Auuu! Töökultuur turmtule all: olla üksik hunt või hundikarjas?

Jagamismajanduse ja idufirmade maailmas räägivad värbamisspetsialistid uutmoodi kasulikust töökultuurist: keskkond, kus igaüks on vaba ning valib, kus, mida ja kellega ta teeb. Hüppab ühest firmast teise või müüb oma teenust. Sellest, mis saab aga hierarhilisest korporatiivkultuurist ja meeskonnatööst, räägib lähemalt Raimo Seero.

Vabadus on äge ja paljudes sektorites, eriti loomevaldkonnas, saab oma oskusi müüa vähehaaval mitmele tellijale ning töötaja ei pea end siduma ei meeskonna ega ettevõttega. Just sinnapoole liigutaksegi. IT on paraku natuke teistmoodi valdkond, kus paljud teadmisi nõudvad töökohad eeldavad pigem väikeses karjas ehk tiimis olemist.

Rohutirtsud ehk ettevõttest ettevõttesse hüppajad

Vabakutselised ehk n-ö rohutirtsud pakuvad oma teenuseid ja on ettevõtetega väga pehmelt seotud. Nad võivad iga hetk lahkuda ja uue ettevõttega liituda. Tegemist on moodsa trendiga ja seda eriti just noorema tööjõu seas. Tööjõuportaalide statistika kohaselt vahetab 30% inimestest aasta jooksul töökohta.

Vana kooli arusaamade järgi on see trend aga kohutav – kord aastas ütleb kolmandik töötajaid tööandjale nägemist. Vanasti olid asjad ju hoopis teisiti: hinnas olid lojaalsed (aastaid ühes ettevõttes olnud) töötajad. Enam nii ei ole. Jagamismajandus ja virtuaalsed töökohad on ettevõttekultuuri ning töötajaid põhjalikult muutnud. Tööaeg peab olema paindlik, ettevõte pehmete väärtustega, sõbralikum jne.

Olen selle kõigega nõus, aga kui inimese kannatab n-ö tükikaupa sisse osta, siis on tegemist ju üsna väärtusetu töötajaga. Iga hetk saab selle inimese kellegagi, näiteks odavamaga asendada. Ja nii ka tehakse. Kohe kui selleks võimalus tekib. Peab olema väga hea ja samas ka soodsa teenusehinnaga.

Ma ei soovita teadlikult täielikku vabadust ja võimalikult pehmeid sidemeid ettevõttega. Pigem tundub, et tarkvaraarenduse ettevõttes sellise mudeliga pikaajaliselt välja ei mängi. Unistuste tiimi võib ju korraks kokku panna ja 48 tunni jooksul vabakutseliste geeniustega koos töötades midagi lahedat ära teha, aga pikas perspektiivis on see keeruline. Miks? Kohe räägin lähemalt.

Väike kiire meeskond on paindlik ja isejuhtiv

Soovitan enne põhjalikult läbi mõelda, kas ikka tasub rohutirtsuks hakata või tuleks otsida ettevõtet, kus saab tegutseda mõistliku suurusega meeskonnas, mille väärtus on ettevõtte silmis suur. Inimestele meeldib vabadus, aga alati ei pea olema selleks üksik hunt ehk vabakutseline. Leia endale mõnus meeskond, kus ühiselt eesmärke saavutada. Alternatiivid on türannist ülemuse alluvana korporatiivses vana kooli püramiidettevõttes töötada või vabakutselisena pidevalt odavamaid pakkumisi teha ja ebakindluses elada.

Hundikari pole muide üldsegi halb võrreldes üksiku hundi mudeliga, sest karjaliikmed hoolivad üksteisest ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Ja seda üksinda saavutada ei õnnestu. Paraku on hunt inimese jaoks negatiivse varjundiga loom, ehkki huntide meeskonnamudel on väga hea.

