Kui sa oma ettevõttes töökohti ei loo ja äri ei kasvata, siis sa pole ettevõtja, vaid asutaja

2012. aastal otsustas Herty Tammo koos partneriga asutada Eesti esimese ärikiirendi Startup Wise Guys. Kümne aastaga on investeeritud üle 250 startup’i 45 riigis. Nende programmides on osalenud peaaegu 1100 asutaja üle ilma. 2021. aasta The Europas Awardsil kuulutati nad Euroopa kuumimaks startup-kiirendiks. Ja paar aastat tagasi liitusid nad ainsana Eestist maailma tippkiirendite võrgustiku Google Developers Launchpadiga, et arendada koos Baltikumi ja Ida-Euroopa startup’induse ökosüsteemi. Tammo sõnul on see kõik alles algus. Küsis Tuuli Elstrok.

Kuidas teist ettevõtja sai?

Mu isa alustas ettevõtlusega 1992. aastal, kui lõi terasvaate tootva ettevõtte Estanc. Õppisin 90. aastate lõpus EBSis ja liitusin isaga 1995. aastal, kui asutasime koos uksetehase Tammer. Juhtisin seda igapäevaselt ülikooli kõrvalt, siis aga andsin üle õemehele, kes tegeles sellega samuti aastaid, ja nüüd juhib seda mu vend. Osalen siiamaani nii Tammeri kui Estanci nõukogu töös. Nii et mul on pereettevõtluse taust, olen selle pisiku isalt saanud, kui talle 16-aastaselt appi läksin. Nüüd on mu enda poeg 16aastane ja teeb ka oma ettevõtet. See käib ilmselt geenidega kaasas. 1997. aastal panin ka püsti oma arvutiäri – see oli riist- ja tarkvarahooldus, selline lihtsam IT-äri, mille aastaid hiljem maha müüsin. 2007. aasta lõpus alustasin ingelinvesteeringutega, 2009. aastal olin kaasasutaja Ridangos, mis on eestlastele tuntud kui rohelise ühiskaardi oranžide validaatorite arendaja. Sellega tegelesin ligi 11 aastat, selle aasta veebruaris ostis üks Eesti taustaga erakapitalifond selle ära – oli päris meeldiv väljumine.

Ja milline oli Startup Wise Guysi algus?

Olin startup-maastikul juba õige mitu aastat päris aktiivne olnud. Eestis tegutses Startupi Juhtide Klubi nime kandnud ühendus (nüüdne Asutajate Selts), mille president ma ühe aasta olin, ja seal oli arutelu, kas Eestisse on oma startup-kiirendit vaja. Samal ajal, 2012. aastal kaitsesin ka magistrikraadi ja – naljakas lugu – ka oponent küsis minult kaitsmisel, kas siin on oma kiirendit vaja. Mina vastasin, et ei ole vaja, saadame kõik Ameerikasse! Pool aastat hiljem tegime sellesama oponendiga, kes oli ka Arengufondis, Startup Wise Guysi ehk Eesti esimese idufirmade kiirendi. Arengufondile lisaks kaasasin 13 erainvestorit. Sealt alates ma rohkem ettevõtteid pole asutanud, sest on käinud üks suur ehitamine ja investeerimine. Tänaseks oleme investeerinud umbes 250 ettevõttesse 45 riigis, meil on toodete arendamisele ja äriklientidele müügile suunatud programmid. Just alustasime Poolas ja varsti Taanis ning uue aasta alguses pakume kiirendiprogrammi ka Ida- ja Lääne-Aafrikas. Koos online-programmiga oleme aidanud ligi 1100 ettevõtjal startup’i luua. Nii et oleme praegu laienemisfaasis, kus proovime veel paljusid riike kaasa tõmmata.

Mille järgi valite riigid, kuhu laieneda?

