Stoneridge Electronics: Eestis loodud arendusi leiab igast maailmanurgas

Juba paarkümmend aastat Eestis toimetav Stoneridge Electronics arendab ja toodab autotööstusele elektroonikakomponente, -süsteeme ja -mooduleid. Ettevõtte arendusosakond ei tegele ainult Eestis valmistatavate toodetega, vaid toetab enamikke Euroopa ja Aasia tehaseid. Informatsiooni kiiremaks liikumiseks töötavad arendajad tootmisega samas majas.

„Meie tehas on eriline selle poolest, et arendusosakonna insenerid asuvad tootmisega samas majas. See lihtsustab oluliselt ka toodete väljatöötamist ning praktilisust: tootmis- ja arendusinimesed saavad vahetult jagada infot, küsida nõu ning meie reaktsiooniaeg on lühike,“ selgitab Stoneridge Electronics Estonia tehase juht Ardo Asperk. „Ettevõttes äsja alustanud disainerid töötavad esimestel päevadel tootmisliinidel, et näha ja aru saada, kuidas pannakse komponendid tooteks kokku ning kuidas oleks seda tulevikus kõige koostajasõbralikumalt teha.“

Disaineri töös on oluline praktika ja arusaam asjade töötamisest. „Paberil oleva näite puhul ei pruugi alati nii hästi aru saada, miks mõni asi ei tööta,“ lisab ta.

Arvestades Eesti autotööstuse tootjate vähesust ning eriti arenduse osa, on ettevõte siinsel tööstusmaastikul suhteliselt erandlik nähtus. „Arendame ja toodame koostöös kliendiga autotööstusele vajaliku detaili alates kliendi visioonist kuni 15 aastat järelturul oleva sõidukitoeni välja,“ räägib Asperk. „Autotööstuse spetsiifika on see, et arendusfaas kestab 2–3 aastat, seejärel seeriatootmine 5–10 aastat, misjärel läheb toode varuosa staatusesse. Varuosi peame suutma toota veel 15 aastat.“

Uute lahenduste väljatöötamist ja tootmist toetab valideerimislabor, mis testib arendatavate toodete töökindlust – kontrollib dimensionaalseid tootmise kõrvalekaldeid, samuti toodete vastupidavust vibratsioonile ja erinevatele kliimaoludele. Klientide soovid muutuvad ajas aina nõudlikumaks ning nii simuleeritakse laboris näiteks mõne toote puhul selle aastakümnete pikkust eluiga. See tähendab, et vastavates tingimustes kiirendatakse aja kulgu ning toode elab aastaga n-ö läbi 15 aastat.

Et arengus mitte seisma jääda, peab ettevõte olema kursis ülemaailmsete värskete trendidega. „Praegu on nii sõidu- kui veoautotööstuses toimumas väga suured globaalsed maailmavaatelised muudatused seoses inimeste ootusega oma sõiduvahendile. Järjest rohkem räägitakse isesõitvastest autodest, ka veokitest. Samuti on esil mootorikütuste teema: kas diisel või mootoribensiin või hoopis elekter nii puhtalt, kui ka kombineeritud hübriidvormis. Palju räägitakse ka turvalisusest,“ selgitab ta.

Sellest lähtuvalt on Stoneridge keskendunud neljale maailma megatrendile, mis kujundavad ärisuundi ja võimaldavad kasvada: ohutus ja turvalisus, kütuse efektiivsus, jäätmed keskkonda ja targad süsteemid.

Tudengisatelliit kui kasulik kogemus 

Autotööstuse kõrval on Stoneridge Electronics andnud käe kosmosele. Ettevõtte kõige esimene kokkupuude valdkonnaga oli tudengisatelliidi projekt ESTcube-1, kus valideerimisosakond aitas tudengeid satelliidile mõeldud vibratsiooninõuete testimisel.

Stoneridge’i meeskond õppis ESTcube’i projektist, et hea tulemuse saavutamiseks tudengiprojektides peab tehnilist koostööd alustama tunduvalt varasemas projektifaasis. „Kuuldes Mektory satelliidiprogrammist ja nende huvist tööstusfirmadega koostööd teha, sõlmisid Stoneridge ja Mektory partnerlepingu. Lepingu raames toetas Stoneridge tudengiprojekti toote kvaliteedi baasteadmistega (riskihindamine, eesmärgid jne) ja testinõuete tõlgendamisega. Insenerid jagasid näpunäited majasisestest testimisvõimalustest ajal, mil satelliidiprojekt oli alles kontseptsioonifaasis.“

Kuidas ja kuhu edasi?

