Tehnoloogiauudised

Nikola Tesla sajandivanune unistus juhtmevabast elektriliinist saab valmis

New Yorgi külje all Long Islandil pani 20. sajandi tehnoloogiageenius Nikola Tesla rohkem kui sada aastat tagasi püsti hiiglasliku Wardenclyffe´i torni, millega taheti elektrit juhtmevabalt edastada pikemate vahemaade taha kui mõni kilomeeter. Tema katsetused Colorados ja Long Islandil siis küll ei õnnestunud, kuid nüüd on juhtmevaba elekter juba peaaegu käegakatsutavas kauguses. Kõige kaugemale on juhtmevaba elektri edastamise lahendustega pikkade vahemaade taha jõudnud Uus-Meremaa idufirma Emrod, kes kasutab selles WiFi ruuteritest tuntud beamforming– ehk energiakiire vormimise tehnoloogiat. Lisaks on vaja ka võimsat mikrolainegeneraatorit, mis suunab kõrgsagedusliku energia vastuvõtjale, kus see taas elektriks muundatakse.

Teslal õnnestus hiiglasliku trafoga lõpuks süüdata juhtmevabalt kolme kilomeetri kaugusel asuv elektripirn, kuid see oli väga suurte kadudega energiaülekanne ning lõpuks mattus kogu kohalik küla elektrikatkestusest pimedusse.

Uus-Meremaal on aga nüüd juba õnnestunud koos passiivsete vahereleedega edastada elektrit üsna kaugele. Saatjaks ja vastuvõtjaks on nelinurksed spetsiaalse struktuuriga antennid. Mida suurem on nende pindala, seda rohkem energiat ja seda kaugemale õnnestub edastada. Praeguseks on energiatihedus Emrodi lahendusel planeeritud 1 kW ruutmeetri kohta. Kaduma läheb umbes 30 protsenti energiast, mis on võrreldes vaskjuhtmetega üsna suur, kuid teatud tingimustes, kus juhtmeid vedada pole võimalik, tasuks selline ühendus end siiski ära.

Juhtmevaba energia kiirgamisega on seotud muidugi ka ohutusprobleemid. Nende lahendamiseks ümbritseb Emrodi energiakiirt laserkiirte kimp, mis jälgib takistusi ja kui mõni lind, helikopter või muu keha ilmub energiakiire lähedusse, katkestatakse automaatselt energiaülekanne.

Koostöös kohaliku energiaettevõttega Powerco on praeguseks tehtud ka esimesed katsetused päriselus. Esimene kord saadeti vaid mõni kilovatt elektrienergiat 40 meetri kaugusele, kuid idufirma kinnitusel on edaspidi üsna lihtne võimsusi ja kaugusi kasvõi sajakordistada. Aucklandis on valmis saanud uus katseseade, millega saadetakse elektrit lähemal ajal juba 200 meetri kaugusele.

Peaaegu valmis: Volta sai oma esimesed 7,5- ja 12-tonnised elektrilised veokid tootmisküpseks

Stockholmi elektriveokite tootja Volta jõudis novembris 2021 oma tootearenduses tähtsa verstapostini. Nende esimesed elektrilised 7,5- ja 12-tonnise kandevõimega kaubaveokid Volta Zero on nüüd tootmisküpsed. Disainerid ja insenerid said valmis lõpliku prototüübi ja lahendused, mille abil võiks hakata elektriveokeid massiliselt tootma. Seeriatootmiseni peaks ettevõte jõudma 2024. aastal ning juba esimesel aastal vurab plaanide järgi tehasest välja kuni 14 000 elektriautot.

7,5- ja 12-tonnised Volta Zero mudelid disainiti Ühendkuningriigi ettevõttes Astheimer Design. Uutel täiselektrilistel sõidukitel on silmatorkavalt voolujooneline ja „tihe“ disain. Veokijuhid asuvad keskel madalamal postisoonil, kui sisepõlemismootori kohal kõrguva traditsioonilise kabiiniga veoautodes. Uus kabiin tagab siiski ka madalama istekohaga parima 220-kraadise nähtavuse igas suunas ilma pimedate aladeta.

7,5-tonnine kaubaveok saab näiteks tulevikus sõita pühapäeviti Euroopas nendes piirkondades, kus raskemate sõidukite liiklus on sel ajal keelatud. Esimesed linnad, kuhu Volta alustab uute elektriveokite müüki, on Pariis ja London, järgnevad Milano, Madrid, Ruhri piirkond Saksamaal ja Randstad Madalmaades. Uute elektrikaubikute sõiduulatus ühe laadimisega saab olema 150–200 kilomeetrit.

