Mariana Hagström: see on olnud mu isikliku arengu teekond, mitte karjäärilugu

Avokaado asutaja ja juht Mariana Hagström valis advokaadibüroo kindla sissetuleku ja väljakujunenud elustiili asemel kindla tulevikuväljavaateta startup’i ehitamise. Ta nägi olemasoleva teenuse ja klientide vajaduste vahel suurt lünka, mida toetas soov midagi uut õppida ja ära teha. Küsis Erik Samel.

Teil läks enne Avokaadot ka päris hästi. Miks otsustasite selle ettevõttega alustada?

Startup’i minek on üliraske ja ilmselgelt ma ei teadvustanud seda. Aga minu jaoks oli advokaadi karjääris selleks ajaks isegi kaks ringi peale tehtud. Liitusin advokaadibürooga kohe pärast seda, kui lõpetasin Tartu Ülikooli. Siis läksin õppima Stockholmi Ülikooli, kus tegin magistrikraadi IT-s ja infotehnoloogiaõiguses. Kui tagasi tulin, asusin oma karjääri üles ehitama: sain vandeadvokaadiks, siis partneriks ja järgmisena oli mul võimalus juhtivpartnerina viis aastat advokaadibürood juhtida. Juhtisin liitumisi advokaadibüroodega, panin kokku tiimi, lõin uusi ärisuundi ja uut kompetentsust. Sealt saigi alguse Avokaado mõte: kuidas saaks selle teadmise, mis on kogunenud advokaadibüroo failiserveritesse, sealt välja võtta ja anda lisateenusena klientide kätte kasutamiseks nii, et advokaat ei peaks seejuures oma kätt külge panema.

Miks ei õnnestunud seda enda juhitavas advokaadibüroos ellu viia?

Mu lemmikütluseks on kujunenud it is what it is. Kui tutvustasin oma ideed partneritele, siis see leidis loomulikult heakskiitu, et „jah, me võiks seda uurida ja uuele teenuse arendusele mõelda“, ning ma sain ka volituse sellega tegelema hakata. Läks pool aastat, mille jooksul ma valisin endale ka nõustajad ja teenusepakkujad, et leida sobiv tehnoloogiline lahendus ning see, mis võiks siin olla MVP (minimum viable product) ehk minimaalne elujõuline toode. See oli esimene kord, kui ma sellist sõna kuulsin ja nii hakkasin õppima kogu startup-terminoloogiat. Kui olin selle töö ära teinud ja me saime kogu projekti nii-öelda paberile, siis esitasin selle meie büroo partneritele. Nende otsus oli, et oleks väga tore, kui keegi teine selle investeeringu teeks. Aga kes see teine on? Kuna mina olin selle projekti ellu kutsunud, siis läksin sellega üksi edasi.

Jätkasin advokaadibüroos kaks aastat veel partnerina, kuni jõudsin kohani, kus pidin tegema valiku ja ütlema, millega ma jätkan. Minu partneritele oli otsus Avokaadoga edasi minna pigem üllatus, sest mul oli ju olemas tiim ja sissetulek ning mingis mõttes ikkagi ka väljakujunenud elustiil, kuid otsustasin minna ja hakata tegema midagi ilma kindla sissetuleku ning tulevikuväljavaateta, sest enamik startup’e ju ebaõnnestub.

Kui mu areng peatub ja ma näen, et saan ainult korrata seda, mida olen õppinud, siis janunen uue järele ja tahan midagi uut õppida ja omandada.

Olen hiljem enda jaoks läbi mõelnud, et kogu mu liikumine tipprollini advokaadibüroos ja sealt edasi uue alguseni on tegelikult minu isikliku arengu teekond, mitte karjäärilugu. Kui mu enda areng peatub ja ma näen, et saan ainult korrata seda, mida olen õppinud, siis janunen uue järele ning tahan midagi uut õppida ja omandada. Kui ma advokaadibürooga liitusin, siis mind võttis tööle ja oli minu patroon Indrek Teder, kes on suurel määral mõjutanud ka mu väärtushinnangute kujunemist. Olin just ülikoolist tulnud, totaalselt roheline, kui ta ütles mulle näiteks: „Mariana, enamik inimesi on kolmekümneaastaselt „surnud“ – kui inimesel on juba olemas piisav sissetulek ja diivan, mille peal ennast mugavalt tunda, siis pingutus saab otsa.“ Paljud startup’i asutajad vajavadki tegelikult seda pingutust, stimulatsiooni, et midagi luues mugavustsoonist välja minna. Mugavus on uinutav ja ma ei taha olla uinunud.

