No aga motiveeri mind siis kuidagi!

 

Tuleb tuttav ette? Kas sa oled ise ka midagi sellist kellelegi öelnud või on sinu poole sellise palvega või nõudmisega pöördutud? Tunnistan ausalt, et olen elu jooksul mõlemal pool lauda istunud, ja no küll oleks vahva, kui keegi teine motivatsioonikriisi ajal meis seda nuppu vajutaks. Aga teeme kohe ühe asja selgeks: motivatsiooninuppu saame me vajutada ainult ise ja kuidagimoodi ei ole kaugeltki piisav, et seda täiskäigul käivitada. On vaja midagi, mis oleks meile oluline! Motivatsioonist räägib lähemalt Katri Delimoge.

Porgandid, šokolaad ja muu maitsev kraam

Motivatsiooni kontekstis räägitakse küll porganditest, küll šokolaadist. Tõsi, esimene on tubli vitamiinipomm ning teine dopamiini tekitaja ning mõlemad tekitavad kehas energiat ja käivitavad rõõmuhormoone, aga olen otsustanud, et porgandid jäägu peenrasse ning šokolaad poeletile. Ühesõnaga, motivatsioonist täiesti kalorivabalt, aga oi-oi kui maitsvalt. Asume aga maiustama!

Netiavarustes on motivatsiooni kohta umbes 382 000 000 viidet ja sel teemal on avaldatud enam kui miljon raamatut. Tööandjad otsivad motiveeritud töötajaid ja pakuvad neile heldekäeliselt atraktiivseid motivatsioonipakette. Ajame nii inimeste kui professionaalidena pidevalt taga motiveerivaid ülesandeid, sest muidu läheksime mujale võimsamaid motivatsioonimägesid otsima.

Mis imeloom see motivatsioon siis ikkagi on?

Definitsioone on palju, küll teaduslikke ja vähem teaduslikke, aga inimkeeli on see tunne ehk emotsionaalne tung, mis innustab meid tegema midagi olulist. Motivaatorid võivad olla nii välised kui sisemised. Väline stiimul on näiteks see, kui müügieesmärgid sunnivad müügiinimest telefoni haarama ning uusi kliente otsima. Üsna piltlik näide sisemise stiimuli kohta on see, kui olete ennast mõnusalt sooja teki sisse mässinud, et telekat vaadata, ja siis hakkab nälg nii näpistama, et ajate end soojast urust välja ning lähete külmkapi juurde võileiba valmistama.

Kui motivatsioonist räägitakse kui präänikust (olgu see siis tunnustus, rahaline preemia vms), siis tegelikult saame sellest rääkida ka kui piitsa vältimisest. Siin meenubki mulle üks näide Suurbritanniast: 2008. aasta 31. jaanuaril asus umbes 300 000 inimest seal veebipõhiselt oma tuludeklaratsiooni esitama. See oli nende esitamise lõpptähtaeg, mis oli teada juba eelmise aasta aprillist saati. Massiline invasioon päädis aga süsteemi kokku kukkumisega ning ligi 100 000 deklaratsiooni jäi esitamata, nii et tähtaega tuli pikendada 24 tunni võrra. Rahaline (ressursi)kulu oli krõbe! Selge oli see, et piits ehk rahatrahv deklaratsiooni hilisema esitamise eest ei olnud küllalt

mõjus stiimul, ning tasakaal otsustati leida hoopis heaga: maksu-ja tolliamet hakkas maksma igale õigeaegselt deklaratsiooni esitajale 150 naela preemiat. Ja see toimis!

Kuidas elevanti ära süüa?

Elevant on suur loom, just nagu motivatsioongi. Ja suurte asjade ees on täiesti inimlik ära kohkuda. Kas ma saan sellega ikka hakkama? Kas mul on selleks üldse aega? Ära ürita elevanti (palun mõelda metafoorselt, sest ma olen suur loomaarmastaja) korraga alla neelata, vaid ikka tüki haaval. Toon siin välja mõned nipid, kuidas londist sabani jõuda, ilma ennast seejuures katki tegemata:

• Alusta prioriteetide paikapanekust. Parim viis olulise tuvastamiseks on teha seda kõige olulisema väärtuspõhise võimsa küsimuse abil: miks see on minu jaoks oluline? Vastus aitab välja filtreerida, mis on sinu jaoks tõeliselt tähtis ja väärib panustamist.
• Sea endale realistlikud eesmärgid. Kui tahad kaotada seitsme päeva jooksul 10 kilo, siis kaalunumbri vaatamine kuuendal päeval mõjub kõike muud kui julgustavalt, kui see pole eriti nihkunud. Liigu järjekindlalt edasi just sellises tempos, mis hoiab sihi kindlalt silme ees ja ei pane sind liigselt proovile.
• Kujuta oma eesmärki piltlikult ette. Kui oled oma eesmärgi juures juba visuaalselt ära käinud, seda katsunud, näinud, kuulnud ja haistnud, on see väga julgustav ja vajutab ka sisemist motivatsiooninuppu.
• Kõtt deemonitele! Kõrvalda enda ümbert kõikvõimalikud tähelepanu hajutajad alates piiksuvast telefonist, lõpetades nendega, kes su võimetes kahtlevad. Üks suurimaid deemoneid on hirm. Tee kindlaks, kas tegu on reaalse, põhjendatud emotsiooniga või on see koll sinu enda loodud. Selgust aitavad luua sellised küsimused: kas keegi saab selle tulemusel kannatada ja kas maailm kukub seetõttu kokku.
• Koosta tegevuskava. Arengu jälgimise meetodeid on palju, aga soovitan enda kogemusele toetudes üht päriselt toimivat tööriista (vt SMART(ER) ), mis on suurepärane abivahend nii eesmärgi saavutamise planeerimisel kui ka jälgimiseks.
• Loo oma algusrituaal. Olgu selleks toetav keskkond, sobilik valgustus, taustaheli, tass teed vms. Sind stimuleerivad elemendid muudavad alustamise lihtsaks ning aitavad meeleolu õigele lainele viia.
• Jälgi progressi ja tähista seda. Kui sa ei mõõda oma edusamme, siis sa ju ei tea, kui tubli sa oled. Ka kõige väiksemad võidud sillutavad teed suurteni.
• Tee kinnitunud mõttemallidele säru. Loo enda jaoks vastuargumendid sellistele meeleseisunditele nagu ma ei saa hakkama; ma ei oska; mul pole aega. Mõtle nii: muidugi saan hakkama, õpin, leian ja teen.

