13. mai 2016 · 7 min· Uuendatud 1. juuni 2026

Esimese miljardäri saabumine: Eesti esimene suurerastamine

Veel samal teemal:

Autor

Visionest Institute Loe rohkem sellelt autorilt

Ameerika Ühendriikide miljardäri Ronald Lauderi saabumine eestisse aprillis, 25 aastat tagasi, oli seotud investeeringulootusega Kunda tsemenditootmisesse. Kuigi ameeriklastega jõuti eellepinguni, tulid tolmust saaklooma noolima ka soomlased. Nii viidi hiljem läbi mõningad vangerdused, ameeriklased ja soomlased liitusid ühiseks investoriks ning kaasaegseks ettevõtteks muutus Kunda Tsement juba soomlaste tegevjuhtimisel. Kirjutab Inseneeria kaasautor Paavo Kangur. 1980. aastatel oli […]

Ameerika Ühendriikide miljardäri Ronald Lauderi saabumine eestisse aprillis, 25 aastat tagasi, oli seotud investeeringulootusega Kunda tsemenditootmisesse. Kuigi ameeriklastega jõuti eellepinguni, tulid tolmust saaklooma noolima ka soomlased. Nii viidi hiljem läbi mõningad vangerdused, ameeriklased ja soomlased liitusid ühiseks investoriks ning kaasaegseks ettevõtteks muutus Kunda Tsement juba soomlaste tegevjuhtimisel. Kirjutab Inseneeria kaasautor Paavo Kangur.

1980. aastatel oli Kunda tsemenditehase tehnoloogiline olukord nii jube, et tollane peaminister Bruno Saul kaotas oma ameti-Volga ära. Ta oli tehase ette sõitnud musta Volgaga, aga tehasest väljudes ta seda ei leidnud, kuna kõik autod olid hallid.
Sel ajal lendas korstnate kaudu taevasse 80 000 tonni tolmu ja toorainet, kuna tolmueemaldussüsteem oli puudulik. Kaasaegne Kunda erineb tollasest nagu öö ja päev. Seda, kui keeruline oli sobiva investori otsimine, näitab pilk 1991. oktoobris 1991 toimunud koosoleku protokolli. Lauder ja tema kaaskond tahtsid tootmist rekonstrueerida, eestlased olid pigem huvitatud uue tehase ehitamisest.

Miljardäri visiidile järgnenud kuue aastaga ei viidud läbi tehnoloogilist revolutsiooni, vaid taastati elementaarne tootmiskultuur ja see muutus osutus pöördeliseks.

Kes on Lauder?

Ronald Lauder (1944) on kosmeetikatööstuse kuninganna Estée Lauderi noorem poeg. Tema kohta võib öelda ka kunstikollektsionäär, filantroop, ärimees. Ta proovis kätt poliitikas, olles USA kaitseministriasetäitja (1984– 1986). Aastal 1989 kandideeris ta koguni New Yorgi linnapeaks. Seejärel sai temast edukas investor, Central European Corporationi rajaja, mille eesmärk oli turumajanduse arendamine Ida- ja Kesk-Euroopas.

„Me tuvusime Ronald Lauderiga väga praktilistel eesmärkidel. Otsisin investeerijat Kunda tsemenditehasele. Pakkusime naabermaa Soome tsemenditootjatele võimalust osaleda Kunda tehase rekonstrueerimises, aga vähemalt esialgu polnud nad sellest huvitatud. Pigem vastupidi, Soome ettevõtjaid huvitas Kunda tehase sulgemine, et see ei solgiks nende turgu,” meenutab Savisaar raamatus „Peaminister”.

Riigiminister Raivo Vare meenutab: „Edgar Savisaarel polnud aega, nagu alati. Ehk oli ta ka veidi murelik, teadmata, kellega tal üldse tegemist on. Tema sõbralikud suhted Lauderiga, vähemalt tollased, on veidi ülehinnatud.

Seetõttu kohtusin temaga mina. Sõitsime Riigikantselei Mercedestega. Me rääkisime Lauderiga poliitikast. Ta oli väga hästi informeeritud ja tunduvalt intelligentsem kui keskmine investor, kes tol ajal Eestit väisas. Teda huvitas, mis suunas areneb Eesti ja NSV Liit. Tsemendi alal olime vist mõlemad võhikud, vähemalt mina olin kindlasti, sest jutt puudutas enam poliitilis-sõjalisi ja majanduse üldprobleeme.“

Lauder saabus ametlikule visiidile 21. aprillil 1991. Temaga olid kaasas Eesti päritolu juristi Roman Pipko, George Tsatsos (firma Atlas Cement president), Andrew Gaspar (Central European Development Corporationi asejuht), James M. Griffin (Lauder Investments Inc tegevjuht) ja James Bristow (firma Atlas Cement asepresident).