Ütlesite, et startup’i asutamine oli raskem, kui arvasite. Mida täpsemalt silmas peate?

Iga ettevõtte asutamisel on kõikides etappides oma proovikivid. Juhtinud viis aastat advokaadibürood, oli mul tunne, et olen juba omanik ja ettevõtja. Aga startup on hoopis teine asi! Ma olin olnud n-ö kõrgtornis oma suure laua taga avaras kabinetis ja pidasin ennast täiesti ettevõtjaks. Kui ma pidin nüüd aga oma visiooni, kuhu kogu sektor liikuda võiks, ise ettevõtteks vormima ja sellega liikuma hakkama, siis ma tõesti ei kujutanud ette, et see nii raske on. Startup’i puhul sa lood midagi, millest sa ei tea, kellele ja mida täpselt sa teed, aga tuleb edasi minna nende vahendite ja teadmistega, mis sul sel hetkel parasjagu on.

Kui ma pidin nüüd oma visiooni, kuhu kogu sektor liikuda võiks, ise ettevõtteks vormima ja sellega liikuma hakkama, siis ma tõesti ei kujutanud ette, et see nii raske on.

Raske on esiteks sellepärast, et ressursid on piiratud. Näiteks advokaadibüroo puhul on rahavoog ja kliendibaas väga selgelt ette nähtav ja sa saad seal lihtsalt parandada, laiendada jne. Kui sa lähed startup’i, siis sul ei ole mitte sentigi. Sa ei saa palgata valdkonna tippe, vaid pead leppima sellega, et töötajaid tuleb väga-väga palju õpetada. Luues uut ärimudelit, uut segmenti, uut turgu ning uut viisi ja protsessi, kuidas tööd teha, pidin viima oma visiooni klientideni ja lisaks õpetama tiimikaaslasi. Esimestel aastatel oli meil kõigil tohutult palju õppimist ka tehnoloogia poole pealt: kuidas toodet arendada ja mida mitte arendada. Advokaadibürood pakuvad olenemata suurusest enamjaolt full service’t ehk täisteenust ja startup’is tahaks ka inertsist kõigile öelda: „Jah, me teeme selle ära!“ Ent siin viib eduni hoopis oskus öelda ei ja tegelemine korraga n-ö ühe asjaga. Kui valitud segment või ärimudel ebaõnnestub, siis võetakse ette uus ehk tehakse pivot, kuid eri kliendisegmentidele ja turgudele toote ehitamine ühekorraga viib nii toote kui ka tiimi kaosesse. Startup’is otsitakse kiiret kasvu ehk skaleeritavust, product-market-fit’i. Enamikul see ei õnnestugi, sest raha või motivatsioon saab otsa. Ja see on ka okei, sest kui õpitakse, siis kaotust ei ole, vaid minnakse edasi järgmise ideega, mis ehk õnnestub.

Millise tooteni olete tänaseks jõudnud?

Meie tooteks on lepingu elutsükli andmepõhine haldus (Contract Lifecycle Managament – CLM). Mis siin uudset on? Kõik on kuulnud, et on olemas dokumendihaldus, mis on põhimõtteliselt dokumendi arhiiv, kus on andmed n-ö hoiul ja mis ei toeta digitaalset töövoogu. Selles on turul suur auk. Lepingu elutsükkel saab alguse tavapäraselt mingist lepingupõhjast. Varasemalt tegi selle põhja valmis kas ettevõtte jurist või keegi väljastpoolt, näiteks advokaadibüroo, ning äripool siis muudkui kopi-peistis ja kustutas ning lisas sinna meelepäraseid klausleid, kuni see põhi muutus igaühe arvutis millekski hoopis muuks. Manuaalsete protsessidega on see probleem, et need on ebaefektiivsed ja pole kontrollitavad – see on ettevõttele suur risk.