Tööriist taskusse ja tegudele!

Selge arusaam ja veendumus koos oskusliku planeerimise, järjekindluse ning toimiva töövahendiga viivad sihile. Jagan siin juba tuntud SMARTi veelgi targemat versiooni ehk SMART(ER)it, mis aitab kursil püsida.

Loo tegevuskava järgmise süsteemi alusel ja lõpeta unistamine ning alusta unistuste elu elamist:

S (specific ehk konkreetsus) – eesmärgi konkreetne sõnastatavus: mida sa soovid saavutada ja miks see oluline on.

M (measurable ehk mõõdetavus) – kuidas sa plaanid oma edu mõõta ja kuidas sa tead, millal oled oma eesmärgi saavutanud.

A (achievable ehk saavutatavus) – kas see eesmärk tõi su mugavustsoonist välja, olles samas ka kättesaadav

R (realistic ehk realistlikkus) – kas sul on soovitud eesmärgi saavutamiseks olemas kõik vajalikud ressursid ja oskused-teadmised.

T (timescale ehk ajakava) – millal sa alustad ja mis ajaks sa plaanid oma eesmärgi saavutada

E (expand your goal ehk laienda oma horisonti) – mille või kelle kaasamine on eesmärgi saavutamiseks vajalik?

R (review regularly ehk edu jälgimine) – kui sageli sa teed vahekokkuvõtteid oma tegevuse hindamiseks. Väike soovitus: ära jäta liiga suuri pause, sest tublide tulemuste sagedasem teadvustatud märkamine mõjub innustavalt ning annab power’it juurde!

Ära oota, vaid loo ise!

Lõpetuseks tahan öelda, et meie tegevused (nagu ka tegevusetus) on meie endi kätes. Me teeme valikuid iga päev, nii et ära oota imesid, vaid loo need ise. Sina oledki ise see imetegija, oma maailma muutja ning enese käivitaja. Sa oled täpselt nii äge, tegus ja edukas, kui sa endal ise teadlikult ja teadvustatult lased olla. Ei mingit c’est la vie, mon ami’d!

***

Käivita oma töötajad vastutuse andmise, lustimise, uinakute ja pöörasusega!

Kui eeldada, et kõik alates inimest väärtustavast palganumbrist kuni tunnustava sõna ning töötajate pideva arendamiseni välja on niikuinii juba organisatsiooni igapäevase juhtimise lahutamatuks osaks, siis mis võiks olla veel see miski, mis inimeste motivatsiooninuppu puudutab? Pole ju olemas standardset paketti: tuleb leida ühine pidepunkt ja seos, mis inimesi (üheskoos) tegutsema tiivustaks.

Seega, mõtle liidrina julgelt raamidest väljapoole (lihtne, eks!). Siin on neli näitlikku ideed, mis võksid mõtteainet pakkuda (või siis vähemalt veidi muigama panna):

• „Mini tegevjuhi programm”, mille algatajaks on Bostoni turundustarkvara ettevõte Hubspot. Kui töötajal tekib uus põnev idee, siis tegevjuht Brian Halligan n-ö vallandab ta oma igapäevaselt töökohalt ja määrab ta nn ettevõttesisese uue startup’i tegevjuhiks”. Kui sellise kontseptsiooni tuumik baseerub lameda organisatsiooni loomisel ja vastutuse võtmisel, siis kaasneb asjaga veel ka võimalus enese realiseerimiseks! Win-win all around!
• Töö ja vile käivad koos! Tervishoiuvaldkonnas tegutseva Beryl Companiesi tegevjuht Paul Spiegelman on öelnud, et tööl peab ka lõbus olema. Seepärast ongi ettevõttes loodud „Suurepäraste inimeste ja lustimise osakond” ning korraldatakse kõiksugu teemapäevi (jah, ka pidžaamas võib mõnel päeval tööle laekuda). Ükskõik kui suur või väike see lõbus vaheldus ka poleks, seda peab jätkuma mõnusa vürtsina igasse päeva!
• Siesta on tervislik! Kuigi algul võib mõte tööl magamisest tunduda kõike muud kui produktiivne, on nii mõneski ettevõttes uinaku toad, kus saab väikese, kasvõi veerandtunnise tukastuse teha. Lisaks sellele, et see aitab patareisid laadida, on nii mõnigi liider veendunud, et puhanud inimene on ka loovam!
• Korralik annus pöörasust, palun! Seebi-ja puhastustarvete ettevõtte Methodi asutaja Eric Ryan leiab, et organisatsioonikultuuri veidruste lisamine aitab töötajatel saavutada rohkem ning oma keskkonna erilisust enam väärtustada. Ryan on näiteks ise tööle ilmunud koopaorava kostüümis, mänginud liftis olijatele täistuuridel muusikapala „Eye of the Tiger“ ning viinud läbi spontaanseid töötajate tantsumaratone.

Ega’s muud kui mõnusat ja tulemuslikku töötajate käivitamist, liidrid!