Iga eduka mehe taga on üks tark naine! Juustukuningas Erwin Wassenaari juhtum

Öeldakse, et iga eduka mehe taga on üks tark naine. Director vaatab, kuidas peab see paika hollandlase Erwin Wassenaaripuhul. Erwin hakkas müüma tõelist Hollandi juustu Tallinnas tänavu märtsis, ja vaevu pool aastat hiljem ähvardab tema äri juba üle-eestiliseks kasvada. Vaatlust aitas läbi viia Erwini abikaasa Merit Wassenaar, kes juhib ärinõustamisfirma KPMG kliendisuhteid kogu Baltikumis.

Merit Wassenaar: “Nüüd ma tean, miks mu abikaasa on ettevõtja, aga mina ei ole”

Ma arvan, et äri alustamise juures on kõige olulisem see, et sa julged riske võtta. Mul endal selline julgus puudub. Aga see-eest ilmselt tunnetan rohkem ohte – minu osa ongi selles, et mu abikaasa otsuseid väga tormates ei teeks. Esimese poe tahtis Erwin avada Tallinnas Mustika keskuses. Aga otsustasime minu eestvõttel siiski Rotermanni kvartali kasuks, mina rohkem analüüsile toetudes, Erwin rohkem kõhutundest.

Kui me juustupoe avamise plaanist tuttavatele rääkisime, siis ütles enamik neist Erwinile: „Sul on vedanud, sest sul on kodus oma turundusguru.“ Erwin naeris selle peale, aga kui asja tõsiselt hakkasime arutama, ütles ta mulle hollandlase moodi väga otsekoheselt: „Sina, Merit, oled töötanud suurtes firmades, teinud turundust autofirmas – sa ei oska juustupoodi turundada, sest sul on nii suured summad taga olnud! Tean neid turundusinimesi – nad ei saa ilma rahata mitte midagi tehtud!“ Nii et tal polnud minu suhtes mitte ainult kahtlused, vaid ta oli lausa veendunud, et minust abi ei ole, pigem kahju. Ja kui Erwin juba midagi usub, siis usub ta seda kaljukindlalt. Ta isegi ei kuulanud mind, kui ma talle Facebookist ja teistest turundusvõimalustest rääkisin. Erwinil oli turundamisel oma plaan – Hollandi rahvariides tüdrukud, kes tänaval juustu pakuvad.

Erwinil oli turundamisel oma plaan – Hollandi rahvariides tüdrukud,
kes tänaval juustu pakuvad.

Aga tegelikult läks nii, et terve rida turundusasju tuli ikkagi minul ära teha. Erwin küll protesteeris selle vastu, kui ta õhtul telekat vaatas ja mina olin arvuti taga, tegeledes juustufirma kodulehe, uudiskirja, Facebooki, trükiste või turunduslike erilahendustega. Aga teisiti polnud see võimalik, sest mu põhitöö on intensiivne ning „Juustukuningate“ asjadega sain tegeleda siis, kui õhtul lapse magama panin.

Hiljuti kuulsin, et ühes TTÜ loengus oli „Juustukuningate“ turundust heaks näiteks toodud. Siis meenus mulle üks vana lause: „Parimad luuletused sünnivad külmas, näljas ja katusekambris.“ Meie turundusideed on sündinud ka köögitoolil õhtuhämaruses, kui Erwin käis juba togimas, et tule magama!

Naudin oma põhitööd KPMGs väga ning ei taha sellest loobuda. Seetõttu olengi teadlikult „Juustukuningates“ taustajõud ning üks mu ülesanne on Erwini tagantutsitamine. Näiteks selline väike asi, et Erwin viiks juustuvaagna raadio hommikustuudiosse – tema veenmine, et ta selle mõtte tõesti omaks võtaks, võttis oma kuu aega!

Erwin on pigem visionäär, ta ei ole detaili-inimene. Erinevalt minust – Erwin ütleb minu kohta: list person. Minu seisukoht on, et kui plaani ei tee ja eesmärk pole paigas, siis sa ei tea, et oled kohale jõudnud! Võib-olla selletõttu me sobimegi.

Aga nüüd, kui „Juustukuningate“ esimene pood on Rotermannis pool aastat lahti olnud ja juurde on tulnud veel teine Nõmme turul, vaatan muhelusega, et ka Erwin on hakanud plaane üles kirjutama. Ning paari viimase kuu jooksul on ta mulle oma kõva häälega siiralt öelnud, et minu nõuannetest on kasu olnud. Ehkki algul punnis ta neile vastu, vaat et oli pahanegi!

Hiljuti käisime puhkusel Kesk-Euroopas ning tegime ühel päeval pikema autosõidu. Võtsime teel teemaks ühe probleemi, mille arutamiseks kulus tubli tund. Olime selle lahendamist edasi lükanud, sest meil ei olnud varem lihtsalt aega ega energiat. Pakkusin Erwinile välja mitu lahendust, mida annaks teha kohe, kui koju jõuame, järgneva kuu jooksul ja ka pikemas perspektiivis.

