Huumor kui selline kellele ja miks? Kas ja kuidas kasutada nalja juhtimises?

Huumori kui suhtlusvormi eesmärgiks on naerurefleksi esilekutsumine ja meelelahutamine, see on rõõmsameelne elukäsitlus. Võõrsõnade leksikoni järgi tuleb sõna huumor ladina keelest, tähendades niiskust, vedelikku.

Heal juhil on ka naljasoon õigel kohal, kinnitab rahvusvahelise ettevõtte FILTER Group personali- ja organisatsioonikultuuri juht Merike Kim. Samas on väga oluline, et nali tabab õiget hetke.

Rahvusvahelist äri ajav Margus Tamm tunnistab, et naljatamisel võib peamine tõrge tekkida  keeleliselt, sest väga palju nalju on seotud sõnamänguga. „Teravamaid ja kahemõttelisi nalju saab teha oma inimestega, aga ärikohtumisel, kus on ka võõraid, pigem mitte,“ rõhutab ta.

Töötajad hindavad juhti, kui neil on juhiga hea ja usalduslik suhe; nad tajuvad, et juht kasutab huumorit positiivsel eesmärgil; huumor sobib hästi antud olukorda; nali ei solva kedagi.

Mida teha ja mida mitte? 

Do’s:

Saage kolleegidega tuttavaks ja looge usalduslikud suhted, enne kui hakkate nendega nalja viskama

Põimige suhtlusesse regulaarselt huumorit, et saavutada soovitud töötulemusi

Andke ka alluvale võimalus vastata läbi huumoriprisma

Don’ts:

Huumor on kohatu, kui töötajate elu on ohus või tegemist on mingi muu tõsise olukorraga

Ärge kunagi kasutage agressiivset huumorit, mis alavääristab või mõjub kiusuna

Ärge püüdke olla tööl stand-up koomik, vaid loomulik ja spontaanne.

Teemat saab põhjalikult lugeda theconversation.com „Humor can make you a better workplace leader, if you use it properly; here’s how“

Nii Merike Kim kui Margus Tamm astuvad üles 25. septembril Visionest Institute’i hooaja avaüritusel „Stardipauk!“, mis on stand-up-formaadis.