Eks me vaatame oma võimalusi ja riigi arengutaset ning hindame, kui palju perspektiivi seal riigis näeme. Vajame kindlasti ka kohapealset partnerit, sest ise ei jõua igas riigis kohal olla. Kiirendiprogrammi teeme siiski ise, investeerime sellesse 50:50, st pool investeeringust tuleb meilt ja pool kohalikelt investeerijatelt. Aga pigem ei olegi nii olulised riigid, vaid see, mis faasis keegi oma startup’iga on.

Mida need kiirendiprogrammid endast kujutavad?

Wise Guysil on tasemete järgi eri programmid. Kõige esimest viime läbi koos EBSiga, ka mu enda poeg käis seal paar aastat tagasi. See on mõeldud 16–20aastastele koolinoortele – nimetame seda Young Entrepreneursi programmiks, mis on omamoodi suvekool või -laager. Seal räägime, mis see startup-maailm on, et noored saaksid aru, kas nad üldse soovivad sellest osa saada.

2012. aastal kaitsesin ka magistrikraadi ja – naljakas lugu – ka oponent küsis minult kaitsmisel, kas siin on oma kiirendit vaja. Mina vastasin, et ei ole vaja, saadame kõik Ameerikasse!

Järgmiseks tuleb online-programm, kus me osalust ei võta ja investeeringuid ka ei tee. See on suunatud neile, kellel on näiteks idee ja meeskond olemas, aga kes on investeeringute tegemiseks veel liiga varases faasis. Seda oleme teinud umbes 500 startup’i asutajale mitu korda aastas ja paljudes riikides üle maailma. Seejärel jõuame tasandini, kus oleme kõige rohkem toimetanud – see on MVP (minimum viable product) tase, kus sul peab olemas olema minimaalselt elujõuline toode. Siin me juba investeerime, reeglina 55 000 eurot, ning küsime ka osalust, mille protsent veidi kõigub. Edasijõudnute tasandil ehk nn scale-up-programmis on startup’idel juba suurem tiim ja rohkem käivet ning nad soovivad oma kasvu kiirendada, näiteks uutele turgudele siseneda. Investeering on 150 000 eurot. Eelviimases faasis investeerime startup’idesse nii, et nad programmi ei tulegi. Näiteks kandideerib meile keegi, ent leiab siis, et mõni teine programm on talle sobilikum, või ta ei tahagi ühegi programmiga liituda. Sel juhul on meil oma fondis vahendid selleks, et saame ikkagi investeerida, kui see on seda väärt. Viimane tase on meie investeerimisfond oma portfelli ettevõtetesse, kellel läheb kõige paremini ja kes kaasab teistelt investoritelt suurema investeeringu.

Kas on mingid piirkonnad, kuhu te ei investeeri?

Meie fookus on seni olnud Kesk- ja Ida-Euroopa tehnilisel talendil, kes oskab toodet teha, aga vajab abi müügis, turunduses, äriarenduses või finantsis. Võtame vastu parimad startup’id üle maailma, ent muidugi on jurisdiktsioone, kuhu me oma raha ei pane, nt Venemaa ja Türgi ettevõtted. Sel puhul teeme koostööd e-residentsusega, palume oma ettevõte Eestisse teha ning investeerime sellesse.

Kas Startup Wise Guysi algne idee on kümne aasta jooksul ka muutunud?

Idee on muutunud väga vähe. Alustasin selle ettevõttega, sest olin perest kaasa saanud arusaamise, mis ettevõtlus on. Aga maailmas on palju neid, kellel pole sellist tausta, ja neil oleks vaja kedagi, kes annaks nõu ning oleks nende ettevõtluse n-ö tugistruktuur. See tähendab kedagi, kes ei patsuta lihtsalt õlale, et hästi tehtud, vaid panustab ka ise sinna ettevõtmisse oma raha, kusjuures äri hävides kaotab ka tema oma raha. See mõte kannustab mind tänaseni.

Kui suureks plaanite areneda?