Erwin üritas küll protesteerida: tal on puhkus – miks me tööasjadest räägime. Aga arvestades meie olukorda – minu pingeline töö KPMGs, õhtul väike laps – vastasin talle: „Kui oskad öelda parema aja, siis ütle, jään kohe vait!“ Ta ei vaielnud vastu ning jäi kuulama.

Igasugu päringud, lepingud ja reklaamiettepanekud tulevad eesti keeles, nii et Erwin saadab need mulle edasi. Vahel on tõeline meiliuputus! Seetõttu olen leidnud ka Erwinile häid abilisi, sest kuskil on piir sellele, mida jõuan põhitöö kõrvalt teha.

** *** **

Juustu juurde jõudis Erwin juhuslikult – ta läks Tallinnas üle-eelmiste jõulude ajal ühel heategevusüritusel appi Hollandi juustu müüma ja müüs terveks päevaks plaanitud koguse pooleteise tunniga maha! Aga äri õnnestumise taga on Erwini loomupärane läbilöögivõime, teeme-ära-mõtteviis.

Kui ta esimese poe avakõne pidas, ütles ta, et plaanib kahe aasta jooksul kuus poodi avada. Pean tunnistama, et mõtlesin siis, et see on ju lubadus, oleks võinud väiksema numbri öelda, kas või neli. Aga see näitabki, miks tema on ettevõtja ja mina ei ole.

Nüüd, pool aastat pärast esimese poe avamist on Erwinil kaks poodi juba lahti, detsembris avab uksed kolmas (Lasnamäel), neljanda ja viienda poe avamise läbirääkimised Tartus ja Pärnus on lõpusirgel ning kuues ühes ehitatavas kaubakeskuses on ka kokku lepitud. Areng on olnud meeletu! Kusjuures hollandlase uhkusega ei ole ta nüüd enam läinud nendesse kaubanduskeskustesse, kus teda algul üldse jutule ei võetud või pakuti sõna otseses mõttes orjalepinguid.

Aga finantsplaneerimises on Erwin täiesti geenius. Viimaste jõulude ajal istus ta meie kipaka koduarvuti taga ning tegi Excelis viie aasta finantsplaani. Siis me ju ei teadnud, kas tol ajal pimedasse ja tühja Rotermanni keskusse astub keegi sisse või ei – me ei teadnud, mis palgaga me inimesed üldse tööle saame. See tundus mulle niivõrd julge ja imetlusväärne!

6. märtsil 2012 avasime poe ja ta oli märtsikuu käibe nonde jõulude ajal väga täpselt paika pannud – see erines vaid 50 euro võrra!

Lisaks sellele on ta väga sageli ise poodides kohal. Algul pani ka tunked selga ja lõhkus ise ühe seina maha, sest ehitusfirma ei suvatsenud nii lihtsat tööd ette võtta. Ta näitab, põll ees, müüjatele Hollandi teeninduskultuuri kohta ise eeskuju – kuidas sa teisiti viiele eestlasele, kes tööle tulid, sealset teeninduskultuuri õpetad? Kui aga pood oli parajasti ostjatest tühi, võttis Erwin ise juustutaldriku ja läks õue kliente otsima. Kümnest inimestest kolm, kes olid juustu maitsnud, tuli poodi juustu ostma.

Kümnest inimestest kolm, kes olid juustu maitsnud, tuli poodi
juustu ostma.

Erwinit ajab tõeliselt närvi mõnede siinsete ametnike suhtumine, kes ei püüagi asjast sisuliselt aru saada, vaid ajavad näpuga rida ja teevad linnukesi. Esimene pahandus tekkis sellega, miks on juustud riiulil, mitte külmkapis – aga Hollandis on ju eluaeg riiulilt juustu müüdud! Erwin on siiski suutnud kuidagi diplomaatiline olla ja kompromissi saavutanud, ehkki lahtised juustukerad tõstab ta nüüd ööseks külmkappi. Ametnike rahustuseks.

Merit ja Erwin

Merit ja Erwin tutvusid viie aasta eest JCI konverentsil Maastrichtis. Koju tagasi sõites ei olnud Meritil mingit tunnet, et sellest kohtumisest võiks areneda mingi suhe või kogunisti abielu.

Aga Erwin arvas teisiti. Neil oli jutuks olnud, et Merit armastab hullupööra kreembrüleed. Nii selgitaski Erwin interneti abil välja Tallinna parimad restoranid ning võttis kontakti Egoisti omaniku Dmitri Demjanoviga. Ja kui Merit pärast konverentsi tööle läks, ootas teda töölaual imeilusas pakendis kreembrülee, peal südamekujuline suhkruvaap ning kõrval hõbelusikas.

Mõned aastad kahe riigi vahel jagamist, ja siis otsustati abielluda, laps saada ning valida elukohaks Eesti. Täpselt kaks aastat tagasi tuli Erwin Eestisse ning hakkas juustupoe avamist ette valmistama. Vahepealne mänedžeritöö hotellis Kolm Õde lükkas juustuäri edasi, kuid tänavu 6. märtsist on esimene traditsiooniline Hollandi juustupood „Juustukuningad“ Rotermanni keskuses avatud.

Muide, kreembrülee oli magustoiduks ka Meriti ja Erwini pulmapeol.