Maailma kõige kauem töötav nutitelefoni aku kestab 57 tundi

Kõik me mäletame aegu, kui oma nuputelefoni võis rahulikult laadimata kasutada nädalaid. Nutitelefonidega aga on harjumuseks saanud nende aku vähemalt korra päevas täis laadida.

DXOMark, mis on tuntud kui digi- ja mobiilikaamerate testija ning hindaja, on koostanud nüüd ka akude kestvuse edetabeli. Selles TOP-is selgus uus tegija absoluutse rekordiga. 

Nimelt kestab tavalise kasutuse testis OPPO Reno6 5G mobiiliaku nüüd 57 tundi ehk üle kahe ööpäeva. Tundub kahtlaselt lühike? Energiasäästurežiimis võivad tõesti ka teised nutitelefonid kesta päevi, kuid see tulemus saavutati DXOMarki standardtestiga, mille käigus kasutati kogu aja aktiivselt telefoni kõiki populaarseid nutifunktsioone ja andmesidet, nii nagu keskmine aktiivne kasutaja seda teeb. 

Kõrge hinnangu sai ka mobiili kiirlaadimine: 65 W laadijaga võib aku täis saada 35 minutiga, 5 minutit laadimist annab aga juurde 10 tundi tööaega.

4300 mAh akuga OPPO Reno6 5G tõukas troonilt seal varem püsinud iPhone 13 Pro Max´i. Eestis müüakse kauakestvat telefoni ligi 500 euroga. Aastavahetuse paiku saab aga rekord võib-olla taas purustatud, sest OPPO tuleb välja uue Reno7 5G mudeliga. Sellel on veelgi mahukam aku (4500 mAh).

Tehisintellektiga elektrikilbi server aitab elektrikulusid kontrollida

Ootamatult taevasse kerkinud elektrihinnad tuletavad meelde, et elektritarbimist saab ka nutikamalt planeerida, kui kangist tõmmates tipptunnil kõiki ruume pimedusse mattes. Energia nutikaks kokkuhoiuks aitavad targad elektriseadmed, millega saab energiatarbimist vähendada kuni 30 protsenti. 

Tõhusama energiahalduse tagab tarbimise andmete täpsem analüüsimine, millega saab kindlaks teha, kus energiat kõige ebaefektiivsemalt kulutatakse. Hiljuti tutvustas Schneider Electric just sellist uue põlvkonna lahendust – EcoStruxure Panel Serverit ehk „ajuga“ elektrikilbiserverit.

Elektrikilpidesse paigaldatav serverimoodul oskab jälgida elektrisüsteemi tööd, annab märku võrgutõrgetest, tagab võrgu turvalisuse ja esitab üle WiFi ka visuaalseid aruandeid, millega saab energiatarbimist paremini jälgida.

EcoStruxure Panel Server on uus energiahaldusvahend, mille saab üsna lihtsalt moodulina paigaldada nii suurhoonetesse, haridus- kui meditsiiniasutustesse, samuti serverikeskustesse ja tootmishoonetesse. 

Uue põlvkonna seadet võib integreerida igasse ärijuhtimisplatvormi või Schneider Electricu välja töötatud EcoStruxure Power Monitoring Expert süsteemi. 

Serveriga on võimalik palju täpsemalt juhtida tarbitavat elektrivõimsust. Elektriahela võimsuse määramiseks puuduvad tavaliselt head vahendid ja kui tehasesse plaanitakse näiteks uut robot-tootmisliini, siis on üsna raske hinnata, kuidas olemasolev elektrivõrk sellele vastu peab ja koormust talub. Nutikas tarkvara annab samas kohe teada, kas võimsusest jätkub või on vaja süsteemi uuendada.

Võimsuse jälgimise tööriist pakub kuni 68 erinevat aruannet elektrienergia reservide, elektriarvete, valitud perioodide energiatarbimise ja paljude muude elektriinseneridele oluliste parameetrite kohta. 

Tehisintellekti tehnoloogia aitab ka stabiliseerida kogu elektrivõrku, vähendades tipphetkedel tarbimist ja koormuste suuri kõikumisi. Tööstusettevõtted saaksid targalt tarbides olla kuni 30 protsenti tõhusamad, kui nende energiajuhtimisel kasutatakse tehisintellekti ja asjade interneti tehnoloogiaid.