Väga suureks! Ambitsiooni puudust meil ei ole. Lõpetame just oma nelja aasta strateegiat, milles kasvunumbrid on päris ambitsioonikad. Kui sel aastal tegime 70 investeeringut, siis järgmisel tuleb neid julgelt üle 100, isegi kuni 120.

Millised on peamised väljakutsed teie töös?

Investeerimise mõttes tuleb leida kõige auahnemad ja nutikamad asutajad, kellel aitame ettevõtet ehitada ja ettevõtjaks saada. Firma võib asutada igaüks, aga kui sa töökohti ei loo ja äri ei kasvata, siis sa ettevõtja pole. Siis oledki asutaja. Meie tahame luua rahvusvahelisi kestlikke ettevõtteid ja aidata asutajatel saada ettevõtjateks, kes muudavad maailma paremaks. Muidugi, kõigile ettevõtlus ei sobi. Pagaritöökoda suudab ehk üks inimene kümnest teha, aga rahvusvahelist startup’i paar inimest 100st. Seal ongi rohkem tuge vaja. Ka oleme selgelt liikunud kestliku ettevõtluse poole ja vaadanud sellest tulenevalt ümber nii oma missiooni kui visiooni. Me ei taha investeerida sellesse, mis pole jätkusuutlik. Toode ise ei pea tingimata jätkusuutlik olema, aga startup’i mõttelaad ja olemus peavad selle ideega haakuma.

On jurisdiktsioone, näiteks Venemaa ja Türgi, kus teeme koostööd e-residentsusega ja palume asutajatel oma ettevõte Eestisse teha ning siis investeerime sellesse.

Viimasel ajal on meile oluliseks teemaks saanud vaimne tervis, nii et kaalume praegu psühholoogi võtmist majja. Taust on see, et oleme üle kümne korra näinud startup’ide asutajate nn lahutust. See on pikk ja valulik ning kohati keerulisemgi kui abielulahutus. Teeme töötubasid, püüame asutajaid aidata. Lepingutega on mõned tingimused küll kaetud, aga alati sellest ei piisa, sest tunded keevad sageli ikkagi üle pea. Püüame siis seda olukorda pooltele vahendada ja leida mõistliku tee. Oleme ju ise neis ettevõtmistes osanikud ja huvitatud sellest, et nad lõplikult tülli ei läheks ning äri ikka jätkuks. Ma väga ei usu neisse inkubatsioonimudelitesse, mis ei investeeri enda ja oma investorite raha – siis ei lähe startup’is toimuv ju nii palju sulle korda. Meie peame tegema mis iganes, et neil hästi läheks.

Milline on Wise Guysi ettevõttekultuur ja kuidas see väljendub?

Me oleme asutajasõbralikud, meil on nendega samasuunalised huvid. Oleme ju ise iga ettevõtte väikeosanikud ja kui tuleb otsustada, kelle huvide eest seista, siis startup’ide asutajad on alati esimesed. See tähendab, et püüame nende motiividest aru saada, pakume sõbralikke investeerimistingimusi ja anname sageli ka järgmise raha, et nad saaksid edasi kasvada. Samuti anname avatud tagasisidet. Nimetame seda ise no bullshit kultuuriks – me ei keeruta, ütleme asjad välja nii, nagu nad on. Asutaja asi on seda infot siis kas kasutada või mitte. Jagame tiimis ka edu, kaasame töötajaid osanike hulka, anname aru, korraldame ühisüritusi… Usume, et inimene peab armastama seda, mida teeb. Uusi tiimiliikmeidki leiame lisaks avalikele konkursitele sageli oma ökosüsteemi seest, nii et teame nende soovi jagada meiega sama missiooni. Meil on väga lahe koos töötada – meie inimesed teavad paljudest asjadest palju, nad on eri riikidest, energilised ja nutikad. Ja eks see töö ise on ka väga motiveeriv, üks maailma parimaid – saad töötada koos asutajatega, kes teevad mitte millestki midagi väga suurt.

