Juta ja Henri Raudnaski maailm täis maitseid

 

Vana Euroopa mõistes alles verinoored Juta (36) ja Henri (37) Raudnask on jõudnud juba koos ümber maailma reisida, kaks tütart ilmale tuua ning eksootilisi maitseaineid importiva ettevõtte Umami käima lükata. Novembris avas tegus paar kaupluse Tallinna südames Baltika kvartalis ning jagab sel puhul Directori lugejatele elu-, äri- ja kokakunstisaladusi. Põnevaid maitseid ja elamusi vahendab Directori kaasautor Eva Ladva.

Henri tunnistab, et kui Juta suureks kireks on toiduvalmistamine, siis tema armastab hästi süüa. Ikka korralik kolmekäiguline lõuna ja hästi maitsestatud road. Henri soov maitsvat toitu süüa innustas Jutat oma kokandusoskusi üha filigraansemaks lihvima ning aina uusi ja uusi maitseid katsetama. Naine meenutab heldimusega oma sünnipäeva lapsepõlvest, mil tema soovil ja juhtimisel valmisid road nõukaaegsest kokaraamatust „Maailma köök“: „Enamik eksootilisi maitseid oli tookord millegi koduse ja käepärasega asendatud, aga mind see ei morjendanud!“

Haaramegi härjal sarvist ning hakkame intervjuu kõrvale ühiselt süüa tegema. Menüüs on jõulupart. Õigemini, Raudnaskid kokkavad ja mina maitsen veini ning panen toiduvalmistamise nippe kõrva taha. Juta poetab vestlusesse aeg-ajalt teravmeelsusi, justkui maitsestaks ta toitu hõõguvtulise tšillipipraga; Henri mõjub naerusuise ja leebelt tasakaalukana. Tundub, et Raudnaskide peres on yin’i ja yang’i tasakaal hästi paigas.

„Armastan sind nagu soola!“

Juta asetab mu ette viis purki eri värvi soolaga, igal sordil ise maitseomadused ja kasulikud mineraalid sees, mis töötlemata soolades kenasti alles on. Ühes purgis on tervise- ja ökopoodidest tuntud heleroosa Himaalaja mäesool, aga selle kõrval ilutsevad klaasanumas suured ümmargused sinakasvalged soolapallikesed, järgmises tökatmust sool, siis viikingite suitsusool ja oh, mis kõik veel! Milline õnn, et keskajal vaid rikkamate ülikute toidulauda kaunistanud sool jõuab tänase elatustaseme juures iga soovija lauale. Juta kõneleb pragmaatilise eestlannana, kuidas tervise seisukohalt piisaks üksnes sellest, kui igapäevane sool kodus heleroosa Himaalaja mägedest pärit maitseainega asendada. Gurmeesool on tervislik luksus taskukohase hinnaga.

Lisaks soolavalikule tutvustab Juta mulle veel mustikaäädikat, mille ta esmalt siirupiks keedab ja sellega siis jõulupardi üle pintseldab, ning kuivatatud kaneeliõisi ja mitmesuguseid pipraid. Maitsen hoolega kõike, mida pakutakse, ning tõden endalegi üllatuseks, kuidas maitsed mu suus sõna otseses mõttes ellu ärkavad. Pipraterad ei kõrveta valusasti suulage, vaid maitsevad tuliselt, mõnusalt, vürtsikalt. „Igal pipral on oma nüanss,“ selgitab Juta, miks Umami poes vürtsiriiul vaid tavapärase musta ja valge pipraga ei piirdu. Ja kaneeliõied maitsevadki täpselt nagu… kaneeliõied! Mahedalt ja hästi mõnusalt kaneeliselt.

Kirglikud reisijad

Lisaks kokandushuvile liidab neid veel teinegi kirg – reisimine ja uute paikade avastamine. Algul külastasid nemadki tavaliste turistide kombel ühte linna või riiki korraga, kuid ühel päeval, kui Juta esimese lapsega kodus oli, hakkas nende peas küpsema plaan sõita kogu perega… aastasele ümbermaailmareisile! „See tundus esmapilgul täiesti hullumeelse ettevõtmisena!“ tunnistab Juta, kes pole harjunud alla andma. „Ehkki olime keskmise eesti pere kohta tol ajal majanduslikult täitsa heal järjel, polnud ka meil ümbermaailmareisi raha paugupealt kusagilt võtta.“ Mõni aeg hoolikat planeerimist ja eelarvestamist, kodumajutusportaali couchsurfing.org avastamine ja noor perekond startiski 2009. aasta kevadel maailma avastama. Hulljulgete reisisellide tegemistel hoidis kätt iganädalaselt pulsil Naisteleht, kuhu Juta kolumneid kirjutas.

Uurin Henrilt ja Jutalt, miks nad otsustasid ümber helesinirohelise palli sõita nüüd, noores eas, selmet usinasti tööd teha, raha koguda ning vanaduspäevi palmi all viietärnihotellides veeta, mitte võõraste inimeste diivanil magada. Couchsurfing’u kultuuris on veel väga hästi läinud neil reisisellidel, kes tõesti sohval puhata saavad. Pahatihti tähendab diivanisurfamine hoopis põrandal magamist.

