Edukas tiimitöö vajab turvatunnet. Ja naisi

Google’is armastatakse toetuda andmetele. 2012. aastal viis tehnoloogiagigant läbi põhjaliku analüüsi, miks mõni tiim saavutab suurepäraseid tulemusi ja teine kipub vinduma. Tänaseks juba teatavaks klassikaks muutunud „Project Aristotle“ koodnime all tuntud uuringu raames tehti tiimitöö soodustajate ja pidurdajate väljaselgitamiseks kahe aasta jooksul väga põhjalikud intervjuud rohkem kui 200 Google’i töötajaga 180 tiimist, mis töötasid eri riikides.

Asja paremaks mõistmiseks tuleb märkida, et Google’is tehakse vahet töögruppidel ja tiimidel. Grupid koosnevad inimestest, kelle juhid aeg-ajalt kokku kutsuvad mõne probleemi lahendamiseks, tiimid on suure iseseisvusastmega meeskonnad, mille liikmed sõltuvad projekti õnnestumisel üksteisest.

Uuringut alustades eeldati, et parima meeskonna kokkupanekul on esmatähtis leida koostööks õiged inimesed. Selgus aga, et selline laialt levinud arvamus on üllatavalt ekslik. Sellest, kes tiimi kuuluvad, on kaugelt tähtsam see, kuidas tiimiliikmed omavahel suhtlevad, tööd korraldavad ja üksteise panust hindavad. Kokkuvõttes taandus asi viiele asjale.

Kõige tähtsamaks teguriks tiimide edu juures osutus emotsionaalne turvatunne ehk kas on võimalik võtta riske, ilma et peaks kartma näiteks selliste võimalike tagajärgede pärast nagu kahtlused sinu kompetentsuses ja võimekuses. Kui inimesed tunnevad ennast turvaliselt, on nad altimad tunnistama oma vigu, neist õppima ja edasi minema. See mõjutab omakorda seda, kuidas ja kui palju infot üksteisega jagatakse. Põhimõtteliselt mõjutab turvatunne kõiki teisi aspekte, mis on seotud töötaja tulemuslikkusega.

Teised võtmetegurid meeskondade tulemuslikkuse juures olid:

* usaldusväärsus (kas teiste töö kvaliteedi ja tähtaegadega saab arvestada);

* selgus eesmärkides, igaühe rollis ja tegevusplaani olemasolu;

* kas töö tundub personaalselt mõttekas ja tähendusrikas;

* usk tehtava mõjusse ehk kas inimesed on sisimas veendunud, et nende panus on oluline.

Nagu näha, määrab tiimitöö tulemuslikkuse ära sotsiaalne, mitte tehniline mõõde. Taas kord leidis kinnitust, et enamasti osutuvad pehmed asjad kõige kõvemaks. Google’is tunnistati, et nende senised põhimõtted meeskonna moodustamisel on olnud ekslikud, ja seda teadmist ei häbenetud ka laiemalt jagada.

Iseenesest pole kõiges selles ju väga suurt uudist. Turvatundest ja töö mõttekust mõjutavatest teguritest on juhtimismõtlejad rääkinud juba palju aastakümneid (võtame või Herzbergi), head juhid teavad seda intuitiivselt. Seni polnud seda lihtsalt nii otseselt seostatud meeskonnatöö tulemuslikkusega.
Aga lisan siia ühe huvitava nüansi veel, grupikäitumise seisukohalt laiemalt. Nimelt leiti Carnegie Mellon University ja MIT uuringus, et grupi intelligentsus ei ole otseses seoses selle liikmete intelligentsusega, vaid nende keskmise sotsiaalse tundlikkusega, võrdsel määral rääkimisajaga ning naiste osakaaluga grupis. Säh sulle siis, grupi edukuseks on vaja naisliikmete olemasolu ja seda, et nad saavad meestega võrdsel määral sõna võtta.

Omavahelise suhtluse ja sotsiaalse mõõtme olulisusest on hakatud aina rohkem aru saama ja mõned firmad on asunud seda teadlikult oma igapäevategevuse organiseerimisel arvestama. Paradoksaalsel kombel jääb Google oma uuringu tulemuste rakendamisega ise hätta, ähvardades neid, kes on protesteerinud firmas toimunud seksuaalse ahistamise ja mitmete eetiliselt küsitavate asjade vastu, karjäärialase repressiooniga. Vaevalt et see kellelegi turvatunnet sisendab.