Toon näite: ettevõte peab tegema 100 töölepingut või selle muudatust, mis on manuaalselt tehes ebameeldiv, kuudepikkune närvesööv protsess. CLMi kasutades luuakse selleks aga tark põhi, kuhu andmed sisestatakse massina, luuakse seosed valikuvariantide vahel ja saadetakse automaatselt osapooltele allkirjastamiseks ka välja. Kogu protsess on veavaba ja jälgitav nii koostaja kui juhi töölaualt. Nii ei ole vajadust kümme korda ühte dokumenti üles-alla laadida, laveerides Wordi, e-kirjakasti, allkirjastamissüsteemi ja arhiivi vahel, kuni kaob järg, kus miski on ja kas üks või teine asi on allkirjastatud. Meie toode integreerib eri allkirjastamise meetodid, tagades, et seda saab teha saab globaalselt kõigi osapooltega, seega ei ole vajadust mitme allkirjastamise süsteemi ja kontode järele. Miks see veel oluline on? Lepingutes on tohutult palju andmeid ja kui neid ei saa sealt välja võtta, siis on need pärast lepingule allkirjade panemist arhiveeritud ning juhil on raske saada ülevaadet selle kohta, mis info neis on, mis on tähtajad ja mis on kohustused. Me töötame ettevõtetega, kellel on endal õigusosakond ja see saab automatiseerida või luua töövood, mida ettevõtte äripool ilma juristi abita kasutab, ja ka ettevõtetega, kellel oma õigusosakonda ei ole. Neile pakume võimalust kasutada dokumentide või lepingupõhjade ökosüsteemi ja teenusena ka automatiseeritud lepingute loomist.

Meie toode integreerib eri allkirjastamise meetodid, tagades, et seda saab teha saab globaalselt kõigi osapooltega, seega ei ole vajadust mitme allkirjastamise süsteemi ja kontode järele.

Kuivõrd Avokaado praegune toode erineb algusaegade ideest?

Algne mõte ja visioon on säilinud, aga Avokaado toode on aja jooksul palju muutunud. Alguses pakkusime lepingupõhjasid ettevõtetele oma platvormil. Me hüpotees oli, et kui põhja on koostanud ja üles ehitanud professionaalne jurist, kasutades automatiseerimist ja sisse ehitatud loogikapuud, siis mittejurist saab ka keeruka dokumendiga ise hakkama ja ei vaja juristi abi. See hüpotees pidas paika, saime Eestis tuhandeid kasutajaid. Sellest kogemusest õppisime, et saame siinsel turul oma tiimiga neid tarku põhjasid ettevõtetele pakkuda, aga kui me tahame järgmistele turgudele minna, siis igas riigis tegutsemiseks tuleb meil palgata juriste. Selleks polnud meil aga ressursse. Seega tuli mõelda, kuidas me saaksime anda tarkvara, mille olime loonud ja millega me klientidele teenust osutasime, ettevõtetele endale kasutada. Väga paljudel ettevõtetel on oma õigusosakonnad ja oma lepingupõhjad ning nad ei tahtnudki meie platvormi lepinguid. Tegime oma põhja generaatorist tööriista, mida sai ettevõtetele müüa, ja läksime edasi töövoogude peale, et klient platvormilt ära ei läheks. Lisasime kinnitus- ja allkirjaringluse, koostöö osapooltega ja andmete ülekirjutamise, ülevaate ettevõtte juhtkonnale ja tiimidele. Viimane osa, mida aasta algusest oleme ehitanud, ongi andmepõhisus ehk metaandmete põhine otsing, nende alusel lepingute vahel seoste loomine, metaandmete taaskasutamine uute dokumentide loomisel jne. See on väga põnev valdkond.

Aasta alguses panime aluse globaalse mudellepingute ökosüsteemi loomisele, kus partneritest advokaadibürood saavad üles panna enda tehtud ja hallatavaid põhjasid ettevõtte jaoks. Näiteks kui Eesti ettevõttel on plaan laieneda Rootsi, saaks ta kogu vajaliku lepingutepaketi meilt. Ka Startup Estonia mudellepingud saavad Avokaadosse lõpuks üles, sõlmisime lepingu vaid paar nädalat tagasi. Ja rahvusvaheliselt tuntust koguv oneNDA (UKst alguse saanud ja osapoolte vahel standardiseeritud NDA (Non-Discluse-Agreement – konfidentsiaalsusleping), mida ei pea enam läbi rääkima) avaldatakse meie platvormil juba lähinädalatel. Avokaado mudellepingud teeb eriliseks avatud lähtekood, kus klient saab lepingumalli ja andmeplokke muuta, ümber tõsta ja kasutada oma lepingutes, lisada oma stiile ja logosid.

Kui palju teil konkurente on?