Mais 1991 allkirjastati Atlas Cementiga ühisettevõtte rajamise eelleping. Selle järel aktiviseerusid Soome ettevõtjad, keda hirmutas mõte uutest tegijatest nende naabruses. Pärast Soome-Eesti ühisettevõtte Rae Betoon AS loomist (16. mai 1991) muutus soomlaste ja rootslaste huvi konkreetseks ning nad hakkasid töötama välja alternatiivset ettepanekut. Mängu tuli Lohja OY AB, kes tegi ettepaneku moodustada ühisettevõte ja rekonstrueerida tehas. 20. augustil Eesti taasiseseisvus ja sõprus ameeriklastega muutus eluliselt oluliseks. Pärast mitu kuud kestnud vaidlusi ja nõupidamisi tegi Lohja Oy president Arto Korhonen pakkumise võtta Atlas Cement kampa. Läbirääkimised Atlas-Nordic Cement Ltd loomise üle kestsid pool aastat. Lõpuks lepiti kokku, et Lauderi ja Tsatsose panus on 2,5 miljonit dollarit ehk 25 protsenti 10 miljoni dollari suurusest Lääne poole panusest. Operatiivjuhtimine läks aga soomlaste kätte.

Üks katastroof päevas

Oli 1994. aasta 18. augusti keskpäev, kui tehase tulevase direktori Tapio Aura auto jõudis Kunda mäe otsa, kostis kõmakas ja tehase kohale kerkis musta suitsu pilv, kuna üks filter plahvatas. Mees oli sulgenud Virkkala tsemenditehase Soomes, lasknud lahti mõnisada inimest, tähistanud oma 50. sünnipäeva. Nüüd sai tema missiooniks tootmisprotsessi korrastamine Kundas. „Kunda oli väga halvas seisus. Iga päev toimus üks katastroof. Minu moto oli, et tehas seisab siis, kui meie tahame, mitte siis, kui tehas tahab. Alguses oli mõte teha kolm ahjuliini korda, ja selleks oli maailmapanga raha eraldatud, kuid mitte veel arvel. Aga filtri plahvatus ja dollari kursi langus Saksa marga ja Eesti krooni suhtes tekitas olukorra, kus raha jätkus vaid kahe ahjuliini jaoks. 1995. aasta juuniks renoveeriti esimesena neljas ahjuliin, mis oli kõige uuem. Ahju vooderdust ladusid Virkkalas töö kaotanud soomlased, kes õpetasid Kundas välja uued vooderduse tegijad. Nii saime ka vanast hooldefirmast ja nende ümberkasvatamisest lahti,” meenutab Aura.

Süüdlaste otsimine asendus põhjuste otsimisega

„Eestlastega sain hästi hakkama. Tootmiskultuur oli Soomega võrreldes erinev. Igal hommikul olid tootmiskoosolekud. Igal hommikul otsiti süüdlast. Kõik karjusid. Proovisin seda stiili muuta ja hakata otsima põhjuseid ning nõudsin puhtust. Iga nädal jalutasime osakonnajuhatajatega läbi kogu tehase territooriumi ja kõik sodihunnikud. Ma küsisin, miks see hunnik on ikka veel siin, miks see ei ole ära koristatud. Kui kõik on puhas, siis on vähem õnnetusjuhtumeid – see on elementaarne tõde tehases, kus on palju pöörlevaid seadmeid ning iga hunnik suurendab õnnetuseriski. Minu ema rääkis ikka, et kui sa oled ka vaene ja raha ei ole, siis puhas peab ikka olema, sest puhtus ja kord ei maksa midagi,” jutustas Aura.

Kunda Nordic Tsemendi juhatuse esimehe Meelis Einsteini meenutuse järgi taoti Nõukogude ajal rusikaga vastu lauda, karjuti, sõimati, õiendati ja ropendati ning see pidi olema väga motiveeriv. „Kui Jan Owren ja Tapio Aura saabusid, lõppes süüdlaste otsimine ära ja algas põhjuste otsimine. Kogu meeskond õppis neilt ja muutus. Kahtlemata on Põhjamaade juhtimistiili saabumine ja aus lähenemine seda tehast kõvasti aidanud.”

