Valida on tava-, poolkiire ja kiirlaadimise vahel

Elektriautod vajavad regulaarset laadimist nii nagu tavaautod tankimist. Nii nagu bensiinijaamas saab valida erinevate autokütuste vahel, on ka erinevaid võimalusi elektriauto laadimiseks. Erinev on vaid koht, kus laadimisprotsess toimub, kirjutab Andres Meresmaa,  Ensto Building Technology turundusjuht.

Siin hakkabki ilmnema üks põhilisi erinevusi elektriauto ja tavaauto vahel: esimesega ei pea sõitma tanklasse, vaid laadida saab suurepäraselt ka parklas, töökohal ja kodus. Kõik oleneb sellest, millised on auto kasutaja vajadused ja igapäevased liiklemisharjumused.

Eristatakse kolme laadimismeetodit:
• tava- ehk aeglane laadimine
• poolkiire laadimine
• kiirlaadimine
Tavalaadimine toimub 16 A vooluga ja kestab sõltuvalt akust ja selle eelnevast laetusest 6–8 tundi. See on enim levinud laadimismeetod ja sobib ideaalselt neile elektriauto kasutajaile, kes liiguvad põhiliselt trajektooril kodu – kontor – kauplus (spordisaal jms) – kodu. Inimene on pikemat aega ühel kohal ja auto samal ajal laeb. Selle võimaldamiseks tulevad ajapikku avalikesse parklatesse, kontorihoonete, korrusmajade ja kaubanduskeskuste juurde tavalaadimispostid.

Tavapistik kodus ei sobi
Lisaks neile tulevad turule ka nn kodulaadimiskohad, millest saab öösel kodus autot laadida. Soovitav ei ole selleks kasutada olemasolevat pistikupesa koridori, garaa˛i või maja seinal, sest auto laadimiskoht vajab ka mõningaid turvaelemente, mis tagavad nii auto, selle kasutaja kui ka maja elektrisüsteemi turvalisuse laadimisprotsessi ajal. Tavalaadimiskohtade väljaehitamine on kõige lihtsam, kiirem ja odavam.
Poolkiire laadimine toimub kolmefaasilise vahelduvvooluga, enam levinud on 3*32 A, erandjuhul ka 3*63 A. Sel juhul võtab laadimine aeg kuni 1,5 tundi. Niisugune laadimismeetod on hea juhul, kui planeeritud peatus on lühemaajaline ning selle aja jooksul on vajalik auto maksimaalselt täis laadida. Kasutuskohad on näiteks polikliinikute, kaubakeskuste jms parklad. Sellised laadimissüsteemid on tavalaadimispostidest tunduvalt intelligentsemad ning võimaldavad mitmesuguseid lisateenuseid nagu laadimise eest tasumine mobiiltelefoniga, ühendus arvuti serveriga jne. Poolkiire laadimisjaam on 2–3 korda kallim kui tavalaadimispost.

Kiirlaadimisega laetakse auto aku täis umbes poole tunni jooksul. Protsess toimub alalisvooluga kuni 125 A. Sellised laadimisjaamad paigutatakse maanteede äärde tanklatesse, kohvikute ja kiirsöögikohtade juurde. Niisuguse laadimiskoha väljaehitamine nõuab päris suurt investeeringut ning piisava võimsusega liitumisvõimalust elektrivõrguga. Riigihanke raames on kavas selliseid laadimisjaamu ehitada 2012. aasta lõpuks Eestisse umbes 200 tükki.

Alati saab ka aeglaselt

Nii poolkiiretest kui kiirlaadijatest saab autot laadida ka aeglasel meetodil. Kõiki elektriautosid saab laadida tavameetodil. Kiirlaadimise osas ühtsed ülemaailmsed standardid veel puuduvad. Seepärast võimaldavad osad autod vahelduvvooluga laadimist (ehk siis poolkiire meetod) ja teised autod alalisvooluga laadimist (kiirmeetod).
Ensto on üks esimesi elektrivaldkonna firmasid, kes hakkas tegelema laadimiskohtade väljatöötamise ja tootmisega. Tänaseks on mitmel pool Euroopa riikides, sh Eestis, töös ca 2000 Ensto laadimisposti, enamik neist autode tavalaadimiseks. Läinud suvel aset leidnud Tallinn-Monte Carlo elektriautode ralli ajal toimus kogu võistluse vältel autode laadimine Eestis ehitatud peatuskohtade liikuvatest laadimisjaamadest, kus olid Ensto laadimispostid.

ABB AS ehitab valmis üle 500 tavalaadimisjaama

“ABB AS võitis tavalaadimisjaamade hanke, mille raames tarnitakse sel aastal 100 ja järgmisel aastal 407 laadimisjaama, mis on ette nähtud kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate kasutusse antavate elektriautode laadimiseks,” ütles ABB Baltimaade arendusjuht Rainer Sternfeld.
“Tavalaadijate all peetakse silmas vahelduvvoolu-laadijaid, millega saab elektriauto akud täis laadida kaheksa tunniga. Nn aeglaseid laadijaid on ABB müünud juba aastaid, peamiselt on neid kasutatud Skandinaavias ja Kesk-Euroopas haagissuvilate parklates ja jahisadamate kaidel. Nüüd siis üha enam ka elektriautode laadimiseks eramute garaažides kui ka avalikes parkimismajades,” selgitas Sternfeld. Standardseid vahelduvvoolul laadimisjaamu valmistatakse Rootsi ABBs.
Mis puutub kiirlaadimisjaamadesse, siis esmakordselt tuli ABB uute laadijatega välja selle aasta veebruaris. Oma turupositsiooni tugevdas ABB ühe Hollandi kiirlaadimisjaamade tootja – Epyon – ostmisega selle aasta juulis. “ABB osaleb ka kiirlaadijate taristu riigihankes,” kinnitas Sternfeld.

TTÜs on sihikul juba järgmine põlvkond

“TTÜ teadurid tegelevad elektriautode laadimisseadmete – konkreetsemalt järgmise põlvkonna kiirlaadimisseadmete arendamisega,” tutvustas TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi Robotitehnika õppetooli dotsent Elmo Pettai.
“See toimub programmi OPTEN raames, mis tegeleb taristu väljaarendamisega. Mängu tuleb ka nn smart grid, nutivõrk, millesse saab elektrienergiat tagasi anda. Elektriautosid endid me otseselt ei arenda, kuigi mitmetel meie töötajatel on hübriidsõidukid. TTÜ tudengid tahavad ehitada näiteks elektrilise tudengibussi.
Ei saa välistada sedagi, et soetan järgmisel aastal endalegi elektriauto,” oli Elmo Pettai elektriautonduse tuleviku suhtes optimistlik.