USAs on üks väga edukas ükssarviku staatuseni jõudnud startup Ironclad, mis on suunatud suuremate ettevõtete in-house juristidele. Lisaks on seal suurettevõtetele mitmeid CLM-tarkvara pakkujaid, mis on kallid ja ei ole tarkvara kui teenuse (Software as a service) pakkujad. Tootel on tohutult vägevad müügimaterjalid, kuid tegelikkuses arendatakse alles pärast müüki konkreetse ettevõtte vajadusi silmas pidav CLM, mille edasiarendus ja tugi kõik maksab. Me arendame Avokaados ühte toodet. Kasutamine on kuutasupõhine, pole keerukat funktsionaalsust ja pikka juurutamisperioodi. Sellega saab alustada kohe. Meie tüüpiline klient on Google’i toodete kasutaja, kes vajab lisaks töövooge, ülevaadet ja lepingu andmete haldust.  

Tänaseks on ettevõte jõudnud sellisesse seisu, kus me võiksime valida toote baasilt kolm-neli ärisuunda, aga me peame hoidma fookust ning tegelema nii turunduses kui ka müügis kitsalt sellega, mis kasvab kõige kiiremini, ja nendega, kellele me loome kõige enam väärtust.

Mis on praegu teie töine prioriteet?

Parimate inimeste tiimi leidmine ja fookuse hoidmine nii äriarenduses kui ka tootes – strateegia. Me saime rahastust aasta alguses ja esimesed kuud tegime päris suure töö ära toote edasiarenduses. Nüüd peame need äripoolelt tagasi teenima ja tiimi kasvatama, et jõuda enamate klientideni. Tänaseks on ettevõte jõudnud sellisesse seisu, kus me võiksime valida toote baasilt kolm-neli ärisuunda, aga me peame hoidma fookust ning tegelema nii turunduses kui ka müügis kitsalt sellega, mis kasvab kõige kiiremini, ja nendega, kellele me loome kõige enam väärtust. Valmistume ka järgmiseks rahastusringiks…

Nullist oma platvormi tegemisel tuleb ikka ette tagasilööke. Kuidas Avokaadol see protsess läinud on?

Esimese toote, mis meil Avokaado.com lehel valmis, viskasime põhimõtteliselt minema. See, mida me nüüd loome, on hoopis midagi muud. Aga esimene samm tuleb ju astuda. Startup’i esimese etapi puhul pole oluline hoogsalt arendada, vaid teha seda nii vähe kui võimalik ja pigem kuulata ning suhelda klientidega, otsida mustreid. Me ehitasime esimest toodet päris pikalt ja ei läinud seda liiga vara skaleerima. Selleks ajaks peab olema organisatsiooni struktuuri pool valmis, toode või teenus kinnitatud ja tekkinud on nõudlus.

Startup peab suutma kauem elada kui konkurendid. Mõni iduettevõte ei saa üldse rahastust peale ja mõni sureb isegi pärast teise-kolmanda ringi rahastuse saamist ära.

Kuidas koroonaviirus on Avokaado tegutsemist mõjutanud?

Covid-19 on suurim digitaalse muutuse tooja üldse ja meiegi näeme seda. Seoses kodust töötamisega sai selgeks, et paljusid protsesse polegi enam võimalik manuaalselt hallata, aga tiimidel on vaja koostööd ja ülevaadet. Praegu läheb meil palju kiiremini kui varem just seetõttu, et oleme õigel ajal ja õige tootega olemas. Koroonakriisi alguses meil loomulikult mingit kasvu polnud – kõik ettevõtted, kes meil pipe-line’is olid, hüppasid kaevikusse, et vaadata, mis saab. Nüüd on saabunud stabiliseerumine, aga väga palju on muutunud see, kuidas ja kus tööd tehakse. Kodust töötamine muutis inimesed ka palju avatumaks, kergemini sai kontaktist suhtlema, et kogemusi vahetada. Piirid muutusid olematuks, kõik olid ju üksteisest vaid ühe kliki kaugusel.

Rõhutasite just isikliku arengu olulisust. Kuidas see areng startup’is jätkunud on?

