Ülipaha taskupanga ümbersünd

Creditstar – kirutud sms-laenukontorist rahvusvaheliseks fintech-ettevõtteks.

Kaheksas Euroopa riigis tegutseva Creditstar grupi peakontori akendest Tallinnas Ülemiste City loomelinnakus avaneb vaade endise Dvigateli hoone otsaseinale maalitud tüdrukule, kes püüab end suure punase vihmavarju abil taevast sadavate ühtede ning nullide eest varjata. Ehkki kergelt naiivse alatooniga, on taiese mõte üks: igapäevaelus on tehnoloogia rolli üha raskem alahinnata. Kuidas Aaro Sosaare meeskond on tundmatuseni Creditstari firmat muutnud, kirjutab George Zhordania.

Augustis kümneaastaseks saava Creditstari juht Aaro Sosaar (31) on tegus: nädala algus tööpäev ettevõtte Londonis asuvas kontoris, nädala keskel Tallinnas, nädala lõpus Varssavis ning Vilniuses. Reisimise ning sisutiheda töö tulemused on ka näha, sest Sosaare juhitav tarbimiskrediidi ettevõtete grupp Creditstar on aastatega teinud läbi põhjaliku muutumise. Pelgalt kohalikul turul tegutsevast kiirlaenukontorist on arenenud tarbimiskrediidi pakkuja üle terve Euroopa.

Algus

Creditstari vana ärinimi oli SMS laen AS. „Oma regioonis olime kindlasti üks esimesi, nii Baltikumis kui ka Skandinaavias,“ räägib Aaro Sosaar, kui temalt ettevõtte alguse kohta uurin. „Online-pangandus oli tolleks ajaks kiiresti arenenud. See omakorda tähendas, et inimesed olid valmis oma rahaasju veebis ajama ning näost näkku kohtumine ei olnud enam selliste tehingute eelduseks.“

Võimalus hakata tegelema tarbimislaenudega tuli Aaro jaoks õpingutega paralleelselt. „See oli aeg kus fintech (finantstehnoloogia) oli alles arenemisjärgus ning kuna ma õppisin samal ajal Londonis pangandust ja rahandust, oli kõik rahandusega seonduv minu jaoks hästi põnev. Eks sealt see mõte idanema hakkas.“

Ta ütleb, et põhimõtteliselt oleks ta võinud pärast õpinguid ka Londonisse jääda ning mõnda sealsesse investeerimispanka tööle minna, kuid Maarjamaal avanenud võimalus tundus talle palju põnevam.

Maine

Tarbimislaenudega tegelevate ettevõtete maine on avalikkuse silmis tihtipeale vastuoluline. Aaro Sosaar ei eita, et kunagi oli tõesti aeg, kus mitmed ettevõtted andsid laenu valimatult igaühele, ehkki see aeg oli lühike.

„Enamik asjalikke ettevõtteid sai kiiresti aru, et sellise äri saab rajada üksnes nendele klientidele, kes laenu ka tagasi maksavad – nii imelik kui see ka pole, said sellest aru vaid vä- hesed,“ ütleb Aaro. „Need ettevõtted, kes sellest aru said, tegutsevad ka täna.“

Tema hinnangul on vastuolulise, et mitte öelda viletsa maine tekkimisega suuresti seotud needsamad ettevõtted, kes ei taibanud õigel ajal kohaneda, vaid valisid klientide makseraskuste ilmnemisel lihtsama vastupanu tee, jäädes nii ilma oma klientidest ja ka rahavoost.

Aga ajad olid sellised, nagu nad olid. Tarbimislaenude jaoks puudus igasugune regulatsioon. Majandusnäitajad lubasid toona justkui, et heaolu kestab igavesti. „Eks kõik olid ühel või teisel viisil majandusbuumist pimestatud,“ lisab ta.

Ettevõtte algaastail kuulus omanikeringi ka Aaro Sosaare isa Aare Sosaar – 90. aastatel pankrotistunud Lääne-Eesti panga omanik ning Eesti Ekspressi hinnangul suurim ja halastatum liigkasuvõtja. Aaro isa on olnud meedia huviorbiidis segaste ning vastuoluliste äritehingutega, kuid paistnud silma ka Haapsalu Aasta Ettevõtja tiitliga. Teades hästi, kui tähtis on renomee – seda eriti aga finantsmaailmas – on ta korduvalt soovitanud pojal pankuri imago eest hoolt kanda.

Tänaseks on pilt turul hoopis teine kui 2006. aastal, mil kiir- ja tarbimislaenude äri ettevõtjale igavest õndsust tõotas. Tarbimislaenu ettevõtteid puudutav regulatsioon on kohati vaat et sama karm kui pankadel.