Vigased filtrid ja olematu tolmueemaldus

„Kui filtrid veel töötasid, oli suuremaks probleemiks tolmueemaldamissüsteem filtritest,” meenutab omaaegne klinkriosakonna tolmupüüdmisjaoskonna
juhataja Peeter Toom. „Filtritel puudusid kontrollseadmed ja kui filtrid isegi korralikult töötasid, siis järgmine probleem oli tolmu eemaldamine filtritest. Kui filtrid püüdsid enam-vähem tolmu kinni, siis eemaldussüsteem oli veel kehvem. Kinni püütud tolmu ei olnud kuhugi panna. Küsimus oli tolmu äratransportimises.“

Tehnikadirektori Kalev Sädeme sõnul võib nüüd ahju minna tagasi kuni 20 tonni tolmu tunnis. Kruvipump lükkab tolmu edasi ja seejärel puhutakse suruõhuga tagasi ahju või silosse. „Tapio Aura ütles, et seadmed peavad töötama siis, kui meie tahame, ja me remondime neid siis, kui tahame ja leiame võimaluse. Hooldetööde leping sõlmiti ABB-ga, mille eeliseks oli see, et remont hakkas toimuma plaanipäraselt ja kvaliteet paranes ning tulekahju kustutamise mentaliteet asendus korrashoiu tegevusega. Avariiremontide osakaal vähenes ja juurutati arvutipõhine korrashoiu jälgmise süsteem.”

***

Väljavõtted protokollist

Väljavõtted kohtumisest Kundas (2.–3. oktoober 1991), protokolli tõlkis Endel Linask. Protokollist on näha, et tehase direktor Enn Raud venitas ja küsis massiivset investeeringut, ameeriklased üritasid käituda ettevaatlikult oma plaanide alusel. Kohtumisest võttis osa ka White & Case advokaat Eugene Goodwillie, kes esindab konkureerivat pakkumist.

Pipko: Kana (Aadu Kana) tõstatas väga tähtsa küsimuse. Me oleme nõus, et tähtis on ehitada uus tehas. Kuid on kaks küsimust: meie olemasolev leping ja sellega seotud juriidilised probleemid ja uue tehase ehitus teiselt poolt.

Eugene Goodwillie: Me oleme vaadanud läbi 14. septembri lepingu ja meil on viis vastuargumenti, üks neist on vähemusosaniku liiga paisutatud õigused. läbirääkimised peavad algama uue tehase ehitamise otsustamisest ja see peab ka määrama vana tehase rekonstrueerimise.

Tsatsos: Ma tahan teha üldise avalduse. Me tulime siia kui investorid tsemenditööstusesse, et ehitada see üles ja teha kaheks ettevõtteks. Me ei tulnud peatama selle tööd. Me oleme külalised sellel maal ja oleme huvitatud, kuna usume, et projekt saab olema edukas. Viimase punktiga ei ole ma nõus, sest meie leping on pühendatud ennekõike vanale tehasele ja me kavatseme sellega jätkata. Aga ma kordan, sellest hoolimata oleme huvitatud ka uuest tehasest.

Raud: Lauderi ja Savisaare kohtumisel väljendasin oma arvamust, et Kunda probleem on kompleksne uue tehase ehitamine. Lauder lubas sellest rõõmuga osa võtta. Kui soovime jätkata, siis peame alustama uuest tehasest.

Tsatsos: Kunda esitatud lepingu projektis ei ole uut tehast meenutatud.

Goodwillie: 14. septembri leping määrab uute kõneluste raamid. Me õppisime põhjalikult tundma ka lepingut, mis käsitles tehase rekonstrueerimist ja meie arvates, ei ole see leping enam jõus. Jõupingutused uue ühisettevõte loomisel Atlasega peavad algama uuest tehasest.

Tsatsos: Ma kuulen teid, aga see ei ole see, mis on kirjas 14.09 lepingus.

Kana: Ma tahan meenutad 13.09 ööd, siis oli see selge, kui lähtuda Pipko tõlkest, aga nüüd ma kardan, et meie partnerid ei mõistnud meid. Me arutasime üleminekut ühisaktsiaseltsile ja Eesti seaduste järgimist, me meenutasime teile muudatusi äriplaanis: privatiseerimine Eestis on loonud metoodika tehase väärtuse hindamiseks, mis näitab Kunda tehast kallimalt. Me rääkisime ekspordi ja tootmise piiramisest ning sellest, et aktsiaseltsi vorm lahendab ka dividendide küsimuse ja 14. mai leping peab muutuma.

Tsatsos: Me võime aru saada paljudest asjadest. Me võime teid veenda, et meie plaan aitab teid. Mul on 30-aastane kogemus ja ma olen ehitanud palju tehaseid. Ma võin aidata. Kuid te ütlete, et ei vaja know-how ́d. Kuid seal on vaja know-how`d. Ma võin aidata.

Jaga