„Elus tuleb kõik asjad ära teha kohe!“ hüüatab mu küsimuse peale Juta. „Kui endal on veel lusti seigelda ja su kõrval on inimene, kellega soovid seiklusi ette võtta.“ Henri selgitab, et sohvasurfamise võlu on turisti staatusest pääsemine ja tõeline kohaliku eluolu tundmaõppimise võimalus: „Sa suhtled inimestega nende oma kultuuri sees, magad nende harjumuspärases keskkonnas, sööd sama toitu mida nemadki. Couchsurfing kaotab ära piirid riikide vahel ja uusi sõpru võib leida tundidega.“ Mõlemad uljaspead soovitavad kindlasti kasvõi kordki elus diivanisurfari elu järele proovida.

Ehkki Juta tunnistab, et ümber maailma sel moel reisida oli natukene väsitav. „Couchsurfing ei ole tasuta kodumajutus,“ rõhutab naine. „Sa pead võõrustajatega suhtlema, neile oma kultuuri tutvustama ja toitu valmistama. Pole nii nagu hotellis, et lükkad tagantkätt ukse kinni ja istud päev läbi oma toas, kui soovid.“ Perekond Raudnaskide ümbermaailmaseiklustest on ilmunud raamat „Samba, sake ja tšillikaun“.

Koduperemehe elu ja pereäri tagatuba

Räägime toidutegemise kõrvale Raudnaskide elust ja tegemistest. Juta karjääritee on olnud niisama kirev kui Umami poodide tänane tootevalik. Lisaks elustiili- ja persoonilugude kirjutamisele mitmetele ajakirjandusväljaannetele on Juta pidanud näiteks nii osakonnajuhataja asetäitja ametit PRIAs kui töötanud tõlketiimi tehnilise assistendina Euroopa Komisjoni esinduse juures Luksemburgis. Tööd Juta ei karda, hoopis vastupidi – niisama käed rüpes istumine ei sobi talle üldse.

Henri on töötanud pikalt panganduses – enne maailmareisile minekut töötas ta aastaid Swedbank Liisingus regioonide juhina ja enne seda Eesti Põlevkivis. Samuti ei häbene Henri tunnistada, kuivõrd rahul ta oli koduse abikaasa eluga Kesk-Euroopas ajal, mil Juta töötas euroametnikuna. „Kodus olles avaneb meeletu ajupotentsiaal!“ kiidab mees eluperioodi vahetult enne Umami palli veerema lükkamist. „Loed raamatuid, viid lapse kooli ja tood koju, jalutad ringi – ja kui kõrgelt mõtted lendama hakkavad!“

Kui uurin Juta ja Henri käest eduka pereäri saladusi, siis tunnistavad abikaasad, et kõige olulisem nii äri- kui abielusuhetes on arvestada teise inimese eripäraga ja lasta tal olla just see, kes ta on. „Me ei egotse teineteise kallal enam üldse,“ tõdeb Juta ja Henri noogutab. Kooselu alguses oli vaja teineteisega lihtsalt kohaneda, kinnitavad mõlemad. Ühe saladuse Henri siiski paljastab ja selleks on neurolingvistiline programmeerimine ehk NLP. Wikipedia liigitab NLP pseudoteaduseks. „Mina mõtlen nii, et kui üks meetod töötab, siis kas ongi nii oluline, missugune selle teaduslik seisukoht on!“ ütleb Henri. Ta selgitab, et NLP puhul kasutatakse hästi palju nii teisega suheldes kui oma mõtlemist juhtides sõnu ja elemente, millega inimene on juba harjunud, kõnetatakse teda n-ö tema omas keeles. Aju-uuringud kinnitavad täiesti tõenduspõhiselt, et igaühel meist on sõnadega ja ka lõhnadega ning maitsetega seotud omad mälestused ja aistingud. Mis on ühe inimese jaoks hõrk ja meeldiv, võib teisel südame pahaks ajada. Just NLP on õpetanud abikaasasid teineteisega rohkem arvestama ning ka ümbritsevasse maailma ja inimestesse tolerantselt suhtuma. „Teisi inimesi ei saa muuta, saab muuta vaid oma suhtumist neisse ja selle tulemusena muutub ka ümbritsev maailm,“ kinnitab Henri.

Otsuste vastuvõtmisel on paaril kindel põhimõte: võidab parim lahendus, mitte sinu või minu oma. Tõepoolest, ka tänapäeva juhtimisgurud kinnitavad, et just nõnda sünnib sünergia ja äril läheb hästi. Intervjuu käigus valmib mahlakas jõulupart mustikase maitse ja heleroosa lihaga. Hõrk suutäis sobib ideaalselt Henri pakutud veiniga – Bordeaux’ piirkonnast pärit 2010. aasta Chateau Calendreau. Apelsinitükid salatis koos ume-ploomiäädikas marineeritud šalottsibulaga panevad toidunaudingu i-le täpi. Õhtu lõpetuseks pakub Juta kõigile veel tassikese chemex-kannuga valmistatud kohvi.