Kui hakkad mingit täiesti uut protsessi looma, teenust või toodet disainima, siis põhimõtteliselt näeb see välja nii, nagu läheksid kuhugi üksikule saarele, kus tuleb sealsete ressurssidega välja mõelda asju, mis sunnivad n-ö mandril olijaid sinu poole vaatama. Kui ma vaatan, kuidas olen üles ehitanud mingid protsessid, mis aitavad suurtel klientidel paremini tööd teha, siis see annab mulle meeletult energiat ja motivatsiooni edasi minna. Kõige õudsem on asutaja jaoks see, kui ta näeb, et see, mida ta teeb, ei aita mitte kedagi või selle mõju on väike, mis siis et teenus ise näeb äge välja. Väga palju on tulnud ennast tundma õppida, et aru saada, kus on arengu takistused ja mis vajab isiklikus plaanis muutmist.

Covid-19 on suurim digitaalse muutuse tooja üldse ja meiegi näeme seda.

Kuidas te oma kliente leiate?

Alguses oli väga palju otsemüüki, kus müügimees tegi külma kõne või saatis e-kirja, tutvustades meie teenust ja proovides saada klienti järgmisele koosolekule. Edasi tegeles kliendiga juba äriarendusspetsialist. Aga esimesed suuremad töövõidud ja kliendid saime ikkagi võistlustel käimiste ja konverentsidel esinemistega, kus lõime klientidega kontaktid… Seal üksikul saarel peab sul olema lisaks kõigele ka meeletult suur n-ö ruupor, et su hääl kostaks.

Varasemas elus advokaadibüroos me ei soovinud avalikku tähelepanu, aga nüüd pidin seda hoiakut muutma. Juurde tulid näiteks avalikud esinemised, mida mul ei olnud võimalik mitte kellelegi teisele delegeerida. Advokaadibüroos rääkisid meie eest teod ning olemasolevad kliendid tõid juurde uusi, aga startup’il pole sellist aega. Sa pead olema nähtaval ja näima tohutult suure ambitsiooniga oluline tegija.

Kas esinemisoskuste arendamiseks käisite koolitustel või tuli see aegamööda ise?

Startup’is pole aega istuda koolitustel. Kui tekib võimalus, tuleb olla kohe valmis. Täpselt nii ongi, et sa lihtsalt paned ennast sellesse olukorda ja ujud välja. Asutajal tuleb olla oma valdkonna eestvedaja, suunanäitaja. Muidugi ma harjutan ja mõtlen alati läbi põhisõnumid, mida tahan edasi anda. Mulle absoluutselt ei sobi see, et kirjutan endale mingi teksti ette ja loen selle siis maha või õpin pähe. Minu ettevalmistus seisneb ikkagi võtmesõnade ja -numbrite paberile panekus ja läbimõtlemises.

Millised on teie juhtimispõhimõtted?

See, mis põhimõtte alusel juht ettevõtet majandab ja millele tuginedes tehakse otsuseid, saab kõik alguse temast endast ja tema väärtushinnangutest. Sellele pinnale tekib ettevõtte kultuur. Juht peab ka ise ennast väga hästi tundma. Kõigepealt tuleb enda käest küsida, mis need minu väärtushinnangud siis on. See võib tunduda liialt lihtsana, aga kui pead kolm-neli olulisemat hoiakut välja tooma, siis näiteks mina oma mentoriga tegin mitu nädalat tööd, et aru saada, mis need on. Ka intuitsioon on väga oluline, et teha õigeid valikuid, ja usk nendesse, kui numbreid pole kuskilt veel võtta.

Kontori seina peal ma teie ettevõtte väärtusi ei näe…

Kontor on nii uus, et seina peal neid tõesti ei ole, aga meil on need kodulehel, et kõik kandideerijad teaksid, milline on meie kultuur. Meie hiljutistel suvepäevadel olid need küll seina peal ja me tiimiga arutasime läbi, miks just need on meile olulised ja kuidas nendega konkreetseid otsuseid toetada. Meie jaoks on oluline pidev areng. Meie toode pole valmis ja me pole perfektsed, aga me õpime ja areneme koos klientidega, andes endast parima igal konkreetsel hetkel. Eelistame kiirust ja lihtsust. Me oleme tiim, aga vastutame igaüks ka eraldi oma osa, nii võitude kui ka kaotuste eest, teades, et igaühest sõltub edu või ebaõnnestumine. Meie toodet ja tiimi peab saama usaldada, me täidame lubadusi. Positiivsus on samuti väga oluline, eriti siis, kui ei lähe kõige paremini või peame ütlema ei. Oleme avatud, ei jää kinni pisiasjadesse, liigume nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt edasi.