Kui asutaja muutub juhina pudelikaelaks, siis on ehk mõttekas tuua mõni teine juht appi ja võtta ise mõni teine positsioon. Ning kui juhina kokku jooksed, on kasulik aru saada, et sina oledki takistus.

Startup Wise Guys pole just kõige tavapärasem nimi…

See on üks pikk lugu. Kui alustasime 2012, siis arutasime nime teemat Startupi Juhtide Klubis ja isegi Garage48s oli koosolek, palju inimesi laua ümber. Toona oli üheks kuulsaks fraasiks Estonian Mafia, mis tekkis ühel Londoni üritusel, kus kutsuti startup’e oma ideid esitlema ja kus oli väga palju eestlasi. USAs oli PayPali maffia (grupp endisi PayPali töötajaid, kes on asutanud terve hulga tehnoloogiafirmasid nagu Tesla, LinkedIn, SpaceX, YouTube jne) juba kuulus ja sellega loodi siis paralleel. Arutasime seda nime ja mõtlesime, et noh, kui helistada maksuametisse ja öelda, et oleme Eesti maffiast, siis see ei kõla eriti hästi. Aga mõte iseenesest meile meeldis. Wiseguy on maffiafilmides ja -seriaalides tuntud kui veidi edev ja ülbe maffia liige. Meie muidugi maffia teenuse pakkumisega ei tegele, aga see oli kuum teema ja nii jäigi. Alguspäevadel kasutasime maffiatermineid ka ametinimetustena. Mu partner kutsub vist siiamaani end El Patron’iks. Mina olin The Don. Ameerikas sai sellega palju nalja, õppisin kaks aastat Silicon Valleys riskikapitaliinvesteeringute tegemist ning kui ulatasin kellelegi oma visiitkaardi, kus see kirjas, siis hüüdsid kohe kõik: „Oi, anna mulle ka, nii äge!“ Siin ka küsiti, et mis see on, ja ma vastasin: turundus! Tuleb silma paista, õpime seda ameeriklastelt.

Mis omadused peavad ühel juhil olema?

Räägin siin pigem ettevõtte asutajast kui juhist. Tal peaks olema ambitsiooni ja tahtmist juhiks areneda, sest vaevalt et ta algul hea juht on. Startup’i arengutsükkel võib poole aastaga tohutult palju muutuda: teine tehnoloogia, struktuur, turud, probleemid. Kui asutaja muutub juhina pudelikaelaks, siis on ehk mõttekas tuua mõni teine juht appi ja võtta ise mõni teine positsioon. Ning kui juhina kokku jooksed, on kasulik aru saada, et sina oledki takistus. Juhil peab olema energiat, ambitsiooni, järjepidevust ja visioon. Ta peab suutma palgata väga hea meeskonna, meelitama enda juurde parimad talendid. Meie valdkonnas on üks väga tuntud ütlemine: kui sul on A-taseme toode, aga B-taseme asutaja, suudab ta selle hea toote ära rikkuda. Samas A-taseme asutaja suudab ka B-taseme tootest A+ toote teha.

Kas juhtimine on üldse õpitav?

Poolas ühel konverentsil arutasime, et kas ettevõtjaks sünnitakse või saadakse. See on minu meelest juba raskem küsimus. Aga juhtimine on õpitav, sa pead lihtsalt tahtma seda teha. Muidugi kõigile see ei sobi, mõni tahab toodet arendada või teadust teha. Juhtimine on töö inimestega, mis on väga raske, aga jah, siiski õpitav. Materjali on ju tohutult.

Kuidas te end juhina kirjeldate?