Seejuures on Aaro veendunud, et lõppkokkuvõttes võidavad regulatsioonidest nii tarbimislaene pakkuvate ettevõtete kliendid, laiem avalikkus kui ka ettevõte ise. „Kui riigiasutus väljastab meile tegevusloa, mis on pea samaväärne nagu see, mis pankadele antakse, siis on see meile omamoodi tunnustus, et meie tegevus on läbipaistev ning me oleme usaldusväärne ettevõte. Usaldusväärsus on finantsvaldkonnas võtmetähtsusega,“ ütleb ta. „Lisaks aitavad regulatsioonid turgu korrastada – ellu jäävad need, kes asju korrektselt ajavad.“

Creditstari mainele on Aaro meelest kaasa aidanud ka investeeringud, mida on kaasatud. „Eks meie tegevuse vastu näitab usaldust seegi, kui lihtne või keeruline on meil investeeringuid kaasata ning mis on nende hind,“ arvab ta. Nimelt maksti tema sõnutsi 2007. aastal saadud 1,6-miljonilise investeeringu eest investoritele 16% intresse, möödunud aasta juulis saadud rahasüsti (12,5 miljonit eurot) puhul aga 12,5%. „See on suur vahe,“ ütleb Aaro.

Ka investorite arv on Creditstari juhi sõnul aastatega kasvanud ning muutunud mitmetahulisemaks – Creditstari tegevust toetavad investeeringute kaudu nii eraisikud, fondid kui ka privaatpangad. Kusjuures jutt käib nii kohaliku turu tegijatest kui ka rahvusvahelistest rahastajatest. „Meie viimase investeeringu juures oli investoreid mitmest riigist,“ ütleb ta.

Siiski on jäänud kiirlaenude intressid taevasse, nii et õigus on ka neil, kes nimetavad laenuandjaid endiselt liiakasuvõtjaks. Tõepoolest, Creditstari laenukalkulaator näitab, et laenates 12 kuuks 1500 eurot, tuleb tagasi maksta ligi 2300 eurot. „Ma ei vaidle vastu, et meie toode võib olla kallim keskmise panga poolt pakutavast, kuid see ei ole alati reegel,” tõdeb Aaro.

Aga fakt on see, et nõudlus selle teenuse järele pole kusagile kadunud. Pigem vastupidi.

Rahvusvaheline (finants)- tehnoloogia äri

Mõne aja eest sai Creditstaril läbitud kuudepikkune kadalipp, et Suurbritannias tegutsemiseks vajalik luba saada. Nagu Eestis, valvab ka Leedus ja Suurbritannias CreditStari tegemiste üle kohalik finantsinspektsioon, Soomes ja Tšehhis väljastavad tegevusloa vastavad institutsioonid jne.

Praegu tegutseb Creditstar kaheksas riigis: Eestis, Leedus, Soomes, Rootsis, Poolas, Tšehhis, Hispaanias ning Suurbritannias. „Kindlasti ei piirdu Creditstari laienemine nende riikidega, sest me oleme võtnud eesmärgiks geograafilise laienemise – sellise teenuse järele on nõudlust ka väljaspool Euroopat,“ ütleb Aaro. Kui uurida, kui mitmes riigis Creditstar end aastate pärast ette kujutab, vastab mees, et kümnetes.

Mis puutub Creditstari pakutavatesse toodetesse, siis need on aja jooksul palju muutunud. „Peame olema paindlikud nii toodete arvu kui ka tootearenduse mõistes – peame pakkuma seda, mida klient soovib,“ selgitab Aaro.

Kui kümme aastat tagasi alustati (esimese laen anti välja 14. augustil 2006), oli valikus kuus toodet: 1000, 2000 ning 3000 krooni maksetähtajaga kas 15 või 30 päeva. Võrreldes tänasega tundub see täiesti jätkusuutmatu lahendus, sest klientide soovid ja ootused on väga palju muutunud.

Aaro sõnutsi on Creditstari eesmärk olla igale oma kliendile nähtamatuks partneriks, pakkudes teenust siis, kui seda vaja on. „Eks meie pakutav laenukonto ongi klientide soovide tulem: paindlik ning hästi personaalne lähenemine. Praegu meenutab meie toode pigem krediitkaarti kui laenu,“ ütleb ta.

Creditstari tegevuses mängib keskset rolli tehnoloogia. „Vaatan tihti isegi, et oleme rohkem nagu finantstehnoloogiale keskendunud ettevõte kui finantseerimislahendusi pakkuv laenuandja,“ ütleb Aaro.

Ta tunnistab, et Creditstari tegutsemisviis on üksjagu omanäoline, kuid usub, et eks see olegi nende edu pant. „Tehnoloogia kasutamist silmas pidades oleme oma valdkonnas kindlasti esirinnas – ma ei tea, et väga paljud konkurendid oma töös tehisintellekti kasutaksid.“

Tehisintellekti all ei pea Aaro silmas end ise arendavat ning haldavat süsteemi (kuigi ka see ei ole tema meelest sugugi võimatu), vaid seda, et üha enam juhib Creditstari igapäevatööd ning otsuseid andmemassiivide, big data automatiseeritud analüüs.

„Meie peamine huvi on pakutav teenus klientide jaoks võimalikult lihtsaks teha, kuid see ei tähenda, et teeksime laenuotsuseid kergekäeliselt – mida aeg edasi, seda väiksem on inimeste roll finantseerimisotsuste tegemise juures,“ räägib ta.

