7 pokkerireeglit, mis aitavad ka äriedu saavutada

Henri Käsper tunneb end ühtmoodi hästi nii äris kui kaardimängus: ta on 17 aastat juhtinud üht suuremat PR-firmat KPMSi ja samas on ta mitmekordne Eesti meister turniiripokkeris.

Kümnekonna aasta jooksul, mil Henri on pokkerit mänginud, on ta võitnud umbes 1 miljoni dollari jagu auhinnaraha. Ta ise ütleb, et ärikeelt kasutades on tegemist siiski müügikäibega: kui võistluste osalemistasud ja muud kulud maha arvutada, siis on tegemist umbes 15–20% kasumitootlusega.

Ta kinnitab, et kuigi pokkerit peetakse õnnemänguks, taandub pikemal ajahorisondil õnne osakaal ja edu tagavad teadmised ja oskused. Mängu alguses on kõigil võrdsed võimalused, sest lollikindlaid lahendusi pole. Isegi siis, kui sulle satub mängu algul kätte parim kaardikombinatsioon, kaks ässa, on võiduvõimalus kõige rohkem 80:20. Keskmiselt saad parima stardikäe vaid igas 225. mängus, aga õnneks on ka vastastel sama mure. Nii selgubki, et pokker ei ole mäng mitte kaartidega, vaid vastastega.

Pokkeris tuleb kõik otsused teha vaid osalise informatsiooni baasil, sest konkurendi kaartide tugevuse ja kavatsuste kohta puudub sajaprotsendiline kindlus. 20 aastat tagasi oli firma kasum garanteeritud, kui tippjuht nägi äris nagu maleski paari-kolme sammu ette – praegu muutub elu nii kiiresti, et juht peaks olema pigem hea pokkerimängija kui hea maletaja.

Siin on see, mida Henri Käsper on pokkerist õppinud. Ehk siis seitse reeglit võimu saavutamiseks ja hoidmiseks, aga ka teiste äriotsuste tegemiseks.

1. Üks või kaks kaptenit?

Võimu on vaja, et vastased sind austaksid, veidi isegi kardaksid ja sinule vajalikke otsuseid teeksid. Kui satud lauda, kus sinu vastas on üheksa võõrast oponenti, on su ülesanne välja selgitada, kellel neist on kõige suurem võimuambitsioon.

Nii väikeses grupis nagu kümmekond inimest ei saa olla kahte kaptenit. Kui tahad ennast korralikult kehtestada, siis pead esimeseks vastaseks valima just tugevaima lüli. Kui tema oled paika pannud, saavutad ka soovitud võimu. Nagu ikka võimumängudes, on siingi risk, et jääd selles duellis kaotajaks ning siis on ka kontroll mängu üle võõrastes kätes.

2. Oskus loobuda

Nii äris kui pokkerilauas on harva seise, kus saad võidus täiesti kindel olla. Oma võidu ehk edu tõenäosust saad tõsta juba eos õigeid valikuid tehes. Nii nagu mängulauas on kasumlik loobuda umbes 80% jaotustest enne esimese panuse tegemist, tuleb ka äris kaasa minna vaid tugevate ideedega. Ent ka see ei taga veel edu. Eriti oluline on ära tunda hetk, kui sinu n-ö lugu ei müü ja mäng on määratud kaotusele. Ka äris tuleb ära tabada hetk, kust alates ei tohi projektile vms kulutada enam minutitki aega ega sentigi raha, olgu senised kulutused kuitahes suured.

3. Valitse oma emotsioone

Paraku on nii, et kõige kehvemaid otsuseid tehakse reeglina negatiivsete emotsioonide ajel. Mis iganes on sind sisemiselt rööpast välja viinud, ei tohi sa juhina lasta sel mõjutada oma järgmist otsust.

Liider peab jääma rahulikuks, ta ei tohi välistel ärritajatel end segada lasta, muidu kaotab ta esmalt oma koha kaptenisillal ja hiljem kogu mängu.

4. Hirm on nigel kaaslane

Hirm teeb nõrgaks ja muudab sinu otsused haavatavaks. Kui mängid panustele, mille kaotamist sa endale lubada ei saa, siis oled juba ette väga suure tõenäosusega kaotaja. Kõige raskem vastane on see, kes ei tunne hirmu mitte millegi ees.

Toon ka ühe veidi teistsuguse näite oponendi hirmu ärakasutamisest. Mu hea pokkerimängijast sõber müüs hiljuti osaluse ühes ettevõtmises ning küsis ostja pakutuga võrreldes kuuekordset hinda. Hullumeelne? Ei, ta mõistis, et ostjal on hirm tehinguni mitte jõuda – edasi oli küsimus ainult selles, kui suur on selle hirmu hind. Sõber saigi küsitud kuuekordse hinna.

5. Väikesed asjad loevad

Läbirääkimistelaua taga on võimu ja sellega kaasneva edu jaoks oluline tabada iga pisemat detaili, ammutada informatsiooni nii oponentide kehakeelest kui intonatsioonist. Inimesed suudavad tihti halva mängu juures esiti head nägu teha, aga väikesed detailid reedavad.

Kasu saad lõigata aga alles siis, kui suudad neist tähelepanekutest ka õiged järeldused teha. Sa võid mängulauas kõvasti kaotada, kui arvad, et vähe kogenud pokkerimängija teeb väriseva käega panuse suurest kaotushirmust. Enamasti on see hoopis märk väga tugevast mängust ja võiduootusega kaasnevast suurest erutusest, mida ta ei suuda kogemuste vähesuse tõttu varjata.

6. Õppida, õppida, õppida…

Pokkerilauas on levinud ütlus: kui sa poole tunni jooksul aru ei saa, kes on laua nõrgim lüli, siis suure tõenäosusega oled see sina ise. Endast tugevamatega rinda pista on kindlasti väga arendav, kuid reeglina ka omajagu kulukas ettevõtmine. Pealtnäha lihtsate reeglitega mäng on mulle hästi lahti mõtestanud idee elukestvast õppest. Edu valemisse kuuluvad raudkindlalt mõisted enesetäiendus ja võime muutuvate oludega kiiresti kohaneda.

7. Pokkeri paradoks

Pealiskaudsel lähenemisel tundub pokker mänguna, mis kubiseb bluffimisest ehk väikestest ja suurtest valedest. Kuna see on üldlevinud, siis olen paradoksaalsel kombel alati suuremat edu saavutanud just aususega – vastased ei suuda seda lihtsalt uskuda.

Suhtekorraldajatki peetakse pahatihti inimeseks, kes peab oskama musta valgeks rääkida. Tegelikult on minu esimene soovitus alati vastupidine – rääkige tõtt. Uskuge, see tasub end kuhjaga ära.

Pilt: By Logan Ingalls from South Boston, MA, USA (11g poker chips) [CC BY 2.0 (http://creativecommons.org/licenses/by/2.0)], via Wikimedia Commons