Minu ülesanne on saada head, endast targemad ja mind täiendavad inimesed paati ja anda neile siis vabadust. Ma pole kindlasti kontrollifriik, kes igas asjas näpuga järge ajab. Meil on kolm partnerit ja me täiendame paljuski üksteist. Oleme ära jaganud valdkonnad, mis kellelegi rohkem sobib ja mille eest ta vastutab. Minu vastutada on investeerimine, kapitali kaasamine ja startup’ide toetamine. Igapäevase raporteerimise ja inimeste haldamisega tegeleb mu partner, kes on selles palju parem kui mina. Ma saan siis keskenduda sellele, mis on minu tugevus: strateegia, äriarendus, otsused, raha kaasamine jmt.

Mis on olnud teie senini suurim töövõit? Miski, mille üle tõesti uhke olete…

Loomulikult on mul hea meel, kui startup’i asutajatel hästi läheb, ja neid edukaid väljumisi on siin korduvalt olnud. Aga viimasel ajal on mulle kõige lähedasem olnud Young Entrepreneursi programm noortele. Ja fakt, et me pole enam pelgalt kiirendi, vaid et meil on palju tooteid, mida tuleb pidevalt juurde. Saame pakkuda inimestele vajalikku arusaamist startup’i maailmast – olgu selleks lihtsalt teadmised või ka investeering. Hariduslik pool investeerimisega kombineerituna mulle meeldib – pole ainult raha ja pole ainult kool. Mõnedki, kellesse oleme investeerinud, tulevad meie juurde tagasi nii mentorite kui uute investeerijatena. Nad hakkavad tagasi andma. See mulle väga-väga meeldib. Loodan, et seda on tulevikus palju rohkem.

Iga õnnestumise taga on ka ebaõnnestumised. Mis on teie suurimad õppetunnid?

Wise Guysil on küllaga investeeringuid, mis ei õnnestu. Õnneks ütleb meie ärimudel, et kõik ei peagi õnnestuma. Ametliku statistika kohaselt on elus 77% neist ettevõtetest, kuhu oleme investeerinud. Neid, kellel hästi läheb, on muidugi vähem, aga usun, et neid on rohkem kui pool. Eks neid otsuseid on olnud palju, kus vaatasime, et siin on hea meeskond ja idee, investeerisime sinna raha ja siis tuli elu vahele ning äri ei õnnestunud. Õnneks me pole seepärast pahased – me teame, et see juhtub, saame aru ja toetame, aitame uuesti alustada. Ebaõnnestumisi on kõigil, aga me ei lähe selle peale endast välja. Kui alustasin Wise Guysiga, siis õigete partnerite leidmine võttis tegelikult tükk aega. Algul oli mul üks briti partner, kes aitas Wise Guysi käivitada, siis üks hollandi partner ja seejärel Austraalia juurtega Eestis elav partner. Kuid nad kõik väsisid ära ja meil ei tekkinud meeskonda, kes viiks asja kaugemale. Dag Ainsoo ja Cristobal Alonso on mu neljas ja viies partner. Nendega tekkis lõpuks hea sünergia ja asjad hakkasid juhtuma! Sain õige pundi kokku. Mul on ikka seda ettevõtja natuuri omajagu sees, sest pärast viite aastat oleks ju lihtne alla anda, aga seda ma ei teinud. Ma usun Malcolm Gladwelli 10 000 tunni reeglisse: selleks et mingis valdkonnas meisterlikuks saada, tuleb 10 000 tundi (u 5 aastat) selle nimel tööd teha.

Kuidas te ennast motiveerite?

Eks raskeid hetki on ikka olnud, aga siis unustad need ära! Ettevõtja elu on küll Ameerika mäed, aga tähtsaim asi, mida ma ka noortele räägin, on see, et tuleb leida see, mis sulle meeldib. Siis ei võta sa seda kui tööd. Teisalt muidugi tuleb puhkuse ja hobide jaoks ka aega võtta, et endale tööga mitte liiga teha. Samuti on vaja silmas pidada, et kasvuga samas tempos tuleb tegeleda ka delegeerimise ja meeskonna kasvatamisega. Kui seda ei tee, siis võid kasvu all kokku vajuda. Seda me jälgime Wise Guysis hoolsalt, tegime just struktuurimuudatuse, et anda oma inimestele rohkem volitusi.