Loodusest ja spordist leiab teisigi häid näiteid, mis kinnitavad väikeste meeskondade tugevust. Islandi jalgpallikoondisesse kuulub muusikuid, hambaarste, lavastajaid jt elukutsete esindajaid. Eraldi võttes on tegemist tavaliste sporti harrastavate islandlastega, tiimina aga alistasid nad eelmisel aastal UEFA Euroopa sarjas isegi Inglise jalgpallikoondise. Võib järeldada, et meeskond pani islandlased suuri asju tegema.

Ka mesilased ja sipelgad on hea näide suurepärasest organisatsioonist, kus tegutsevad väiksemad tiimid, kellel igaühel kindel ülesanne. Üksi ei ehitaks sipelgas või mesilane suurt midagi – väikeste asjadega saab küll hakkama, kuid suurt linnakut ei püstita ja käigus ei hoia. IT-s on palju alasid, millega tegelemine nõuab süvenemist ja teadmistele- oskustele keskendumist. See tähendab, et tegutsema peab koos, spetsialistidest koosnevas meeskonnas. Tarkvaraarendus võib endas sisaldada nii head programmeerimisoskust, analüütikat, matemaatikat, kujundust, semiootikat kui ka kasutajapsühholoogiat. IT-firma ideaalseks ülesehituseks oleks pigem väikesed iseseisvad tiimid, kes suudavad omaette tegutseda. Seal on arendajaid, visionääre ja projektijuhte. Tuleb panna kokku selline meeskond, kes on võimeline iseendale ülesande võtma ja selle ka ära täitma.

Korporatiivne püramiidettevõte: käsk on vanem kui alluvad

Varem anti traditsioonilises püramiidse arhitektuuriga ettevõttes tipust tööülesanne ja töötaja oli selle täideviija, kergelt asendatav mutter. Püramiid-firmamudel on praegu kõige suurema surve all, kuna väikesed isejuhinduvad meeskonnad kipuvad efektiivsemalt väliskeskkonna muutustele reageerima ja edukad olema. Sellistest ettevõtetest võivadki töötajad kiiresti lahkuda, kui ülemus ei meeldi, või nagu värbamisportaalide statistika näitab, öeldakse jaanuaris-veebruaris tuhandetele juhtidele head aega ja otsitakse endale parem ülemus.

Kui aga ettevõte on jagatud iseseisvateks väikesteks meeskondadeks, siis pole vaja hierarhilist allumist ja jäika korporatsioonistruktuuri, pole solvumist ülemuse peale ega pisiasjadest tingitud kiiret lahkumist. Väikeses tiimis on hoopis teised, võrdsemad ja sõbralikumad suhted.

Suured asjad sünnivad väikese seltskonna koostöös

Google ja Facebook kasutavad samuti 10–15-liikmelisi meeskondi, kellel on suhteliselt suur tegevusvabadus. Mõned teenused ei areneneil küll nii ruttu, kui kasutajad tahaks, aga see-eest on nad paindlikud uusi asju alustama ja edukalt lõpuni viima.

Suuri asju tehakse spetsialistide meeskonnas, sest IT-valdkonnas pole võimalik üksi kõike teada ja osata. Üksiku spetsialisti geniaalsusele paneb tiimitöö väiksemad nõudmised, sest üks meeskonnaliige oskab ühte, teine teist ja kolmas kolmandat asja. Ei pea olema mees nagu orkester.

Üks tiimiliige peab suutma kliendiga suhelda ja välja selgitada, mida tarvis on. Teine on hea visionäär, kes mõtleb, mida edasi teha. Kolmas teab, kuidas see oma meeskonnaga kõige paremini ellu rakendada, nii et kõik õnnelikud oleksid (eriti klient). Ühelt inimeselt ei saa nii visionääri kui ka teoks tegemise oskust nõuda, lisaks ei pea visionäär täpselt teadma, kuidas kliendi soovid tegijatele selgeks teha. Üks isiksus ei suuda olla korraga uuendusmeelne ja stabiilne, aga meeskonnas võivad need omadused kõik eri töötajates esindatud olla.