Mis saab siis, kui keegi esitab sulle kompromiteeriva küsimuse või – oh õudust – isegi süüdistuse? Jobs oli ise küll teada-tuntud solvaja, aga ta teadis ka, kuidas solvanguteke elegantselt ja oskuslikult vastata. 20 aastat tagasi oli üks konverents, kus ta esines (naasnud äsja Apple’isse, kust ta oli enne välja söödud), kui keegi saalist ütles talle midagi solvavat.

Sellest, mida Jobs selle peale tegi, saab välja noppida mõned olulised nipid:

1. Võta esmalt aega ja tee üks korralik paus. See paus võiks olla ikka vähemalt 10 sekundit, et vastus hästi läbi mõelda.
2. Seejärel nõustu oma solvajaga. Kummaline küll, kuid see tekitab teadlaste hinnangul parima tulemuse, kui on tarvis kellegi meelt muuta.
3. Aita inimestel näha suurt pilti. Alati pole oluline detailidest kinni hoida ja kõike teada, mis su ettevõttes toimub. Vahel on oluline hoida hoopis inimeste kurssi ja juhtida nende ühist visiooni.
4. Kasuta oma (inimlikku) haavatavust enda kasuks ära. Ka Jobs tegi seda tol korral seal konverentsil ning andis mõista, et ta on väga hästi teadlik sellest, et ta on inimeste vastu aeg-ajalt liialt tõre. Samuti on hea nipp rääkida isiklikest kogemustest, et inimestega sidet luua.
5. Kiida oma töötajaid. See on alati hea.
6. Ütle lõppu midagi tugevat ja meeldejäävat ning püüa algse probleemi juurde ringiga tagasi tagasi tulla.

https://www.inc.com/justin-bariso/20-years-ago-steve-jobs-demonstrated-the-perfect-w.html

Ole õnnelik, siis tuleb ka tarkus!

Selleks et targem välja näha, ei piisa alati ainult prillide ninal kandmisest. Rõhku tuleks pöörata ka näoilmele. Nõnda tõdesid hiljuti St. Andrewsi ülikooli teadlased oma uuringus – näoilme mängib rolli selle juures, kas inimesed näevad sind intelligentsena või mitte.

Lühidalt öeldes arvatakse, et ilusad inimesed on targemad. Punkt. Ja prillid lisavad sellele võrrandile veel kaalu. Ehk kui su nägu on rõõmus ja õnnelik, siis lisab see tõenäosust, et sa paistad teistele targana.

Ega see, kuidas me välja näeme ja mis me ajus toimub, pole tegelikult ühendatud. Aga miskipärast tundume me seda alateadlikult siiski arvavat. Nii et kui soovid tööintervjuul välja näha targem, siis ole lahke ja naerata.

http://mentalfloss.com/article/77355/how-make-your-face-look-more-intelligent-according-science

Kuidas sina lennukis istud?

See, kes sa oled inimese ja juhina, taandub kõik ühele küsimusele: kas sa lased lennukis reisides oma tooli seljatoe taha või mitte.

Need, kes seda teevad, on üldjuhul inimesed, kes seavad enda huvid teiste omadest ettepoole ning võtavad neilt ära ruumi lennukis ning ka era- ja tööelus. Seda tehes vallandavad nad ahelreaktsiooni, sest siis jääb ka nende taga istuval inimesel ruumi vajaka, mistõttu ta laseb ka oma tooli seljatoe alla jne.

Samas need inimesed, kes oma istet lennukis taha ei lase, on teadlikud, et see on väga ebaviisakas ja isekas. Nemad arvestavad ka juhina (üldjuhul) teiste vajadustega ning annavad neile ruumi (sõnaotseses mõttes), et tegutseda. Need juhid teavad, et nende tegudel on suurem (ja vahel ka doomino efektiga) mõju.

See ei pruugi olla küll teab mis teaduslik uurimus, aga paneb siiski mõtlema. Eks ole.

https://www.inc.com/scott-mautz/this-1-airplane-behavior-indicates-what-kind-of-le.html

Kas poleks tore, kui oleks üks asi, mida sa saaksid teha, et oma pensionipõlve paremini ette valmistada ja kindlustada endale turvaline finantsseis.

Hea uudis on, et tegelikult on selline „üks asi“ olemas – lihtsalt pane oma pensioniplaan paika ja kirjuta üles!

Hiljutine uuring näitas, et need, kes nõnda talitasid, suurendasid 60% tõenäosusega oma pensionifondi sissemakseid ning säästsid igakuiselt kaks korda rohkem.

Kasulikud märksõnad on: pikaajaline investeerimisstrateegia, tulemuste regulaarne jälgimine ja plaanipärane säästumäär.

http://time.com/money/4860595/how-to-retire-wealthy/