Hopsti vokile ja rokkima!

Velo, kokukas, ereliukas, trampvanker, väntlaud – need on vaid mõned jalgrattale pandud hüüdnimede pikast reast. Seda, et jalgratta kohta võib ka vokk öelda, kuulsin mitukümmend aastat tagasi ja see tekitas kuidagi mõnusa emotsiooni ning pani muhelema. Tõsiasjaga, et ratta leiutasid sumerid 3500 eKr, on ajaloolased ilmselt ühel meelel. Hoopis keerulisem küsimus on jalgratta leiutamise daatum, mis vajab vist täiendavaid arutelusid ja vaidluseid. Kindel on, et tegemist on vana leiutisega, mis aga ei tähenda, et see oleks lõplikult valmis ja täiendamiseks või edasiarenduseks justkui polekski enam põhjust. Rattale võib ju istuda üksinda, aga miks mitte ronida sellele kuuekesi, kui sadulaid on just nii palju reas. Ka rataste arv annab rohkelt mänguruumi.

Rattas, täpsemalt elektrirattas, on varjatud võimalusi näinud Eesti insenerid. Ampler on justkui peitepilt, mida tuleb mitu korda vaadata. Elegantse välimusega ratta tõeline rosin ehk elektroonika on peidetud raamitorudesse. Innovaatilise särtsuvoki sisu uuris Accelerista.com vastutav toimetaja Ylle Rajasaar, kirjutades tehnikalahendused Inseneeria lugejatele n-ö lahti.

Lisaks saab lugeda jalgrataste turvamise võimalustest, jalgrattaparklatest ja elektrirataste laadimisest ning Eesti oma inseneride edasistest plaanidest selles valdkonnas.

Ilmad on ilusad, suvepuhkused lähenevad ja ilmselt on palju neid, kes kasutavad võimalust ja tunnevad mõnu liikumisest ning liigutamisest. Miks mitte haarata vokk ja rokkida täiega, kuniks ilmad seda võimaldavad!