Kuidas otsuseid teete? Kas toetute vaid faktidele ja andmetele või ka kõhutundele?

Ikka kindlasti kombinatsioon neist. Andmed on väga tähtsad, aga kui ainult nende pealt investeeringuid teha, tulevad sealt väga keskpärased tulemused. 14 aastat investeerimiskogemust on andnud mulle teatud kõhutunde. See pole küll alati õige, aga seda tuleks kombineerida andmete ja analüüsiga. Kaasame oma valikuprotsessi palju inimesi tehnoloogia-, pangandus- ja finantsvaldkonnast, aga lõpuks otsustame me partneritega kolmekesi, kas investeerime või mitte. Ja selles otsuses on ka mingi annus kõhutunnet.

Kas olete partneritega alati kõiges samal meelel?

Mitte alati, aga siis on meil konstruktiivne konflikt, kus argumenteerime. Meil on võimalus oma otsuseid teha suurema enamusega, st kolmest kahe häälega, aga me ei tee seda – jõuame alati ühisele arvamusele. Kui keegi meist jääbki eriarvamusele, siis ütleb ta teistele, et okei, ma usaldan teid, ma pole vastu, aga ka ei toeta seda otsust. Vahel ütlen teistele, et ma ei saa aru, miks seda või teist on vaja teha, aga kui partnerid seda väga tahavad, siis ma usaldan neid. Me aktsepteerime üksteise arvamust, sest igas asjas võib olla nüansse, millest kõik lõpuni aru ei saa. Nii et teeme investeeringu ja elu näitab, kas see õnnestub või mitte. Siis õpime sellest. Riskimine on osa me tööst. Üks sõber ütles mulle, et kui sa üldse ettevõtte investeeringuid maha ei kanna, siis võtad järelikult liiga vähe riske. Meie võtame palju riske, muidu meie äri ei töötaks.

On teil ettevõtluses eeskujusid?

Jah, mul on väga palju aastaid olnud eeskujuks Brad Feld, kellega mul õnnestus mõni aasta tagasi Tokyos ka kohtuda. Ta on väga kaua investor olnud, andnud välja palju raamatuid sellest, kuidas startup-maailm toimima peaks, ja on ühe maailma kuulsaima kiirendi Techstarsi kaasasutaja. Feld peab ka blogi sellest, kuidas ta maailma asjadest aru saab. Minu meelest on see väga muljet avaldav.

Kasvuga samas tempos tuleb tegeleda ka delegeerimise ja meeskonna kasvatamisega. Kui seda ei tee, siis võid kasvu all kokku vajuda.

Kas näete, et veate ka kümne aasta pärast eest Wise Guysi?

Tahaks arvata, et pigem jah. Partneritega just arutasime, et valdkonnast välja me ei taha minna, aga ehk ei tee me siin mõne aja pärast asju enam nii suure intensiivsusega. Me loome seda kui pereettevõtet, kus vaadatakse 100 aastat ette. Tahaksin, et ettevõte oleks meist sõltumatu. Investeeringud on paljuski inimestekesksed, aga Wise Guys peab olema jätkusuutlik ja tegutsema ka 50 aasta pärast, kui seda juhivad järgmised inimesed. Sellisena me seda ehitame, eks elu näitab.

Nagu isegi ütlesite, on töö äge ning siis on vahel piir töö ja eraelu vahel hägune. Kuidas te oma energiat taastate ja seda tasakaalu hoiate?