Ettevõtte algusaegadel pidin väga palju asju mikrotasandil ise tegema. Praegu on minu põhimõte see, et ma ei taha üldse ette kirjutada, mida üks või teine tiim peab tegema, et eesmärkideni jõuda. Minu roll on näidata suunda, jagada rollid ja esitada õigeid küsimusi.

Kuidas Eestis üldisemalt ettevõttekultuuriga lood on?

Oluline ja aktuaalne on mitmekesisuse teema. Eestis räägitakse näiteks päris palju naisjuhtidest ja nende vähesusest, ka IT-valdkonnas. Uurimused näitavad, et kui juhtkonda kuuluvad ka naised, siis on ettevõte keskmisest edukam. Kui näiteks Rootsis või Soomes valivad ettevõtted endale koostööpartnereid, siis nad vaatavad ka nende juhtimisstruktuuri ja seda, kui paljud tipptegijatest on naised, ning kui seal on ainult mehed, siis nad lihtsalt ei vali seda partnerit.

Mul on selles suhtes tohutult vedanud. Minu vanemad ei kasvatanud mind niimoodi, et „sa oled tüdruk ja tüdrukud teevad neid asju ning poisid teevad teisi asju“, vaid me mõlemad vennaga tegime samu töid. Advokaadibüroos olin ainuke naine, kes sai partneriks, aga minu puhul ei tehtud mingit vahet – minu tulemused olid võrdsed või paremad kui meeste omad ja see oligi põhjus.

Mitmekesisus ei tähenda muidugi ainult meeste ja naiste temaatikat. Näiteks startup’i ehitades soovitatakse valida väga erinevate oskustega ja mitmesugusest  kultuuriruumist pärit inimesi. Erinevus rikastab ja on edu võti.

Mis aitab teil tööpingetega toime tulla?

Mul on hästi tugev perekond. Nädalavahetustel olen päris tihti lapsepõlvekodus. See on koht, kus ma saan akusid laadida ja kus ma teen alati sporti. Mulle meeldib igal aastal mitu nädalat ka kusagil kaugemal purjetada. Varem mängisin tennist ja käisin jõusaalis, aga siis tuli koroona ja kõik need välja kujunenud asjad lagunesid.

Kui sa ei ole ise paigas ja laetud, siis sul on väga raske oma tiimile õigeid hoiakuid edasi anda, asja vedada ja suurt organisatsiooni ehitada. Enda eest hoolitsemine on väga oluline ja selleks tuleb aega võtta.

—————————

Avokaado:

• Avokaado pakub lepingute elutsükli halduse lahendust (Contract Lifecycle Managament – CLM), mis automatiseerib lepingute koostamise ja ringlusega seotud toimingud ning haldab sisu ja metaandmeid ühes kohas.
• Asutanud 2016. aastal Mariana Hagström.
• Platvormi kasutatakse enam kui 15 riigis: Baltikumis, Põhjamaades, Poolas, Belgias, Suurbritannias, Saksamaal, Hollandis, USAs ja Malaisias.
• Valdavalt kasutavad platvormi kiiresti kasvavad tehnoloogiaettevõtted nii HRi funktsiooni kui ka äriarenduse töövoogude toetamiseks. Kasutajad on lisaks õigusala, pangandus-, haridus-, transpordi-, kinnisvara- ja meditsiinivaldkonna ettevõtted, aga ka riigiasutused.
• Platvormil on koostatud ja välja jagatud ligi 200 000 dokumenti.
• Avokaado toode tõstab keskmiselt 80% efektiivsust võrreldes vanade manuaalsete protsessidega.
• Platvormil on avatud lähtekoodiga üle 100 mudellepingu, mis koosnevad omakorda umbes 2000 taaskasutatavast lepinguplokist.

—————————–

Mariana Hagström

2016 – Avokaado asutaja ja juht.

Varem töötanud järgmistes advokaadibüroodes: Advokaadibüroo Teder, Advokaadibüroo Glikman Alvin, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

Mentor Legal Geek Mentorship Program’is Ühendkuningriigis ning mitmes startup’ide kiirendis: Prototron, Basecamp, Challenger, Starter.

Õppinud Tartu Ülikoolis (õigusteaduse bakalaureus) ning Stockholmi Ülikoolis (magistrikraad IT-s ja infotehnoloogiaõiguses). Aastal 2020 valiti ta Euroopa õigusalase tehnoloogia valdkonna aasta naiseks ettevõtluse kategoorias (European Woman of Legal Tech 2020 winner in Entrepreneurship Category).