Ebastabiilsus on selge risk

Hindasime juhtkonna ja kvaliteedijuhiga ettevõtte põhiprotsesside riske. Pole just lihtne ülesanne. Raske ka ei ole, aga jube vastutusrikas. Lennunduse vaatevinklist jube sõna otseses mõttes, kui võtta arvesse ohte ja tagajärgi, mis riskide hindamisel viltu võib minna. Hindame ju selleks, et tegeleda meetmetega, mis aitavad juba eos nõrgad kohad asendada või hoopis kõrvaldada.

Kajaka kaka lennukitiival, linnu veri mootorikattel. Laupäeva hommik, pühapäeva hommik, esmaspäeva hommik. Tööaja pikenemine, mis on tingitud hilinenud lendudest ja vahetuse venimisest seoses teenindustsükliga. Küberrünnak. Vigane tarkvara. Veokiga tegemata jäänud korduvpidurdus enne õhusõidukile lähenemist, pingesituatsioon, keeletõrge, protseduurireeglite eiramine, jää, tuule suund, teenindustehnika rike, allhankija ettearvamatu käitumine, intsidendid, õnnetusjuhtumid, rahvusliku vedaja jätkusuutlikkus, võtmevedaja, tipptunni liiklustihedus jne. Jõudsime konsensusele ja jätsime põhitegevuse riskianalüüsi tabelisse natukene rohkem kui 150 rida!

Lennundusettevõtte juhina olen harjunud igapäevaselt tegelema ennetavate tegevuste kaardistamisega. Kõik, mis juhtub hiljem, on millegi varem tehtu tagajärg. Mitte tegemata jätmise tagajärg. Ka töötaja riskikäitumistest on minul juhina hea ettekujutus olemas. Lennuettevõtjate käitumist ei ole samuti väga raske ette arvata. Saan siin isiklikult enda ja oma meeskonna kogemuspõhist tunnetust kaasata. Organisatsiooni käitumist saan samuti ise reguleerida oma lähimeeskonna kaudu. Aga oma riigi käitumist? Ühel majandusaastal kolm maksumuudatust! Majanduse ülekuumenemine ja ebakindel maksupoliitika. Väliste ehk minu ettevõtet mõjutavate muutuste ohjamine… Kuhu ma vastava n-ö valitsusriski oma riskimaatriksis paigutan? Mida, keda ja millise koormisega maksustatakse järgmisel poolaastal? Kuidas ma oskan sellist riskikäitumist hinnata? Ainult ühe riski saan lõpuks hindamata jätta – Eesti eesistumise ettepoole liikumisega kaasneva riski, sest see on nüüd  juba käes.

Kahjuks hakkab siin välja kujunema omapärane ja kinnistuv riskikäitumine. Teadmatus. Ega ometi mitte force majeure? Eks see ole tõlgendamise küsimus. Ka selgituse küsimus. Millised kirjeldatud riskide maandamismeetmed tuleks ennetavalt kasutusele võtta erakondade ellu kutsutud seaduste muudatuste võistluse puhul?

Ootan pikka vaadet, sest vaatan suurt pilti. Konjunktuuriinstituudi väljaanne viitab järjepidevalt kindlustunde indikaatorile. Minul püsib see indikaator stabiilselt miinuses. Ebastabiilsus on ettevõtjatele valitsuse sõnumiks. See on selge risk. Eks järgmise aasta konjunktuuriinstituudi aastaraamatust saab teada, kas indeks langes või tõusis. Aga seni on vaja tööd teha ja hoolitseda selle eest, et tuhandetel Eesti peredel ei oleks vaja muretseda; et nad saaksid rahus oma pereelu planeerida. Töötaja toimetab usinalt ja teeb seda, mida juhtkond mõõdab. Aga kui algandmed pidevalt muutuvad, on keeruline mõõdikuid täpselt paika seada.

Lennundus on nõudlik valdkond ja siin peab olema tihti kiirem kui mõte ise. Kuldreegel ütleb, et kui kahtled, siis jäta kõrvale, sest sel juhul on midagi valesti. Edasi viivad protsessid, millel on kindel empiiriline tõestus. Suurim risk on kahtlus. Suurim katsumus on selle riski arvatavat mõju mitte enda kolleegideni viia ja jätta mulje, et kõik on korras. Kõik ongi korras. Vähemalt niikaua, kui targad juhid olukorda kontrollivad. Keegi kuskil aga arvab, et raha tuleb ise ettevõtja juurde, sest see kasvab puu otsas. Ole mees ja korja ainult üles. Kuid ära unusta redelil ronimisega kaasnevaid riske hinnata!