„Ühelt poolt kohustab meid põhjalikuks analüüsiks regulatsioon, kuid peamine põhjus seisneb siiski selles, et tahame oma klienti põhjalikult tunda.“

Creditstari tehtav andmete analüüs liigub üha enam automatiseerituse suunas (nn machine learning ehk masinõpe), kus inimese roll jääb järjest väiksemaks. „Ühelt poolt on selle põhjuseks ajakulu optimeerimine, teisalt andmete maht, sest kui jutt käib laenutaotlustest, siis jälgime tõepoolest kõike – infot on tohutult,“ ütleb Aaro.

Nii räägib ta põgusalt sellest, kuidas laenutaotlejat hakatakse n-ö skoorima juba siis, kui ta laenutaotlust esitab. „Jälgime seda, kuidas klient meie veebikeskkonnas liigub, millel ja millise intervalliga klikib, kuidas oma andmeid andmeväljadele sisestab jne. Igal sellisel asjal on meie jaoks mingi väärtus,“ selgitab ta. „Kogutud andmed töödeldakse ning nende tulemusel saamegi murdosa sekundi jooksul tulemi, mida kasutame kliendi maksevõime hindamiseks.“

Ta lisab ka, et loomulikult kasutatakse laenutaotluste analüüsis ka traditsioonilisi meetodeid, nagu kolmandate osapoolte andmebaasid jms, kuid just detailne analüüs on see, mis terad sõkaldest eraldab.

Laenutaotluste osa on Sosaare sõnutsi aga vaid osa sellest, kus andmeid sellises mahus analüü- sitakse. „Täiesti eraldi suund on turundusalased tegevused – ka siin panustame palju analüüsile ja mida aeg edasi, seda detailsemaks läheb ka see,“ usub ta.

Meeskond

Creditstari tegevust aitab korraldada üle 60-liikmeline rahvusvaheline meeskond. Juhtimispõhimõtete mõistes on ülioluline ettevõtte kultuur, arvab Aaro. Enda rolli peab ta seejuures pigem marginaalseks, sest suuresti loovad ja hoiavad ettevõtte kultuuri seal inimesed üheskoos. „Juhtides enam kui 60 inimest, pean ma kahtlemata seisma hea selle eest, et ettevõttes oleks selline kultuur, mis läheb meie põhiväärtustega kokku – minu roll on leida võtmepositsioonidele õiged inimesed,“ ütleb ta.

Nii ongi Creditstari meeskond moodustatud erineva erialase taustaga inimestest Skype’ist, GrabCADist, AdCashist, Teliast, LHV-st, aga ka riigisektorist. Creditstari palgal on isegi matemaatika doktorikraadiga õppejõud, kelle juhtida on analüüsiosakond.

„Rahvusvahelise ettevõtte puhul on minu meelest omal kohal see, kui meeskond on ka ise rahvusvaheline,“ arvab Aaro. „Meil töötab inimesi Rootsist, Poolast, USA-st, Leedust, Hispaaniast… Nüüd on liitunud ka üks prantslane, kes Luksemburgist Eestisse kolis. Põhiosa töötajatest on aga siiski eestlased. Veel!“ muigab ta.

Omamoodi paradoks tekib ettevõtte kasvades värbamisel. „Mida suuremaks me kasvanud oleme, seda rohkem on meil tarvis inimesi, kuid seda lihtsam on meil neid ka leida,“ ütleb Aaro. Ta usub, et praegu on käes olukord, kus ka tööandja peab end töötajale tõestama. „Värbamine ei ole enam ammu ühepoolne. Töökoht on vaja töötajale maha müüa, pakutav ametikoht peab olema piisavalt atraktiivne. Meil on õnneks hästi läinud, sest oleme rahvusvaheline, kasvame kiiresti ning püüame olla paindlikud nii tööaja kui -koha mõttes,“ ütleb ettevõtte juht. Nii näiteks töötavad mõned inimesed teinekord kodust. „Üks markantsemaid näiteid on vast see, et alles hiljuti otsustas üks meie töötajaid Taisse elama asuda ning jätkab meiega koostööd sealt,“ toob ta elulise näite.

Tulevik

Kui uurin, millises suunas äri edasi areneb, on vastus kiire tulema. „Nagu mainisin, näitavad turud nii Euroopas kui ka väljaspool märke sellest, et tarbimiskrediidi toodete järgi on arvestatav nõudlus olemas nii meie regioonis kui ka mujal. Oleme iga aastaga kasvatanud käivet ja ettevõtet nii sihtriikide kui ka meeskonnaliikmete arvu poolest, seega jätkame ikka samas suunas,“ ütleb ta.

Kuigi praegu on Creditstar keskendunud laienemisele teistesse riikidesse, on tööplaanis ka teiste digipanganduse toodete turuletoomine. „Detailidesse laskumata võin lubada, et tuleb see, mida tarbija ootab,“ on Aaro oma vastuses napisõnaline.