Stoneridge Electronics AS-i tehas jaguneb kaheks: tootearendus ja tootmine. Lähtudes sama jaotuse olulisusest, näitab toodete arendus suuna, mida on vaja lõpptarbijale ning mille eest nad on nõus maksma kasumlikku hinda. „Viimase kümne aasta jooksul on arendusmeeskonna teadmised ja võimekus kasvanud arvestatavaks ka meie grupi globaalsel tasandil, hõlmates kõiki arenduseks vajalikke funktsioone,“ räägib Asperk. „Tehase seisukohast vaadatuna peab tootearendus toimuma esimest korda õigesti ja kiiremini, kui meie globaalsed konkurendid seda teha suudavad. Selleks aga peame kasutama ja vajadusel välja töötama oma igapäeva rutiinseid tegevusi toetavaid standardlahendusi/platvorme, et mitte kulutada kõrgelt hinnatud aega.“

Tootmine Eesti tehases on oma suuruse ja mahtude poolest ajas üles-alla kõikunud, vastavalt erinevate toodete ja üldise majandusolukorra tuultes. „Siit lähtuvalt tulevad ka suunad tootmisele — tootmine peab toimuma efektiivselt, targalt ja oskuslikult igas turusituatsioonis,“ räägib ta. „Eesti ei ole enam ammu maa, kus on odav tööjõud lihtsaks koostamiseks. Ka Stoneridge’i grupi siseselt on Eestis töötava operaatori põhipalk üle nelja korra suurem kui näiteks mõnes meie mujal maailmas olevas tehases. Sellest lähtuvalt tuleb toota targalt: kasutades tööstusautomaatika ja inimese sümbioosi võimalikult efektiivselt.“

Oluline teema on raiskamine ja seda nii otsese praagi kui muude LEAN raiskamise printsiipide põhiselt. „Raiskamisega tuleb võidelda igapäevaselt ja süstemaatiliselt alates tippjuhtkonnast kuni toote koostamise väikseimagi üleliigse liigutuseni tootmises. Maailmamajandust vaadates on selge, et tehas peab võimaluste piires valima ja suunama endale vajaliku tooteportfoolio omamist, et oma töötajatele oleks võimalik pakkuda parimaid tingimusi ja olla grupisiseselt eelistatud tehas Euroopas.“

Stoneridge Electronics AS on alates 2016. aasta maist Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liige. „Liitumise peamine põhjus on see, et alaliit osaleb aktiivselt diskussioonides avaliku sektoriga, et aidata ettevõtjate häält kuuldavaks teha,“ selgitab Asperk. „Lisaks on liit omamoodi võrgustik, mille kaudu saab üksteist aidata.“

Rahvusvahelisus kui A ja O

Stoneridge Electronics AS annab tööd enam kui 300 inimesele kümnest riigist. Rahvusvahelises meeskonnas on kaks töökeelt: inglise ja eesti. Tihedat koostööd tehakse kolleegidega teistest riikidest, eelkõige Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ka eestlased ise liiguvad ettevõtte erinevate üksuste vahel ja juhtivatel kohtadel leiab Eesti inimesi Hiina, Rootsi, Hollandi ja Mehhiko üksustes.

Tootmises töötab ligi 130 inimest, mis on enam kui kolmandik kogu töötajaskonnast, neist enam kui sada on koosteliini operaatorid.

Eesti tehasel on viis suuremat tootevaldkonda, mille tooteid valmistatakse ülemaailmsetele klientidele. Need on:

•             Näidiku ja informatsioonipaneelid – veokijuhile info edastamiseks kas siis instrumendipaneeli või kõrvalekraani näol.

•             Telemaatikamoodulid – sõidukist info (asukoht, sõidu ja juhi parameetrid) kokku kogumine ja edastamine (Sinihammas, WiFi, 3G/4G/5G) veoki omanikule, et paremini analüüsida sõidu efektiivsust

•             Kontrollmoodulid – erinevad moodulid sõiduki signaalide kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. Näitena kaitsmekeskused, kabiinide kontrollmoodulid, signalisatsioonimoodulid koos juhtpultidega jne.

•             Nägemis ja ohutustooted – videosignaalide tootmise ja edastamisega seotud tooted – näiteks kaamerate videosignaali ümberlülitid ühele ekraanile ning hetkel globaalselt arendusfaasis olev „Mirror Eye“ süsteemid, mis on ette nähtud veokite peeglite asendamiseks kaamera-ekraani süsteemiga, et tõsta veoki ohutust ja langetada kütusekulu.

•             Sensorid – andurid sõiduki keskkonna kindlaks tegemiseks. Siin on hea näitena tuua välja tahmaosakeste sensor, mis kontrollib diiselmootoriga sõiduki summuti heitgaasivoos oleva tahma hulka, et veenduda kas DPF (tahmaosakeste) filter töötab korralikult, ning sõiduk ei saasta meie keskkonda.

Stoneridge Inc.

Stoneridge Electronics AS kuulub New Yorgi börsil noteeritud Ameerika päritolu Stoneridge Inc. kontserni, mis on asutatud 1965. aastal. Korporatsiooni üksused paiknevad Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, mille põhitegevuseks on autotööstusele elektroonikakomponentide, süsteemide ja moodulite arendamine ja tootmine. Ettevõtte klientideks on maailma suurimad autotootjad – Ford, VW, GM ja veokite tootjad Daimler, MAN, Scania, Volvo, DAF/Paccar jne.