***

Juta 3 soovitust, kuidas igapäevane toidulaud tervislikumaks muuta

• Vaheta tavaline lauasool Himaalaja teemantsoola vastu, ka toidu valmistamisel!
• Vaheta valge suhkur rafineerimata roosuhkru vastu, ka toidu valmistamisel!
• Vaheta oma praadimisõli kookosõli vastu! Võid kasutada rafineeritud kookosõli, millel pole maitset – õli kasulikud omadused on suures osas säilinud.

***

Umami ärifilosoofia

Umami pereäri, mis pakub nii e-kaubamaja, tavalist toidupoodi, horecatooteid kui koolitusi, sai alguse Juta ja Henri soovist luua endale ise töö- kohad, mis ei sõltuks asukohast ega kellaajast. Kuna mõlemad naudivad nii kokakunsti kui eksootiliste maade avastamist, siis otsustati hakata maailma maitseid kodumaale importima. Lisaks puudusid 2011. aastal meie kaubandusvõrgus paljud täiesti elementaarsed koostisained näiteks Aasia või Lõuna-Ameerika roogade valmistamiseks, nii et laia valikuga vürtside, soolade ja teiste gurmeetoodete turunišš oli täitmata.

Loome kliendi jaoks väärtust, mitte lihtsalt ei müü toidukaupa. Testime tuhandeid tooteid, katsetame ja valime iga toote seejärel ükshaaval välja. Küsime klientidelt tagasisidet ja seda, mida nad sooviksid meie poelettidelt näha. Pakume toodete kohta võimalikult palju infot, ideid, mida nendega teha ja tasuta retsepte.

Soovime pidevalt areneda ja olla sammukese ees kiiresti muutuva toidumaailma arengutest. Loeme rahvusvahelisi ajakirju (lemmik on Food & Travel), veebilehti ja käime messidel.

Seame endale kõrgeid eesmärke! Nende saavutamiseks on oluline pü- hendunud meeskond. Meie soovitus: koonda enda ümber võimekas tiim!

Suurim õppetund. Ära põe! Seda õpime iga päev ja pole ka veel täielikult omandanud. Nagu NLP ütleb: there is no failure, only feedback!

Klienditeeninduse filosoofia. Paku klientidele rohkem, kui nad ootavad: kiire teenindus, kiired vastused, isiklik suhtlus. Pea lubadustest kinni – Eesti on väike ja iga klient on oluline. Kui klient pole mõne asjaga rahul, siis tee kõik endast olenev, et tal jääks vaatamata ebaõnnestumisele meeldiv tunne ostukogemusest.

Umami on elustiiliettevõte.

Henri ja Juta teevad tööd ja lõõgastuvad mõnusalt mitmeid tegevusi kombineerides: sõidavad puhkusereisile minnes äripartneri juurest läbi ning kindlasti õpivad igas uues riigis või piirkonnas kohalikke kokandussaladusi. Nad on võtnud sihiks igal talvel kuuks või pooleteiseks oma kodumaise kontori mõne põneva toidukultuuriga lõunamaa vastu vahetada, et oma põhjamaisest hilissügisest puretud hingepatareisid laadida, keskkonda vahetada ning uusi ideid ja maitseelamusi äri tarbeks ammutada. Lapsed on sel ajal koduõppel ning nad reisivad ema-isaga vapralt kaasa. Sel talvel ootab perekond Raudnaske ees kirglik ja kuum Mehhiko.

***

Juta ja Henri Raudnask on koos…

… käivitanud eksootilisi maitse- ja toiduaineid müüva ettevõtte Umami

… avanud gurmeekauplused nii Tallinnas (Veerenni 24) kui Tartus (Vaksali 5)

… avaldanud retseptidega reisikirja „Samba, sake ja tšillikaun“ ning kaks kokaraamatut: „Tervislikud ürdid ja vürtsid“ ja „Tervislikud õlid ja äädikad“

… reisinud aastatel 2009–2010 koos vanema tütrega ümber maailma

… elanud Eestis, Tais ja Luksemburgis

… kahe imearmsa tüdruku Eva Maria (11) ja Emily Victoria (3) vanemad

***

Maailmaränduri vürtsikas pardifilee apelsini-šalottsibulasalatiga

Pearoog:

• pardifilee
• naturaalne mustikaäädikas (nt Huilerie Beaujolaise Prantsusmaalt)
• kaneeliõied Madagaskarilt
• värske tüümian
• Tasmaania pipar Austraaliast
• paradiisiterad Etioopiast
• sabapipar ehk kubeeba pipar Indoneesiast
• must pipar (nt Penja pipar Kamerunist) ja sool

Salatiks:

• salatisegu
• apelsin
• šalottsibul
• meeäädikas (nt Huilerie Beaujolaise Prantsusmaalt)
• ume-ploomiäädikas
• külmpressitud oliiviõli
• värske tüümian
• värske pipar