mugavalt süstematiseeritud (organisatsiooni ning juhtimist ja valitsemist puudutava järgi, samuti tööde, ajakava, eelarve, riskide ja kvaliteedijuhtimise põhjal). Veel on mõisted jagatud selle järgi, kas on vaja kirjeldada konkreetseid dokumendivorme, protsesse, roll jms või nimetada üksikuid väärtusi/mõõdikuid.
Praktikud projektijuhtimisest
Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon korraldas tänavu veebruaris Tallinnas konverentsi „Edasi normaalsusse?“, teemaks kriisi- ja muudatuste juhtimine, innovatsioon ja projektijuhtimise tulevik. Olgu siin toodud kuue praktiku vaatenurk.
Ivars Ruņģis (Läti Riiklik Projektijuhtimise Assotsiatsioon) avaldas arvamust, et aastal 2050 on projektijuhi roll veel alles, kuna töötajad peavad üha enam võtma selle vastutuse. Esikohal on praegu kohanemine ja õppimine, et omandada tulevikuoskusi. Fookuses on see, kuidas projektidest õppida, teadmisi talletada, siduda kõike strateegiliste eesmärkidega, aga ka sotsiaalsed oskused, vaimne tasakaal jms.
Ursel Velve (Mainor Ülemiste) ütles, et ebastabiilsus on uus normaalsus – nimelt rääkis ta kolmest kriisist, mis on tabanud Ülemiste City arendust, ning mida neist õppida. Ta rõhutas, et mitmekülgne kliendiportfell ja visioon aitavad raskel ajal edasi liikuda ning otsuseid langetada, konteksti sobivaid projekte algatada ja neid paindlikult juhtida. Töökohast saab sageli teine kodu ja väärtuste edasikandmise koht, lisas ta.
Bert Lõuke (Viru Keemia Grupp) nentis, et suurettevõte, kus on igapäevaselt sadu protsesse, ei saa kriisijuhtimises vigu lubada. Ta rõhutas, et keerulises olukorras peab rõhk olema ennetusel ja info edastamisel, sest tulekahju on kergem kustutada, kui selleks ollakse valmis. Suurtootmises ei saa välistada suuremaid ja väiksemaid kriise. Selleks et nendega toime tulla, on vaja pidevalt areneda ning võtta kriisijuhtimises aluseks faktid, mõõdikud ja selged juhtimisahelad.
Aleksei Filippovi (Milrem Robotics) sõnutsi on kriisid kasulikud, sest need on parajad proovikivid, mis aitavad kindlaks teha organisatsiooni küpsuse ja valmisoleku üle minna järgmisele arenguetapile. Meeskonnavaim ja moraali hoidmine mängivad siin tähtsat osa – keskastme-, sh projektijuhid peavad tagama motiveeritud meeskondade töö ka kriisi ajal.
Pirkko Valge (Heateo Sihtasutus) tõi esile, et pöörased ideed meelitavad ligi sponsoreid, aga ainult teadlikult loodud usalduslikus õhkkonnas. Just projektijuht loob usaldusväärsust. Edu sõltub tema võimekusest sõnastada visioon, panna inimesed koos töötama ja hoida asjaajamine igati korras. Tuntud hüüdlause „Teeme ära!“ asemel saab hüüda: „Juhime ära!“
Janeck Uibo (ajakiri Edasi) lisas, et mitte keegi ei võlgne meile midagi – on ainult vabadus saavutada, sh võita mõjukate isikute poolehoid. Tähtis on mõelda, millist tähendust projektijuht või ettevõtja ühiskonnas loob.
Projektijuhtimise tulevik
Nagu kirjutab Jiwat Ram artiklis „Milline on projektijuhtimise kui distsipliini tulevik?“ (2022): areng ja muutused on loomulikud nii inimeste, organisatsioonide, ametite kui ka ühiskondade seas. Enne muudatuste rakendamist tuleb kaaluda, milline on parim tee tulevikku, küsides endalt, mis vajab muutmist, kas muudatus on vajalik ja kasulik ning milline peab muudatus olema, et see sobiks kõikidele sidusrühmadele.
Antonio Nieto-Rodriguez kirjutas juba 2020. aastal artiklis „2021 and beyond…. 5 Disruptive Trends in Project Management“, et lähima viie aasta jooksul näeb maailm rohkem projekte kui iial varem. Tema arvates on lähiaastate peamised suundumused järgmised:
Püsivate ametikirjelduste asemele tekivad ajutiste projektidega seotud ülesannete kirjeldused.
Projektijuhist saab strateegiat rakendav professionaal.
Tööriistakast avardub: seal ei ole mitte ainult agiilne või koskmudel, vaid mõlemad ja veel palju muud.
Projektijuhtimise üksuse lõpp – muutu agiilse äri (business agility) edendajaks või mine hingusele.
Aktiivselt rakendatakse tehisaru; tehnoloogia arenguga tuleb kaasas käia.
Mõni neist ennustustest on juba täitunud – eriti see, mis puudutab tehisaru. Projektijuhtimise tulevik on meie endi kätes ning kõige paremini aitab praeguses maailmas hakkama saada ja edu saavutada hea kohanemisvõime.
