Kas palgatöötaja on loll?

Mõni aeg tagasi algatas üks tuttav oma näoraamatu seinal tugevaid arvamusavaldusi toonud diskussiooni väitega: „Palgatöö on nagu üürikorteris elamine – lühiajaliselt võib see olla vajalik, aga pikas vaates arusaamatu.” Usun, et ta provotseeris, aga kuna sellist suhtumist võib ettevõtjate hulgas rohkemgi leida, siis otsustasin sel teemal paar küsimust kirja panna. Loe ja mõtle neile. Kirjutab Mikk Tamme.

Kas ettevõtja, kes nii väidab, arvab, et palgatöötajad on lollid või mõistmatud? Kuidas siis üldse ettevõtjaid olla saaks, kui poleks palgatöötajaid? Kas kõik peaksid olema ettevõtjad? Oma pisikese ühemehefirma omanikud või suurettevõtte osanikud?

Kes on aga tegelikult ettevõtja? Kas inimene, kes on hakanud vabakutseliseks konsultandiks ning müüb teenust oma ettevõtte väljastatud arvete alusel, on tegelikult ikka ettevõtja või on ta põhimõtteliselt palgatöötaja teistel juriidilistel alustel? Kas igapäevast tööd tegev omanik, kelle ettevõte kukuks tema eemaldumisel kokku ja kellel jääks palk igapäevast tööd tegemata teenimata, on ikka ettevõtja?

Lisaks mõtleme vabadusele. Kas ettevõtlikul palgatöötajal pole mitte suurem vabadus valida, kus ta töötab ja mida ta teeb, kui inimesel, kes oma ettevõtet aastate jooksul üles ehitab? Kas üürikorteris elamine ei anna ettevõtluses nii hinnatud kulude paindlikkust võrreldes kolme-neljakümne aastase fikseeritud kohustusega? Kas ületöötav ettevõtja on parem olla kui kell viis uks enda järel kinni panna ning minna ja oma lastega mängida?

Ja lõpuks on ju küsimus eesmärgis. Kas ettevõtja ja ettevõtte eesmärk on maksimaalselt kasumit teenida? Kas ettevõtte, ettevõtja ja ka palgatöötaja eesmärk pole mitte tegelikult midagi väärtuslikku ära teha? Pakkuda teenust või toodet, mida inimestel päriselt vaja on? Kasum või palk on siinkohal ju ainult üks mõõdupuu, mis näitab, kas inimese tööl on väärtus.

Kõik meie valikud on isiklikud ning vastavad sellele, mida kõige rohkem väärtustame. Mõned hindavad ettevõtjaks hakkamist ja mõned suurema organisatsiooni kaudu oma panuse andmist. Ettevõtjad ja palgatöötajad ei saa eksisteerida ilma üksteiseta, nii et kas on ikka mõistlik oma käitumises ja arvamustes väljendada üldistavat mõistmatust? Äkki see näitab ainult, et liiga vähe on püütud teiste motivatsiooni mõista. Väärt organisatsiooni aluseks on samas aga juhid, kes suudavad mõista kõiki osapooli.
Mõistvamat juhtimist kõigile!