Wazzup-põlvkond ja sinu äri

Mul on idee korraldada suurepärane näitus kõige andekamatest töökuulutustest. Nendest, mis meile kõigile silma on jäänud ja mille kohta me ütleme, et sinna tahaks ise tööle minna. Kuulutus on lihtsalt nii hea! Selleks et hea ülevaade tekiks, võiks neid olla näiteks 100. Kõik kuulutused on teretulnud, avaldatud saavad ainult parimad. Minu e-aadress on elari@elaritamm.com.

Aga ma ei jäänud ootama, vaid hakkasin tööportaalidest neid juba otsima.

Esimene, mis silma jäi:
Eeldused: elektrialane haridus, tulemusele orienteeritus, positiivsus, hea pingetaluvus, valmisolek vahetustega tööks, analüütiline mõtlemisvõime, õpihimu.
Ettevõte pakub: püsivat töökohta.

Teine kuulutus:
Otsitakse konsultanti.
Eeldused on, et osatakse kuulata ja ei kardeta klientidega suhelda nii eesti kui ka vene keeles.

Need kaks on täiesti suvaliselt valitud, esimesed, mis portaalis ette jäid. Ma otsin edasi. Näitus peab paraku ootama.

Asi ei ole nendes kahes töökuulutuses ega neis kahes ametis. Asi on miks-küsimuses. Paljud ärid on unustanud, MIKS nad midagi teevad. Paljud juhid on unustanud oma MIKS’i. MIDA sellesse firmasse tööletulek inimesele annab? KUHU me koos läheme? MIKS ta peaks ikkagi meie organisatsiooniga liituma? Transferwise’i personaliarhitekti lugu Postimehes ületab uudiskünnist lihtsalt sellepärast, et nende juhid räägivad inimestega ja küsivad, kuidas neil läheb. Aga see on ju elementaarne!

Lugesin Circle K Eesti (endise Statoili – toim) peadirektori Kai Realo ettekande kokkuvõtet tuleviku töötajast. See tuleviku töötaja on nn Z-põlvkond, kes on sündinud 1997–2003, seega praegu vanuses 12–19.

Märksõnad, mida Kai Realo välja toob, on järgmised: teavad, mida tahavad; tugev õiglustunne, väga kindlate huvidega, loovad uusi lahendusi, ei talu piire, ei pea tööd hädavajalikuks, vabad hinged ja viimaseks kõrged ootused eeskujudele.

Ma arvan, et Kai Realol on õigus ja ei ole ka. See põlvkond on teistsugune kui eelmine ja igasugune üldistus valetab. Üldistus katab kinni ja surub kõik anomaaliad Harju keskmiseks. See Z-põlvkond alles siseneb tööturule, neid isegi veel ei ole seal, aga nende kuvand käib enne neid.

Me ei teagi veel, kellest me räägime. Jah, ma kujutan ette oma lapsi tööturule sisenemas ja ma tean üht-teist nende maailmavaate kohta. Mu vanem poeg ja tütar on selle põlvkonna osa. Mu tütar ütles, kui ma tema käest küsisin, millega ta tahab tegeleda: „Mitte mingil juhul kontoritööga. Ma ei kujuta ette, miks ma peaksin istuma terve päeva kontoris ja jooma kohvi?” Ma olen temaga nõus, ei peagi.

Mu poeg on esimest suve meie Haapsalu külalistemaja peremees, võtab kliente vastu, koristab ja korraldab. Talle meeldib, tal on huvitav. Ta vastutab.

Mis iganes põlvkonnast me räägime – Z, Y, X –, räägime ikka inimestest, üksikisikutest. Lihtne on üldistada, raske on näha indiviidi ja tema lugu. Kõik inimesed tulevad tööle oma maailmavaatega, st oma ootuste ja eeldustega.

Tulles tagasi töökuulutuste ja miks-küsimuse juurde: kui ettevõtte ainus miks on raha ja midagi muud ei olegi, siis see tõesti ei vasta ei Z, Y ega X põhiküsimusele. See on hädavajalik, et leida inimesed, kellel on lisaks oskustele ja resümeele ka õige suhtumine ja tahe olla osa sellest, kuhu ettevõte minna tahab.

Tänan, et hoolid inimestest ja arengust!

Elari Tamm on juhtimiskoolitaja ja blogija, Directori kolumnist.