Mulle meeldib merel käia. Suvel ilusa ilmaga võtsin tihti sõpru ja startup’i-asutajaid kaasa ja käisime merel. Mulle meeldivad eri tüüpi veesõidukid, viimasel ajal olen ajanappuse tõttu rohkem mootoriga variante eelistanud, praegu näiteks jet ja mootorpaat, mis pakuvad parasjagu adrenaliini. Juba kahe–kolme tunniga võid elamuse saada. Olen elus ka purjetanud. Loodan seda taas teha, kui aega rohkem tekib.

Mida soovitate neile, kes tunnevad, et neil on väga äge startup’i idee?

Hakake tegema! Ärge liiga kaua mõelge. Mõtlema muidugi peab, nt valdkonnale, tugevustele, turgudele, aga paljud asjad jäävad selle taha, et ei julgeta teha esimest sammu. Edukate investeeringute reegel on, et tuleb teha investeeringuid, muidu võita ei saa. Ka naabripoisile võid raha anda, kui ta startup’i teeb, aga anna see raha, mida sa ei looda tagasi saada. Edukus ei sõltu ainult asutajast, vaid turust, konkurentidest, ajastusest ja natuke ka õnnest. Väga sageli antakse endast parim ja ikka ei tule midagi välja. Ja see on okei. Aga kui sul on eeldused ja sa ei alusta, siis see on probleem. ————————–

Herty Tammo

2012– Startup Wise Guysi kaasasutaja 2009–2021 E-piletisüsteemide arendaja Ridango kaasasutaja 1995– avatäidete tootja Tammer OÜ kaasasutaja ja nõukogu liige 1992– mahutitootja AS Estanc nõukogu liige

• Asutanud 8 ettevõtet, investeerinud enam kui 270 ettevõttesse.
• Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni asutajaliige.
• Asutajate Seltsi liige ja president aastal 2012.
• Äriideede konkursi Ajujaht žürii liige 2012–2013 hooajal.
• Eesti suurima tehnoloogiakonverentsi Latitude59 nõukogu liige.
• Õppinud Estonian Business Schoolis (nii BA kui MA majanduses) ja University of Strathclyde’is Šotimaal. Läbinud Silicon Valleys globaalse innovatsiooniinvesteeringute koolituse Kauffman Fellows Program.

Startup Wise Guys

• Startup Wise Guys (SWG) on investeerimisettevõte ja Eesti esimene ärikiirendi, mille asutasid 2012. aastal Herty Tammo ja Jon Bradford. Ettevõttes töötab u 50 inimest.
• Eestist välja laieneti 2016. aastal, mil toimus ka esimene investeeringust väljumine, kui SWG esimeses programmis osalenud VitalFields müüdi Climate Corporationile, mis kuulub USA põllumajanduskontserni Monsanto.
• Korraldab kiirendiprogramme Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Itaalias ning alustab lähikuudel Taanis ja Aafrikas. Koostöös Google.org’iga viib läbi mõjuprogrammi ettevõtlushuvi tõstmiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
• SWG saab kiirendiprogrammidesse üle 1000 taotluse aastas. Programmide fookusteemadeks on B2B tarkvara kui teenus, finantstehnoloogia, küberkaitse, jätkusuutlik areng.
• SWG investeeringuportfellis on üle 250 startup’i. Ettevõte on aidanud ligi 1100 asutajal rohkem kui 45 riigist oma äri arendada ja kasvatada ning on teinud viiest investeeringust exit’i.
• SWG portfelliettevõtete ellujäämise ja edukuse osakaal on üle 77%.
• Mõned silmapaistvaimad ettevõtted SWG portfellist: tööstuse digitaliseerija Fractory, elektrilisi kergliiklusvahendeid internetti ühendav Comodule, Aafrikas autorenditeenust arendav Planet42.
• SWG 2020. aasta investeerimisaktiivsus ületas enamiku suurte Euroopa kiirendite (nt Techstars Berlin) portfoolio kasvu.
• Ettevõte nimetati 2020. aasta Euroopa parimaks kiirendiks.